3.)PLASTIIDID Puuduvad Olemas, kloro-, Puuduvad kromo-, leukoplastid 4.) On alati Vetikatel, kõrgematel Osades rakkudes TSENTROSOOM taimedel puudub 5.) VARU Glükogeen Tärklis Glükogeen SÜSIVESIK 6.) PALJU Harva Harva Sageli TUUMSUS 7.) JAGUNEMIS Piiratud Piiramatu Piiramatu VÕIME 8.) AINEVAHETUS Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne TÜÜP FOTOSÜNTEES=AUTOTROOP(?F?)NE 6CO2 + 7H2O -> C6H12O10(glükoos) + O2H2O
MITOOS MEIOOS Rakkude paljunemine Kromosoom on kokku pakitud DNA molekul. Kromatiim on lahti pakitud DNA molekul. GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt
RAKUD Rakud väikseimad organismi ehitus osad, kõikide elu tunnustega. Membraan ümbritseb, kaitseb, läbi selle transpordivad ained. Rakutuum juhib elutegevust ja paljunemist. Mitokondrid varustavad energiaga. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasmavõrgustik teise ainete süntees. Tsütoplasma seob kõik tervikuks. Epiteelkude(nahk) rakud tihedalt üksteise kõrval, kiire jagunemis võimega ehk siis pindmised vigastused kasvavad kähku kinni, toodavad vajalikke ühendeid. Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku
Organismide paljunemine. Et organismid saaksid paljuneda, selleks peavad rakud jagunema. Lähte rakust tekivad jagunemise teel tütarrakud ja see tagab organismi kasvamise. Kõik rakud ei ole jagunemis võimelised st.jagunemise protses ei ole piiramatu,sest organismi mõõtmed ei saa lõptatuseni suureneda. Erinevate kudede paljunemisvõime on ka erinev. Närvirakud ei saa paljuneda, närvirakud ainult uuenevad. Mitoosi tähtsus- tagatakse organismi kasv, mitoos on vajalik surnud või hukunud rakkude asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased. Sugurakkude areng.
paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- bakteri; pungumine- pärmseened, taimed 2. Mis on mitoos? Mitoos- päristuumse raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes 3. Mis on mitoosi tähtsus + joonis? o Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel o Tütarrakud on geneetiliselt identsed o Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv o Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS 4
tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees- tuuma jagunemine jaguneb:profaas,metafaas,anafaas ja telofaas.2.tsütokinees- tsütoplasma jagunemine.Profaas-kromosoomid keerduvad kokku;tuumakesed kaovad;tuumamembraanid lagundatakse;moodustuvad käviniinid;tsentrioolid liiguvad poolusele..Metafaas-kromosoomid koonduvad rakku ekvatoriaaltasandile;kääviniidid
Plastiidid Puuduvad Kloro-, kromo- ja Puuduvad leukoplastid Tsentrosoom On alati On vetikatel On osades rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus On harva On harva On sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemis-võime Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides
toodetakse munandites. Sperma Munarakk naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine , mis toimub sugurakkude Eoseline paljunemine Päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism Vegetatiivne paljunemine uus organism tekib taimekudedes olevatest eristumis ja jagunemis võimelistest rakkudest Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud
Ovogenees munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel moodusutvad vaheldumisi kummaski munasarjas saavad valmis juba looteeas 25) Vananemisel tekkivad muutused: 1)elundkondade talilused häiruvad 2)kaasnevad mitmesugused haigused 3)elutegevus protsessid aeglustuvad 4) välisilme muutub 26) Inimeste vananemist põhjustab: 1) päevitamine 2) ebatervislik toitumine/eluviis 3) ravimite tarvitamine 4)haigused 5)toitainete vaegus 6)kehavääraste ianete kuhjumine 7)rakkude jagunemis vüime langus 27)Inimest saab elustada siis, kui on saabunud kliiniline surm. 28) a) putuktolmlejate taimed on ilusad, erksavärvilised, jäävad kohe silma n: liilja, nartsiss b) tuultolmlejate taiemde õied ei jää silma, nad on kahvatute värvidega n: võilill, pappel c) n: d) n: 29)paksenenud juur, vili on ainult see, mis on tekkinud viljastumise teel 30) a) et üks on emas ja isas puu . muidu kuipaned papli isase , siis hakkab levitama ebemeid, siis on allergia
Rna olemas. Toimuvad kõik pärilikkusega seotud protsessid. Plasmiidid e rõngasmolekulid, vajalikud kohanemisvõime suurendamiseks. Iseärasused: DNA paikneb enamvähem raku keskel -- tuumapiirkonnas ehk nukleoidis . DNA-d on suhteliselt palju raku kohta, kuid bakteri genoom on ~1000 väiksem eukarüoodi genoomist . DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi. kiirel paljunemisel sisaldavad rakud mitut geneetiliselt identset kromosoomikoopiat, kuna replikatsiooniks kuluv aeg (40 min) on pikem jagunemis- ehk generatsiooniajast (20-30 min) DNA ei ole liitunud valkudega (histoonid jt valgud)!!! DNA ei sisalda INTRONEID!!! Replikatsioon toimub kahes suunas, algab oriC punktist. - Algus vaid ühest replikatsiooni alguspunktist oriC . - Samaaegselt toimuvad mitmed replikatsioonid. - Replikatsioon ja transkriptsioon tunduvalt kiiremad: kiirus ~300 nukleotiidi /s. Transkribeeritakse ja transleeritakse palju geene korraga. Transkriptsioon ja
jaotumine tütarrakkude vahel; tütarrakud on sugurakkudes haploidne kromosoomistik, on geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv, millega geneetiliselt erinevad, sudavad järglased paremini tagatakse organism kasv; mitoos on vajalik ka kohastuda keskkonnas. surnud või hukkunud rakkude asendamiseks( haava paranemine) Esimese jagunemis tulemusel on kromosoomide arv 2 korda väiksem. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei toimu. INTERFAAS: kiire, liigub teise jagunemise profaasi
puuduvad kõrgematel taimedel varusüsivesik glükoos glükogeen tärklis glükogeen paljutuumsus puudub harva harva sageli rakkude piiramatu Piiratud piiramatu piiramatu jagunemis võime 8)aine vahetuse Hetero/atuo Hetero. Auto. Hetero. tüüp Eeltuumsed ehk Bakter=prokarüootne Päristuumsed ehk eukarüootne Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eritunud tuum Tuumake puudub Selgelt eristub tuum ja tuumake Ei ole tuumamembraani Tsütokarüoplasma Haploidne kromosoomistik
Vööndilisest kambiumist on põhjust kõnelda siis, kui prismaatilised rakud paiknevad tangentsiaallõigul selgesti eristuvate ridadena. Kambiumi initsiaalrakkude paigutus määrab puidu ehituse ning seega kujuneb vööndilise kambiumi esinemisel vastavalt ka vööndiline puit. Floeemi- ja ksüleemirakkude moodustamisel jagunevad kambiumirakud periklinaalselt. Aktiivse kasvu perioodil toimub see nii kiiresti, et uue jagunemise korral jäävad eelmis(t)e jagunemis(t)e rakud meristemaatilisteks, need ei jõua diferentseeruda. Moodustub nn. kambiaalne tsoon, mida sageli käsitletakse kui mitmekihilist kambiumi. Kuigi pooldumisvõime on vaid initsiaalrakkudel, pole neid morfoloogiliselt võimalik eristada teistest kambiaalse tsooni rakkudest. Vahetevahel jagunevad kambiumirakud ka antiklinaalselt, mis tagab kambiumi püsimise pideva rõngana. Kambiumirakud toodavad ksüleemi umbes 4-10 korda rohkem kui floeemi, seetõttu on need kihid erineva tüsedusega.
