"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega. Mõlemad mehed on samuti väga napsulembelised ja viin ongi asi mis nad ühel päeval kokku toob. ...
Kuulsuse narrid Kuulsuse narrid 1. Räägib Jaan Tatikast (leiutised, kooliskäik, vanemate surm) 2. Räägib Vesipruulist ja ta kirjutistest (jutud, luuletused, mis ei valminud) 3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et e...
E.Borhöhe "Kuulsuse narrid" 1. Jaan Tatikal oli sündides pahemal käel põial puudu. Niikaua kui teda mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas ...
"Kuulsuse narrid" "Kuulsuse narrid" on osa raamatust "Tallinna narrid ja narrikesed". Seal on peategelasteks Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on "tuntud kirjanik ja luuletaja", kuigi keegi pole tema töödest kunagi kuulnud. Tal on vaid üks jutt ja üks luuletus. Telelavastuse alguses otsib ta endale suvekorterit. Ta leiab paraja korteri Tallinna äärelinnas, kus on ka üür odavam, ja kolib sinna sisse oma papagoi Sifferiga. Õnnetuseks satub Salomoni naabriks Jaan Tatikas. Tatikas on "kuulus leiutaja ja loodusuurija." Ka tema töödest pole keegi kunagi kuulnud. Ta elas vanasti mitmekorruselises majas, aga kolis siis väikemajja, kuna kukkus 3. korruse aknast sõstrakorvi. Korvi sisu muutus sõstramoosiks ja inimesed hakkasid Tatikat kutsuma sissetehtud Tatikaks. Sellepeale otsustasid Tatika vanemad sealt piirkonnast ära kolida. Järgmisel päeval, kui Vesipruul on enn...
Ingmar Bötker 9a Kuulsuse narrid Salomon Vesipruul oli mees, kes väga tugevalt uskus endasse ning oli kindel,et talle oli antud loomulik anne kirjutada luuletusi. Kuid see ei läinud sugugi nii ladusalt kui ta oli lootnud. Tihti juhtus ka seda, et tal ei tulnud luuletamine välja ning siis otsis ta erinevaid vabandusi. Süüdistas ta veel ka teisi kirjanike, et teised olid just enne tema mõttekäiku tema mõtted ära napsanud. Ühel päeval mõtles ta, et hakkab uudisjutte kirjutama, kuid juba selle üle oli tal natuke häbi, et ta nii lihtsaid asju teeb. Heade mõttete kogumiseks asus ta elama oma suvekodusse. Jaan Tatikas oli mees kelle suur soov oli kuulsaks saada, kuna tal oli juba sünnist saati neli sõrme ning sellepärast pidas ta end väga eriliseks. Kuid talle ei olnud antud ka eriti mõistust ning seda arvasid ka paljud külainimesed. Peale selle oli ta veel k...
Kuulsuse Narrid retsensioon . Lugu räägib kahest mehest kes on sünnist saati ühe inimese silmis kuulus olnud .Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei o...
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumistes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Jaan Tatika juures oli olnud juba sünnist saati midagi omalaadset, nimelt puudus tal parema käe pöial. Kui Jaan juba käima õppis, ronis poiss keelust hoolimata akna peale ja kukkus sealt välja. Vedas, sest ta maandus o...
Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda arvates) palju jutte ja luulet...
Kristi Malk ''Kuuluse narrid'' Ed.Bornhöhe Mina vaatasin sellist komöödiat nagu Ed. Bornhöhe ''Kuulsuse narrid''. Ma ei olnud seda mitte kunagi ennem vaadanud ja ma mõtlesin, et see on puhas jama, aga ma eksisin. Pool ajast kui ma neid narre vaatasin ma ainult naersin nende kildude ja naljade peale mis seal filmis olid. Mulle meeldisid näitlejad, nad elasid enda rollidesse pühendumusega sisse ja seetõttu oli seda filmi ka väga hea vaadata. Veel meeldis mulle see, et hästi oli välja toodud see vanema aja linnaelu: kuidas inimesed välja nägid, kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film, aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesi...
