2. Ülesanne – laagriistu arvutus ja tolereerimine Andmed ja istu valik: Teada on, et laagriist on konstrueeritud veorattale keskmistel pöörlemiskiirustel ning välisvõru on läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu. Välisvõru puhul moodustub siirdeist, mis on istatud vabamalt kui sisevõru. Arvutused Dnom 58mm dnom 45mm
autodel kasutatakse lisaks veel kolmandat ketast(reaktorketast),mis võib teatud tingimustes jõumomenti suurendada.Kui kolm ketast on siis kutsutakse seda hüdrotrafoks.LK 36 Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti).Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas.Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli
3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välisvõrul: Smax = Dmax dmin = 62 61,987 = 0,013 Nmax = dmax Dmin = 62 61,970 = 0,030 Na = (Nmax Smax) / 2 = 0,0085 Sisevõrul: Nmax = dmax Dmin = 20,0065 19,990 = 0,0165 Smax = Dmax dmin = 20 19,9935 = 0,0065 Na = (Nmax Smax) /2 = 0,005 5. Sisevõru ja välisvõru on istatud pinguga. Seega istub sisevõru liikumatult võllil (pöörleb koos võlliga), välisvõru istub ka laagripesas liikumatult.
3. Ülesanne – liistliite tsentreerimine Tihe-liistliitelise istuga võllile läbimõõduga Ns=18mm on istuga Z6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on Nh=....mm ja ist H7 ning rummu pöia laius on ...... mm. Liistu arvutuslik laius on b =mm ja kõrgus h=6mm ning pikkus l=40mm on antud tinglikult. 𝒁𝟔 𝑯𝟕 𝟔 ∙ 𝑿 𝟔 𝒙 𝟒𝟎 𝒉𝟗 𝒉𝟗 Lahendus Liist võllisoones istuga Z6/h9 b 6mm ES 0.035mm 0.003mm 0.032mm EI 0.032mm 0.008mm 0.04mm es 0mm ei 0.03mm ULSH b ES 5
Anda üleliigne soojus ümbritsevasse keskkonda, radiaatori elemente võib olla kas alumiinium või messingust(vask+tsink). Radiaatorikork ei pea olema radika küljes vaid ka paisupaagi küljes.Et süsteemis oleks surve(tõstab keemis temperatuuri), suletakse süsteem korgiga, millel on kaks klappi(surveklapp ja ülerõhuklapp). Ventilaator Ventilaator on alaliselt sisselülitatud, mis paikneb veepumba võlli küljes.2 tüüp: elektrimootori võllile istatud ventilaator ja elektrimootor lülitub sisse siis kui mootoris temperatuur tõuseb 90 kraadini, selleks on süsteemis bimetall andur.Andurik on bimetall, lülitusrelee, mis soodustab(kiirendab) elektrimootorisse voolu laskmist.
pehmemast materjalist, siis peab pöörlev võru olema masina kormusel või vüllil liikumatult. Kui pöörlev võru oleks vabalt siis kulutaks ta võllile süvise. Veere laagri paigal seisev võru võtab koormust vastu veere teel piiratud ulatusega. Sellest kohast kulub veere tee kõige kiiremini ja tekib süvis. Mille veere kehad ületavad hüppega. Laagris tekib vibratsioon ja tõukeline koormus, ning laagri tööiga väheneb kõvasti. Selle ära hoidmiseks peab paigal seisev võru istatud vabamalt, et ta saaks aegajalt pöörleva võruga kaasa nihkuda. Üldiselt peab pöörlev võru olema kõvasti kinni võllipeal ja paigalseisev võru vabamalt. Kasutatakse veere laagritel väiksema lõtkuga istusi. ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja. Põlemis kambrid, klapid, kolbide põhjad, kütuse pihustid. Tagi teke soodustab mootori alakoormust. Pruun kõva kilene sade. Ja must tugev tükiline sade. (Väljanägemine)
PRESSLIIDE on liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil Pressliite saamise võimalus:1) Pressimine võrdsel temperatuuril 2)Koostamine temperatuuri gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Eelised- On mugav koostada ja lahti võtta, Standartsete komponentide valik lai, Madal maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme p...
