Referaat Toitlustamine Hollandis Karl Erik Välk Km1 Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid
rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. - Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt - Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - Lamiinid - valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude
sellega niing takistab sissetungja elutegevust. *Organismi reglulaatorid – Osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats ja insuliin. Kõhunäärmes toodetav insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust, muutes toidu seedmise tulemusena verre kogunenud glükoosi varuaineks glükogeeniks ja avades glükoosimolekulidele tee lihasrakkudesse. *Liikumine- Täitedetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise võime. Valgud liigutavad ka organelle raku sees. Näiteks jagunevas rakus on just valguliste kääviniitide ülesandeks kahekordistunud kromosoomide lahutamine raku poolsustele. *Energia - Valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagnudamine energia saamise eesmärgil algab alles siis kui ülejäänud energia varud on ammendunud. *Varuaine- Valke kasutavad toiduks arenevad organismid. Munavalge valk albumiin on aernevale lootele toitainevaruks, inimese rinnapiimas on oluline valk kaseliin. 8
o Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraaniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub. o Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid, nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum. o Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. o Karüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja morfoloogia (suurus, kuju) iseloomulik: rakule / koele / indiviidile / liigile Inimene Umbes 20 000 struktuurgeeni o Autol sama palju erinevaid detaile Umbes 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) o Keskmiselt 70 kg Umbes 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) o Keskmiselt 1.5 kg o Naha cm2 ca 106 bakterirakku Umbes 7-8% kehakaalust veri Vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55%
pikkustest lõikudest, mis on miljoneid kordi tandeemselt korratud. Osas tsentromeerides esineb lihtne järjestus (GGAAT)n, mida peetakse tsentromeerseks konserveerunud järjestuseks. Inimesel paiknevad kõigi kromosoomide tsentromeerses alas alfa.satelliit-DNA järjestused, mis on 171 bp pikad ja korratud umbes 5000 korda. Kõige paremini iseloomustatud kromosoomivalkudeks on CENP-A, CENP-B ja CENP-E. Kinetohoor on mitmekihiline valguline paaris-struktuur, mis moodustub jagunevas rakus tsentromeeri külge, ehk siisala, millele kinnituvad käävi mikrotuubulid. Kinetohoorid sisaldavad mikrotuubuli mootorvalke ja rakutsükli regulaatorvalke. Kinetohooride vahendusel seonduvad replitseeruvad kromosoomid vastaspoolustele, kinetohoorid aitavad kromosoomidel käävis õigesti paigutuda ja hoiavad ära kromosoomide lahknemise enne, kui kõik kromosoomid on kinnitunud ja õigesti asetsenud. Kinetohoor on kolmekihiline struktuur, mis paikneb kahe kromosoomiõla
Need rakud, mis peavad aga organismis kogu aeg paljunema (näit. idurakud, vereloome tüvirakud) lahendavad küsimuse sellega, et neis aktiveeritakse ensüüm telomeraas. See uuendab pidevalt telomeere. Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Tsentromeer ehk primaarsoonis jagab kromosoomi kaheks õlaks (p lühem õlg ja q pikem õlg) ning hoiab mitoosi ja meioosi teatud staadiumites tütarkromatiide (tütarkromosoome) koos. Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - kinetohoor. 3. Karüotüüp Karüotüüp ehk kromosoomistik on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas. Seda iseloomustab: kromosoomide arv kromosoomide suurus tsentromeeri asukohast olenev kuju värvimuster (vöödilisus) Karüotüüp on liigile iseloomulik. Karüotüüp saadakse somaatilise raku mitoosi metafaasi
Kinetohoori ülesanne. Kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega ja kindlate sinna seonduvate valkudega. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest monomeersetest järjestustest, mis on omakorda organiseerunud kõrgemat järku kordusteks. Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne ligi 90 erinevast valgust koosnev struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, mis õdekromatiidid tütarrakkude poolustele tõmbavad. Telomeer – milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kromosoomi otsa kaitsev spetsiifiline kordusjärjestus, kindlustab kromosoomide otste replikatsiooni ja kaitse raku elu vältel. Üks hüpotees telomeeride funktsioneerimise kohta: nad katavad (koos sinna
mesodermaalsest mesenhüümist; Mesenhüümirakud rändavad moodustuvasse jäsemesse:somiidi müotoomist - mõoblastid - lihased; külgplaadi mesodermist - kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine ektodermaalne vall AER (jagunevad rakud, jäsemekasvav ala); polariseeriva aktiivsuse tsoon ZPA. Jäsemepung moodustub ja kasvab FGF-morfogeenide toimel: FGF10, FGF8, FGF4. Ka Wntvalgud.Hoiavad progressitsooni mesenhüümirakke jagunevas seisundis (FGF8 mRNA avaldub AER alal; FGF10 indutseerib jala seal kus ta normaalselt ei moodustu; Inimesel ja kanal: Tbx5 määrab ülajäseme, Tbx4 alajäseme. Jääseme proksimaal-distaalne pattering. Kahe morfogeeni vastassuunalise gradiendi koostoimel: retinoolhape somiitidest ja FGF’d AER-st. Retinoolhappe sünteesi määravad vastava kehasegmendi Hox-transkriptsioonifaktorid. AER morfogeenid – jagunemist stimuleerivad
- Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel tuum puudub - Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum - Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses 2 komplekti kromosoome Tunnuste pärandumine – kromosoomid - Karuüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja morfoloogia 18.Inimese tunnused Erinevusi põhjustavad – mutatsioonid, polüploidsus, homoloogiline rekombinatsioon III loeng 1 Elu teke maal - Ürgpuljong - Tossavad veealused korstnad - Evolutsioon – bakterid, arhed, aukarüoodod (seened, taimed, loomad) Kas fossiilseid baktereid on võimalik leida?
