Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist. Juhan toob peremehele ajalehed, nõuanne peremehele, Maretile Mimm, Silvia, Seeliohw tulevad õuele, eelmised. Maret läheb tuppa ja kutsub Juhani end abistama. Seeliohw räägib talumajandusest Mimm ja Seeliohw lahkuvad, Silvia vestleb Jaaguga, kiidab tema poega, kaupleb Jaagule naist Mimm tuleb Jaagu juurde, Silvia lahkub, Jaak puikleb vastu, Mimm lubab talumajanduse selgeks õppida Kriimud. Mimm lahkub, Jaak üllatunud, Seeliohw tuleb Jaaguga rääkima. Tööriietes Mimm tormab õuele, annab Seeliohwile reha kätte, kamandab tööle jahmunud Jaak vaatab, Juhan annab peremehele soovitusi, läheb reha õlal, tööle Maret ja Jaak lähevad samuti teistega tööle pimendusse, 1. vaatuse lõpp
Aino piisavalt pikka aega ette, et planeerida. Selle peale kutsub Jaak omakorda Virvet peole. Virve ütleb, et sinna on nii palju aega, mispeale Juss ütleb, et Virve kogub kôigi klassi poiste kutsed kokku ja siis valib, kellega läheb. Seepeale kutsub Riks omakorda Virvet peole. Penn kutsub Aino tantsima ja kuna Riks Virvet ei kutsu, kutsub Jaak ta ise ja küsib tantsu ajal tema käest, kummaga ta peole läheb. Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud). Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli (kuna paljudel
keele eksami läbi tänu kavalusele. Penn varastab Tumbu tagant kella nii , et teine sellest arugi ei saa ja siis pärast paneb selle tagasi oma kohale. Aino Pukspuu Oli Virve õde ja Penni sõbranna . Teda peeti pidutsejaks ja ei usutud , et Penni ja Aino koos kaua on . Kuid nad tõestasid , et teiste arvamus oli vale . Kui sõda hakkas ja Penni pidi sõtta minema , otsustas Aino et ootab Penni sõjast tagasi. Virve Pukspuu Tahtis kahe poisi pead segamini ajada . Algul ajas Riksi ja Jaaguga mingit sebimist . Siis suudles Jaaku , kuid hiljem ütles , et ei tea kumba veel tahab . Viis aastat hiljem kohtusid nad Jaaguga uuesti ja siis olid koos pikka aega , kuid Jaak oli palju ilma asjata vanglas ning kui koju tuli siis oli Virve oma sõbranna Inesega juba kaugele sõitnud. 7.)Raamat mulle meeldis . Selles oli põnevust. Mulle meeldis kõige rohkem Härra Wikmann kuna ta oli heasüdamlik ja tore . Ja polnudki midagi sellist mis ei oleks mulle meeldinud. Väga hea raamat.
i) Jaagul polnud raskusi suhtlemisel ja ta sai kõigiga hästi läbi. Jaak oli jutukas. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Virve, tema pärast oli Riksil ja Jaagul mõnikord probleeme ja Virve mängis Jaagu elus suurt rolli. a) Virvel oli väike pea, väike ümarik, pisut õhetav nägu, peenike kael. Juuksetoon oli vaskse kumaga heleblond ja lokkis. Silmad olid suured. Võõrastega oli Virve nipsakas nagu ka Jaaguga esimesel korral rääkides. Virve oli viisakas ja kombekas nagu Jaak, aga ei rääkinud kuigi palju. Virve käis Riksi haiglas mitu korda vaatamas, see tähendab, et ta hoolis oma sõpradest palju. Kutsus Jaaku reisile kaasa, kuna Jaak oli talle oluline. b) Virve tunnetest oli raske aru saada, sest oli näha, et ta armastab Jaaku, aga samas suhtles väga palju Riksiga ja teose lõpus sõitis veel ära teisele maale. Virve käitus alati viisakalt ja
Teostes kajastatud probleemid: · Juhan Pukspuu koolist väljaviskamise plaan · Jaagu ja Riksi rivaalitsemine · Hr. Wikmani surm · Riksi haiglasse sattumine · Sõda Peategelased: Juhan Pukspuu Virve Pukspuu Jaak Sirkel Riks Laasik Hr. Wikman Tegelased arenesid raamatus kindlasti. Nad on koolis tähtsateil aastateil. Autor kajastab teoses elu kooliaegadel ja samastab ennast veidi Jaaguga. Mina ei näinud selles raamatus midagi erilist või mõtlemapanevat. Ei loeks seda uuesti. Kuid see on ainult minu arvamus. Usun, et see raamat on kindlasti tuntud sellepärast, et on tõesti hea raamat aga lihtsalt mitte minu tüüpi raamat.