Distsipliin oli võrreldes Vara-Bütsantsi sõjaväega heal tasemel, nagu ka relvastus. Aktiivselt hakkas taas arenema erinev piiramis ja kaitse tehnika. Leegionid asendati Themadega eesotsas Strategostega, kuhu kuulus 9600 sõdurit. Themad jagunesid Neljaks, 2400 mehelisteks Tourmadeks, mida juhtisid Tourmarch`id. Iga Tourma jagunes kuueks 400 meheliseks Droungideks, Drongarioste juhtimisel, mis omakorda jagunesid kaheks 200 meheliseks Bandiks. Edasise jagunemis selgitamisek esitan ma inglise allikast võetud tabeli. Name No. of personnel No. of subordinate Officer in command units Tourma 2 400 6 Droungoi Tourmarches Droungos 400 2 Banda Droungarios Bandon 200 2 Kentarchiai Count
rakuks/koeks 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid venimiskasv, kambiumi tegevus, tipupunga domineerimine, takistab lehtede ja viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine, seemnepuhkuse katkemine, geeniaktiveerimine, partenokarpsus Tsütokiinid rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemipuhkuse katkestamine, tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad. Abtsiishape venimiskasvu ja rakujagunemise pidurdamine, puhkuse põhjustamine, abstsissiooni põhjustamine (lehtede ja viljade langemine), vananemise kiirendamine
taim. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad : auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinins Pärssivad : abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid – venimiskasv, kambiumi tegevus, takistab lehtede ja viljade langemist, emasõie teke. Giberelliinid – jagunemis ja venimiskasv, kambiumi tegevus, õite moodustumine, külma ja valguse asend. Tsütokiniinid – vananemise vältimine, rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemispuhkus. Abtsiishape – venimiskasvu ja rakujag pidurdumine, vananemise kiirendamine. Etüleen – lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirend, venimiskasvu pidurdumine. Fenoolsed ühendid –taime kasvu regulatsioon, immuunsus, ensüümide aktiveerimine.
massivool piki veepotentsiaali gradienti – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise hulgast juurerakkudes? 7. Milliseid protsesse taimedes mõjutab abstsiishape (ABA) ? Abstsiishape on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede ja seemnete puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid). Lisaks sellele osaleb õhulõhede avatuse ja suletuse reguleerimises. Abstsiishape on 15-süsinikuline ühend (C15H20O4), mis sarnaneb struktuurilt karotenoidiga. Abstsiishapet on leitud kõikidest taime organitest ja kudedest alates juure tipust kuni maapealse tipmise pungani
toimuda kas soolevalendikust serosaalsele või vastupidi. Kui ülekaalus on ühesuunaline vool serosaalsele, on tegemist resorptsiooniga; kui domineerib vool mukosaalsele, on tegemist sekretsiooniga. Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus. Imendumiseks peavad molekulid, ühendid läbima membraane. Resorptsiooniprotsessiks vajaliku suure pinna tagavad peensooles kurrud, hatud, mikrohatud, mis muudavad pindala 600-kordseks. Peensooleepiteel on keha kõige kõrgema jagunemis- ja käibekiirusega kudede seas. Kogu enterotsüüt on nii luminaalselt kui basolateraalselt kaetud kolmekihilise elementaarmembraaniga. Rasvlahustuvate substantside transport läbi luminaalse membraani on lihtne difusiooniprotsess. Basolateraalselt membraanilt on nende transport aga energiat nõudev, seotud spetsiaalsete mehhanismidega. Polaarsete ja elektriliselt laetud substantside transport läbi lipiidmembraanide on aga väga aeglane. Tuleb oletada pooride või kanalite
I. kiire/ajutine, niikui esimene sperm on läbi läind muutub laeng millisekundites, mida hoiab ta minuti. Siis moodustub kortikaalplaat, millest teised spermid läbi ei saa. Ontogenees ehk isendi areng Suguliselt paljunevalt loomade näitel seletame! I Embrüonaalne etapp(viljastumine väljustumine lootekestadest) II Postembrüonaalne etapp (koorumine, sündimine surm) Lõigustumine · on eriline rakkude jagunemis viis, mis on omane vaid embrüonaalse arengu etappe. · Jaguneb kaheks: a) Sünkroonne, kõik rakud ühel ajal, rakkude kasvu ei toimu, rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad, varuainete arvel toimub. b) asünkroonne, rakud jagunevad eriaegadel, algab kasv ehk süntees, protsesse juhivad rakkude geenid, rakkude iseseisvus suureneb. · Vähese rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult, suure rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt
annaabi.ee 