ja välisvõru istud. Kasutatav laager on 5-2629, 5 – täpsusklass, 2 – tüüp (2000), 6 – läbimõõdu keskmine seeria, 2 – laiuse lai seeria, 9 - laiuse diameetri seeria. Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase. 5.6 Järeldused Võrude tööolukorrad: Sisevõru võllie L6/js6 on pöörlevalt koormatud. Välisvõru M7/l6 on kohalikult koormatud [5.3, lk 73]. Sisevõru on istatud pinguga, välisvõru on aga siirdeistuga, millel tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes. Keskmiste läbimõõtude toleratsitsoonie tähistatakse sisevõrul, kui aval, L- ga ja välisvõrul, kui võllil, l-ga [5.3, lk 71]. 5
trellid, treipingid. Pilt 1. Rattalaager 0 0.030 5) 0.012 0 35 80 0.025 0 0 009 0 013 3. Ülesanne - Liistliite tsentreerimine Tihe liistliitelise istuga on võllile läbimõõduga d=52mm, istuga t6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on D=...... mm ja ist H7 ning rummu pikkus on lr= 70mm Liistu arvutuslik lauius on b=16mm ja kõrgus h=10mm ning pikkus l=90mm on antud tinglikult. 1) Liistliite tunnussuurused, kui b=16 mm, h=10 mm ja l=90 mm. a) Liist võllisoones istuga t6/h9 LIIST h9 VÕLL t6 Ülemine piirhälbed : ES 0mm es 0.054mm Alumine piirhälbed : EI 0.043mm ei 0.041mm
Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel
Sisevõrul: Ø17 m5 0 , 015 0 , 007 Nmax = dmax Dmin = 17,015 16,996 = 0,019 Nmin = dmin Dmax = 17,007 17,000 = 0,007 N max N min 0,019 0,007 Na = = = 0,0225 2 2 5. Sisevõru on istatud pinguga, välisvõru aga siiredega. Seega istub sisevõru liikumatult võllil (pöörleb koos võlliga), välisvõru saab aga laagripesas aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub välisvõru koormus ühtlasemalt. 12 Ülesanne nr. 6 Lähteandmed: Ø20H8/e8 H 8 0 , 033 1. Ø20 Piirhälbed tabelitest 2 ja 3.
Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse
Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada. Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga. Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel
Eelsüüte reguleerimine on automaatne, see tähendab, et pöörete kasvul eelsüütenurk suureneb. Saagide jahutussüsteem Mootori töötamisel tõuseb silindris temperatuur kuni 2000 °C ja seepärast tuleb teda jahutada. Seestpoolt jahutab silindrit ja kolbi madala temperatuuriga küttesegu. See aga ei ole küllaldane. Silindri välispinna jahutamiseks kasutatakse ventilaatorit. Ventilaatori tiivik on valmistatud koos hoorattaga ja istatud väntvõlli kaelale. Ventilaator imeb külma õhu läbi ventilaatorikaane avade ja surub õhuvoolu deflektori alla, kus ta jahutab silindri ribitatud välispinda, viies silindri temperatuurile 160-180 °C. ilma deflektorita (pealiskaaneta) jahutussüsteem ei tööta ja seepärast ei või tööd teha katkise või äravõetud deflektoriga. Mootori ülekuumenemise tagajärjel võivad kolvigrupi sõlmed rikneda. Alumiiniumsulamite tugevus väheneb kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei tohi kolvipea
87. · puudub liistusoonte ja hammastega kaasnev pingekontsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem; 88. 2. Liites PUUDUB NURKLÕTK ja selle tekke oht: 89. · liide on alati lõtkuvaba; 90. · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes 2. Mida nimetatakse pressliiteks? Kuidas saadakse pressliidet? 3. PRESSLIIDE = liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt teisele toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil. 4. Pressliite saamiseks on 2 võimalust: 5. Pressimine võrdsel 9. Koostamine temperatuuri gradiendiga: temperatuuril: 10. · võll on jahutatud ja avaga detail (rumm) 6. · liite detailide temperatuurid on kuumutatud;
Üldtolerants ainult pikkusele 43 ja silindrilisusele. m - ±0,3 mm. Ümarus on võrdne diameetri tolerantsiga. L - 0,4 mm. 40 0/0,2 43 Tolerantsid ISO8015 Üldtolerantsid ISO 2768-mL 6.6 Istud võlli ja rummu liidetes Võllile istatud rattad, puksid, siduripooled jms kannavad nii pikisuunalist jõudu kui ka pöördemomenti üle: - garanteeritud pingu abil, sageli kasutatakse koostamisel termilist paisumist; - hõõrdemomendi abil, mis tekib pindsurvest pindadele; - lisadetailide abil (liist, kiil, tihvt). Esimestel juhtudel raskusi täpselt arvutamisega ning koostamise raskused, kuid olemas suur praktiline kogemus (raudtee rattad teljel, bandaazid ratastel, kolvisõrmed silindris jne). Liistliide
.. 1,0)d R R R d a) b) c) d) e) Sele 14.4. Siirdmikud võlli astmete vahel. 92 Siirdmikud astmete vahel tuleb teha võimalikult suure raadiusega, mis aga ei tohi olla suurem võllile istatud detaili ava serva ümarusraariusest või faasist. Tehnoloogilised võtted on suunatud jääksurvepingete kasutamisele võlli pindkihis, tänu millele summaarne tõmme ja seega prao tekke oht väheneb. Jääkpingete tekitamiseks võib kasutada termotöötlust (tsementiitimine, pindkarastus, nitriitimine, tsüaanimine) või mehaanilist kalestamist (pinna ülerullimine, haavlijoas töötlemine). 15. LAAGRID
annaabi.ee 