08.06.17 Silotegu, sõitsin kaasas erinevate masinatega, nagu eelnevad päevad ning info aina enam talletus 15.06.17 Käisin väetamisel kaasas sõitmas 16.06.17 Asu farmi juures asuvate siloaukude peal olin ning püüdsin hoida silohoidla ääred puhtad, et hiljem kui auk on täis, saab ilusti selle kilega ära katta ehk saab kile vastu ääri kinnitada. 19.06.17 Puhastasime siloauku, mis asub maisipõllu juures ning hiljem jälgisime Jaaguga silotegu. 20.06.17 Käisime Arega vaatamas silopätsil olevat tööjõudu, kes sai juurde tellitud abijõuks. Käisime põldudel finantsjuhiga ning Põlva agro … 21.06.17 Jälgisin Are toimetusi, käisime põldudel, töö sujuvust vaatlesime ja arutlesime 22.06.17 Kuna oli vihmane ilm siis esialgu jälgisime kuidas silotegu sujub, käisime põldudel ja ka lauda juures ning õhtul olin abis silopätsi sulgemisel. 10.07
valmistamine. Direktor Wikman lasi tal tasuta koolis käia. Samuti nagu Jaak, armus ka Riks Virvesse juba esimesel kohtumisel. Riks Tavaliselt klassiüritustel ei käinud. 11. Klassis jäi Riks trammi alla ja sattus koljupôhimiku murruga haiglasse. See juhtus siis, kui ta läks lähedalasuvasse tütarlastekooli kosmograafia tööd viima. Paari kuu pärast sai ta terveks ja oli võimeline tagasi kooli minema. Rootsi reisile ta ei läinud kuna juuni oli harjamüümiseks parim kuu. Konkureeris Jaaguga Virve pärast. Virve Pukspuu oli Jussi paar minutit noorem ôde. Nad olid kaksikud. Iseloomult oli üsnagi heasüdamlik neiu. Virvele meeldis flööti mängida. Virve tegeles kahe noormehega korraga nii Jaagu kui Riksiga. Mõlemad olid omale muretsenud flöödi raamatu, kuna tundsid Virve vastu suurt huvi. Virve oli nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik ning andis môlemale lootust. Lõpuks siiski Virve eelistas Jaaku Riksile
Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka käi igal pool, kui ainult Mikumärdil olla teenija, kuid kui ta kusagile läheb, siis alati ähvardab Maie, et nende vahel on kõik läbi. Sheelohow kosib Maretit, kuid Maret ei ütle kohe vastust vaid palub aega, mida talle ka antakse. Samal ajal tahab endale Maretit naiseks ka Juhan. Jüri tahab omale sauna elukohaks, siis soovitab Juhan tal Jaaguga rinnad kokku panna ja siis küll Jaak annab talle selle sauna. Jüri paneb omale mütsi sisse natuke kaltsu pehmenduseks juhuks, kui Jaak peaks teda pähe lööma siis ei saa ta päris surma. Ja nii Jaak tegigi. Ta lõi Jürit vastu pead. Jüri kukkus teadvusetult pikali ja kõik mõtlesid, et Jüri on surnud. Kuid tuli välja, et Jüri on täiesti terve. Jaak andis talle selle sauna, mida ta tahtis ja seepeale hakkavad vaidlema Jaak ja Juhan. Jaak kutsub Juhani temaga rinnad kokku panema