Kuulsuse narrid Autor istub kirjutuslaua taga, kirjutades midagi sulega paberile. Mõne hetke pärast tõstab ta paberi üles ja hakkab sealt lugema. ,,Üheksateistkümnenda aastasaja lõpus olid Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul ilma kahtlemata kõige suuremad vaimukangelased Tallinnas. Kui mitte terve maailma, siis ometigi kumbki ühe inimese silmas. Ja need inimesed olid nad ise." Saalomon Vesipruul oli luulemaailma tõusev täht. Ühel päeval, kui ta oma luuleoskuse avastanud oli, kolis ta suvemajja, istus ta laua taha ja pani sule paberile. Päeva lõpuks oli ta kirjutanud luuletusele pealkirja: ,,Leekiv armastus". Teise päeva lõpuks oli ta jõudnud kirjutada esimesed sõnad: ma armastan. Ta hakkas kõigile seletama, kuidas tema vaim pole veel kohal ja kuidas kõik paremad luuleread on juba ära võetud. Ta ei kahelnud hetkekski oma andes. Ta otsustas vahelduseks kirjutada hoopiski uudisjuttu, kuigi ei pidan...
Kodune hindeline kirjalik vastamine Eduard Bornhöhe romaani „Tallinna narrid ja narrikesed“ põhjal. Tähtaeg: 18.12.2014 1. Too 3 näidet Jaan Tatika ja 3 näidet Salomon Wesipruuli põhjenduste kohta, miks nende kuulsus tulemata jäi. Jaan Tatikas: Esimeseks näiteks võib tuua selle, et ta oli liiga vaene ja ajas alati enda vaesuse teiste kaela. Teine kord ei olnud tal piisavalt tuult, et ta paljutõotav masin lendama hakkaks. Kolmandaks ei läinud inimestel tema leiutusi kuidagi igapäevaelus vaja. Salomon Wesipruul: Kõigepealt tõi ta vabanduseks selle, et Eesti rahva arusaamine kõrgema luulekunsti kohta on liiga nõrk ning meistritööde kirjutamiseks on veel liiga vara. Algul oli ta omast arust liiga noor ning varsti pidas ta end juba liiga vanaks. Samuti arvas ta, et kuulsus jäi tulemata, sest tema rahu segati liigagi tihti. 2. Kirjelda perekond Trumpide poega Hermannit 5-6 lause...
ELULOOKIRJELDUS 1. Kirjuta jrgmises tekstis esineva tegelase elulookirjeldus. Salomon Vesipruul oli vhemasti niisama maias kuulsuse jrele kui Jaan Tatikas, aga temal oli hoopis teistmoodi tpld. Juba varajases nooruses oli tema selgelt aru saanud, missugune thtsale tegevusele saatus teda oli kutsunud. "Mul on igus Homerost, Shakespearei ja Goethet plata," hdis ta vaimustuses, kui ta kreiskooli lpueksamist lbi oli kukkunud, "aga ma tahan rahul olla, kui mind kskord eesti Schilleriks saab nimetatama." Neist snadest vib iga lugeja, kes midagi lugenud on, ise mrgata, et Salomon Vesipruul tusev tht eesti luuletaevas oli. Kindla nuga oma rahvale jdavat vaimuvara ja esimest suremata nime kinkida, istus ta maha ja tukas sule tindipotti. (E. Bornhhe jrgi) CURRICULUM VITAE
Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepära...
1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti T...
Aivar Siska 22.02.2012 Eduard Bornhöhe 150 Lavale astub ,,maailmakuulus luuletaja ja kirjanik" Salomon Vesipruul Eduard Bornhöhe teosest ,,Kuulsuse narrid". Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab. Näitlejad lahkuvad. Rahva seast tõuseb püsti mustas kuues mees, seab oma sammu lava poole, kus ted...
Aste Põhikool Eduard Bornhöhe Referaat Autor: Kermo J. Juhendas õp.Sirje A. 2011 1 Sisukord 1. Tiitelleht ................................................................................................. 1 2. Sisukord ................................................................................................. 2 3. Sissejuhatus ........................................................................................... 3 4. Töö Osad ............................................................................................... * 4.1. Elulugu .......................................................................................... 4 4.2 Bornhöhe Loomingust .................................................................... 5 4.3 "Kuulsuse Narrid" ......................................................
1 Sademed ja aurumine Eestis A Sademeid rohkem B Aurumine suurem C Võrdselt 2 Mis on pinnavesi? A Ülemine põhjavee kiht B Veekogu ülemine veekiht C Maapealsed veekogud 3 Mis on pinnasevesi? A Aeratsioonivöö ülaosas paiknev vesi B Maapinnast esimene vabapinnaline põhjavee kiht C Märg maapind 4 Kuidas määrasid vanad roomlased maksu vee tarbimise eest? A Niisutatava maa pindala järgi B Seisusekohaselt C Veejuhtme ristlõike pindala järgi 5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tule...
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapai...
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut....................................................................
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