Kinetohoori ülesanne. Kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega ja kindlate sinna seonduvate valkudega. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest monomeersetest järjestustest, mis on omakorda organiseerunud kõrgemat järku kordusteks. Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne ligi 90 erinevast valgust koosnev struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, mis õdekromatiidid tütarrakkude poolustele tõmbavad. 19. Telomeer milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kromosoomi otsa kaitsev spetsiifiline kordusjärjestus, kindlustab kromosoomide otste replikatsiooni ja kaitse raku elu vältel. Üks hüpotees telomeeride funktsioneerimise kohta: nad
pöörduv fosforüleerumine. Kromosoomide ehitus (tsentromeer, telomeerid, replikatsiooni alguspunkt). Selleks, et kromosoom saaks säiluda ühest raku jagunemisest teise, peab ta sisaldama järgmisi funktsionaalseid piirkondi: tsentromeer, kaks telomeeri, replikatsiooni alguspunktid Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, ning saab toimuda kromosoomide lahknemine anafaasis. Telomeer on kromosoomi otstes leiduv järjestuselement. Telomeerid võimaldavad kromosoomide replitseerimise kogu ulatuses. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga jäävad telomeerid järjest
Kromosoomide ehitus (tsentromeer, telomeerid, replikatsiooni alguspunkt). Selleks, et kromosoom saaks säiluda ühest raku jagunemisest teise, peab ta sisaldama järgmisi funktsionaalseid piirkondi: tsentromeer, kaks telomeeri, replikatsiooni alguspunktid Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, ning saab toimuda kromosoomide lahknemine anafaasis. Telomeer on kromosoomi otstes leiduv järjestuselement. Telomeerid võimaldavad kromosoomide replitseerimise kogu ulatuses. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga jäävad
funktsionaalseid piirkondi: tsentromeer (primaarsoonis) kaks telomeeri replikatsiooni alguspunktid (origins of replication). Tsentromeer Järjestuselement. Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud kogu aeg. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, ning saab toimuda kromosoomide lahknemine anafaasis. Kinetohoori moodustumiseks on vajalik CENP-valkude olemasolu. Telomeer Telomeer on kromosoomi otstes leiduv järjestuselement, mis kujutab endast 6-8 bp pikkuseid tandeemselt korduvaid järjestusi. Neid järjestusi lisab DNA ahela 3` otsa spetsiaalne RNA-d sisaldav ensüüm telomeraas. Telomeerid võimaldavad kromosoomide replitseerimise kogu
nihkumise aktiinifilamentide suhtes. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca + + ioonide poolt. 8.)Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks.: Lihasrakule sarnaseid aktiinile-müosiinile baseeruvaid kontraktiilseid struktuure vib ajutiselt moodustuda ka mittelihaskoe rakkudes. Näit. jagunevas rakus nn. aktiini rngas, mis vimaldab tsütokineesi toimumist, samuti fibroblastides esinevad stress-fiibrid, kus aktiinifilamendid on seotud müosiiniga ning nad sarnanevad pisikestele müofibrillidele. Kui rakk alustab mitoosi faasi, siis stress- fiibrid degradeeruvad, mistttu rakk tuleb substraadi küljest lahti ja muutub ümaraks. Kontraktiilsed struktuurid mittelihasrakkudes on väiksemad ja pole nii krgelt organiseeritud, kuid nende phimtteline funktsioneerimine (aktiini-
annaabi.ee 