unelmates, tema peas ja ehk ka südames. Hiljem kindlasti tema raamatutes. Keda naistest ja kuidas Nipernaadi valetamisest hoolimata aitas? Ma arvan, et see oli Kati. Tüdrukule meeldisid väga loomad, samuti oli ta pärit vaesest perest. Kuna mees rääkis talle, oma uhkest talust, kus on palju loomi, uskus ta, et Nipernaadi viib ta oma tallu, kuid see ei olnudki tema talu. Kui Toomas hakkab sealt edasi liikuma, annab ta Kati vabaks. Tüdruk saab õnnelikuks koos Jaaguga. Kes naistest ja kuidas oli Nipernaadiga sarnane? Maret oli temaga võrdlemisi sarnane, ei uskunud too naine Nipernaadi juttu. Süüdistas teda pidevat valetamises. Maretile meeldis ja unistada nagu Toomasele. Toomase unistus oli leida oma Sheeba kuninganna ja Mareti unistuseks oli leida rannast pärlid, et saada rikkaks ja ehitada mere-äärde loss. Mõlemad olid unistajad ja otsekohesed. Isegi kui Toomas lahkus Mareti majast, jäid alles neile nende
Katile meeldis Jaagu ramm ja käsutav, peremehelik olek. Jaak kartis, et Hansuoja jääb perenaiseta, sest pojanaine Liis majapidamistöid ei teinud. Liis jõi viina ja õmbles. Kati Jaagule meeldis, sest Katile meeldis loomade eest hoolitseda ja töötada. Jaak tahtis, et Toomas jääks Katiga veel kauemaks tallu, sest Kati pidi tema eest veel hoolitsema. Ta tahtis, et Toomas annaks Kati temale. Toomas keeldus. Möödusid nädalad. Kati veetis aega Jaaguga tagakambris. Toomas rääkis Katile, et see polegi tema talu. Tema talu asuvat ligidal. Tal olevat lausa häärber. Ta tahtis, et Kati harjuks töödega ja seepärast tõi ta oma onu tallu. Ta lubas Katil Jaaguga jääda. Jaak ja Kati olid linnas käies oma pulmapäeva juba paika pannud. Nad lubasid Nipernaadil tihti külas käia ja kutsusid teda oma pulma. Nipernaadi juhatas sulasele Moormaale teed oma mõisa ja lubas talle rohkem palka maksta kui Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla
Praktikant ütles Riina, Aeda ja Ingeri kohta: "Olete noored haritud naised, maa sool, teil on nii endale kui teistele kõrgemad nõudmised. Kui mitte varem, siis vähemalt õpinguaastail olete linnastunud ja iga traktorist või meremees teile elukaaslaseks ei passi." Ingrit ei kahetsenud midagi. Ta ei süüdistanud armastuse ebaõnnestumiseski kedagi. Tal oli vaid valus. Õpetaja proovis seda võtta kui üht paljudest kogemustest elus. Ingeril oli ka kerge suhe ühe meremees Jaaguga. Arvame, see oli pigem kiindumus, meeldiv illusioon, et kuskil seal kaugel keegi sind ootab. Inger ei avanud tema poolt saadetud kirjagi, et hoida seda kui talisman ja lugeda sellest alles siis, kui kõik läbi on. Nii oleks alles jäänud armas mälestus. Tundus aga, et mandril ei oodanud seda meremeest mitte ainult Inger, vaid ka muud neiud. Selle ilmsiks tulekuga kaasnes suhte lõpp. Arne tunded Ingerti vastu tärkasid inimtühjal saarel, kuhu nad lõpuks ka jäid. Kuna
poe selle raha eest. Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka käi igal pool, kui ainult Mikumärdil olla teenija, kuid kui ta kusagile läheb, siis alati ähvardab Maie, et nende vahel on kõik läbi. Sheelohow kosib Maretit, kuid Maret ei ütle kohe vastust vaid palub aega, mida talle ka antakse. Samal ajal tahab endale Maretit naiseks ka Juhan. Jüri tahab omale sauna elukohaks, siis soovitab Juhan tal Jaaguga rinnad kokku panna ja siis küll Jaak annab talle selle sauna. Jüri paneb omale mütsi sisse natuke kaltsu pehmenduseks juhuks, kui Jaak peaks teda pähe lööma siis ei saa ta päris surma. Ja nii Jaak tegigi. Ta lõi Jürit vastu pead. Jüri kukkus teadvusetult pikali ja kõik mõtlesid, et Jüri on surnud. Kuid tuli välja, et Jüri on täiesti terve. Jaak andis talle selle sauna, mida ta tahtis ja seepeale hakkavad vaidlema Jaak ja Juhan. Jaak kutsub Juhani temaga rinnad kokku panema
oma aja parimaks allikaks jäänud. Kelchi ja tema kaasaegsete poolt kirjeldati seal eriti ilmekalt suure näljahäda aastaid ning Põhjasõja esimesi aastaid. Pulli Hans - Tartu kaupmees, kes oli esimene eestlasest Suurgildi liige Käsu Hans - Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud „Nutulaul“ rääkis Tartu linna õhku laskmisest Pakri Hansu Jüri - käis Forseliuse eestvedamisel koos kaasõpilase Ignatsi Jaaguga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le Ülesanne nr.5 Vasta toodud näidete kohta: Milline kohtuinstants lahendas Rootsi ajal järgmisi süüasju? (vastamiseks uuri Rootsi riigi poolt Eesti- ja Liivimaal loodud kohtukorraldust!) 1. Taluperemees põgenes aastal 1670 Tartumaal mõisast, mille maaalal asus tema talu. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud 2. Aastal 1640 tappis Harjumaal kõrtsikakluses üks talupoeg teise.
teab Aino piisavalt pikka aega ette, et planeerida. Selle peale kutsub Jaak omakorda Virvet peole. Virve ütleb, et sinna on nii palju aega, mispeale Juss ütleb, et Virve kogub kôigi klassi poiste kutsed kokku ja siis valib, kellega läheb. Seepeale kutsub Riks omakorda Virvet peole. Penn kutsub Aino tantsima ja kuna Riks Virvet ei kutsu, kutsub Jaak ta ise ja küsib tantsu ajal tema käest, kummaga ta peole läheb. Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud). Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti
Meos Martin- rivaalitses Kadriga, ta oli hästi rikas ning tahtis olla parem, kui teised, talle oli oluline, et peod oleksid suurejoonelised korraldatud, kogu au oleks temal ning et teda ei häbistataks. Kaks svidrilindu-paabukest: Kati- Ta rändas koos Nipernaadiga mitu päeva. Uskus Nipernaadi valesid, kui ta rääkis Katile, et tal on samas lähedal suur talu loomadega. Kati oli väsinud ning ei jaksanud kõndida. Tutvus Hansuoja talus hoopis peremeha Jaaguga, kes armus Katisse ning Kati ei tahtnudki sealt talust enam ära tulla, teda ei huvitanud siis Nipernaadi jutt ega midagi. Seeba kuninganna: Inriid- Nipernaadi naine, läks Nipernaadit otsima Sirvaste kõrtsi, kust juhatati ta edasi Vaade koju, kus pidi olema Toomas. Naist nähes tahtis Nipernaadi teda kohe Maretile tutvustada. Inriid ja Nipernaadi läksid koos siiski rongile. Maret- Vaese kaluri tütar. Ta isa soovis, et Maret abiellus korraliku mehe Jaanus Rooga, kes
õppis 16 tundi jutti. Pennil oli plaan : võtab mingi teema, keerutab selle eifeli torni peale , mida ta oli veidi uurind. Eksamil said läbi Trull ja Jaak. Tumnu kukkus läbi. Penn keerutas jutu Eiffeli tornile(pettust märkas preili Jakoleva ja teemast möödaparääkimise pärast tahtis 2 panna aga õpetaja Lüllii oli vaimustunud ja tahtis nelja panna- lõpuks sai Penn aga kolme. · Peale eksameid mindi Maria juurde. Jaak ei läinud. Enne koolist lahkumist rääkis Ambel jaaguga, et Jaak läheks suvel Aadu Vöölmanni(kõrge papa kolmelist poega) aitama, et see saaks sügisel järeleksaid tehtud. Kodus Jaak rääkis sellest. Isa oli vastu, sest ta ei tahtnud , et noormees oleks sammuti Vöölmanni lõa otsas nagu tema ise. Ema oli poolt. . Isa sõna jäi peale. · Jaak läks Pukspuude juurde. Virve mängis flööti ja Juhan ja Laasik kuulasid. Jaak nägi, et Virve oli Laasikuga ka sina peal.
eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust. Üks allikas soome keel, teine murded, kolmas keeleline omalooming- sealt saab uute sõnade jaoks allikat. Tegeles grammatika reformimisega. Aavik oli vastu sellele, et „ükskõik, mis keelt räägime, oleme ikka eestlased“. Gustav Suits on see, kes avaldab esimesena Petersoni tekstid. Kristjan Jaak kui esimene eesti kirjanik. Selle müüdi loojad on Noor Eesti. Kui Suits tegeles ennekõike Jaaguga, siis Tuglast huvitas Juhan Liiv. Noor Eesti arendab 10 a jooksul intensiivselt Eesti kultuurielu. Pärast I MS lõppu sellisel moel seda rühmitust enam ei eksisteeri. Küll aga jääb seda nime kandma üks kirjastus. Nad andsid välja ka esimese olümpiaraamatu. Ta tõstis raamatu kujunduse taset nt. 1905-1915 oli Noor Eesti aktiivne. Siis oldi suht positiivselt meelestatud. On märgata ka mitmesuguseid nurinaid, negatiivsed hääled. Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded
tema oli ju kogu kooliaja direktorit kaitsnud, kui õpilaste seas temast rääkima hakati. Samas tundis Jaak teatud ärapääsurahulolu, et oli eemal olnud. Juhan oli aga veidike egoistlik, näidates välja, et tal oli vanast Wikmanist ikka täiesti ükskõik. Ta isegi väitis, kui Wikmani surm oleks teda eksamitest päästnud, oleks ta ehk ka matustele läinud. Aeg läks kiiresti ja Virve saabus Kanaaridelt tagasi. Nad said kohe Jaaguga kokku Virve tõi poisile ühe spordisärgi ja päikseprillid, mida Jaak edaspidi igal võimalusel kandis (suvel). Esimesel kohtumisel ei tundnud Jaak Virvet ära tüdruk oli kuidagi teistsugune, pruun, veel heledamate juustega, olemuselt teine .Tihedastel kokkusaamistel palus Jaak Virvel endale jutustada, mida tüdruk kaugel näinud oli see tundus palju huvitavam, kui reisikirjeldustest lugeda. Sügise lähenedes käis Jaak ka paaril korral Pukspuude pool
Jaak tundis, et oleks võinud ka matustel käia, sest tema oli ju kogu kooliaja direktorit kaitsnud, kui õpilaste seas temast rääkima hakati. Samas tundis Jaak teatud ärapääsurahulolu, et oli eemal olnud. Juhan oli aga veidike egoistlik, näidates välja, et tal oli vanast Wikmanist ikka täiesti ükskõik. Ta isegi väitis, kui Wikmani surm oleks teda eksamitest päästnud, oleks ta ehk ka matustele läinud. Aeg läks kiiresti ja Virve saabus Kanaaridelt tagasi. Nad said kohe Jaaguga kokku Virve tõi poisile ühe spordisärgi ja päikseprillid, mida Jaak edaspidi igal võimalusel kandis (suvel). Esimesel kohtumisel ei tundnud Jaak Virvet ära tüdruk oli kuidagi teistsugune, pruun, veel heledamate juustega, olemuselt teine .Tihedastel kokkusaamistel palus Jaak Virvel endale jutustada, mida tüdruk kaugel näinud oli see tundus palju huvitavam, kui reisikirjeldustest lugeda. Sügise lähenedes käis Jaak ka paaril korral Pukspuude pool
Jaak tundis, et oleks võinud ka matustel käia, sest tema oli ju kogu kooliaja direktorit kaitsnud, kui õpilaste seas temast rääkima hakati. Samas tundis Jaak teatud ärapääsurahulolu, et oli eemal olnud. Juhan oli aga veidike egoistlik, näidates välja, et tal oli vanast Wikmanist ikka täiesti ükskõik. Ta isegi väitis, kui Wikmani surm oleks teda eksamitest päästnud, oleks ta ehk ka matustele läinud. Aeg läks kiiresti ja Virve saabus Kanaaridelt tagasi. Nad said kohe Jaaguga kokku Virve tõi poisile ühe spordisärgi ja päikseprillid, mida Jaak edaspidi igal võimalusel kandis (suvel). Esimesel kohtumisel ei tundnud Jaak Virvet ära tüdruk oli kuidagi teistsugune, pruun, veel heledamate juustega, olemuselt teine .Tihedastel kokkusaamistel palus Jaak Virvel endale jutustada, mida tüdruk kaugel näinud oli see tundus palju huvitavam, kui reisikirjeldustest lugeda. Sügise lähenedes käis Jaak ka paaril korral Pukspuude pool
Ta keelekontseptsiooni olulisemad alused on uus ja moodne eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust. Üks allikas soome keel, teine murded, kolmas keeleline omalooming- sealt saab uute sõnade jaoks allikat. Tegeles grammatika reformimisega. Aavik oli vastu sellele, et ,,ükskõik, mis keelt räägime, oleme ikka eestlased". Gustav Suits on see, kes avaldab esimesena Petersoni tekstid. Kristjan Jaak kui esimene eesti kirjanik. Selle müüdi loojad on Noor Eesti. Kui Suits tegeles ennekõike Jaaguga, siis Tuglast huvitas Juhan Liiv. Noor Eesti arendab 10 a jooksul intensiivselt Eesti kultuurielu. Pärast I MS lõppu sellisel moel seda rühmitust enam ei eksisteeri. Küll aga jääb seda nime kandma üks kirjastus. Nad andsid välja ka esimese olümpiaraamatu. Ta tõstis raamatu kujunduse taset nt. 1905-1915 oli Noor Eesti aktiivne. Siis oldi suht positiivselt meelestatud. On märgata ka mitmesuguseid nurinaid, negatiivsed hääled. Palju probleeme tekitasid uued stiili- ja keelenõuded
siis teab Aino piisavalt pikka aega ette, et planeerida. Selle peale kutsub Jaak omakorda Virvet peole. Virve ütleb, et sinna on nii palju aega, mispeale Juss ütleb, et Virve kogub kigi klassi poiste kutsed kokku ja siis valib, kellega läheb. Seepeale kutsub Riks omakorda Virvet peole. Penn kutsub Aino tantsima ja kuna Riks Virvet ei kutsu, kutsub Jaak ta ise ja küsib tantsu ajal tema käest, kummaga ta peole läheb. Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud). Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia petajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti
annaabi.ee 
