teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu Et asendada sõnu Isikuruum Ed. Hall’i järgi eksisteerib : 1) Intiim distants 2) Isiklik distants 3) Sotsiaalne distants 4) Avalik distants Näoväljendused Silmside Näitab suhtlemisvalmidust Toetab suhtlemisrütmi kujunemist Annab tagasisidet Näitab, kuidas inimene ennast olukorras tunneb Vokaalsed vihjed
mõjutavad? Haiglavoodi Lõbustuspark Ujumisvõistlus Tennisemäng Inimese ja keskkonna vahelised seosed on reeglina retsiproorksed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Ruumikäitumine: Isikuruum ja inimeste vaheline distants Isikuruum - nähtamatu piiriga ala ümber inimese, millesse teised ei tohi ilma loata siseneda. Reguleerib suhtelmise kaugust teiste inimestega. “Mullitaoline ala ei pruugi olla igas suunas ühe suurusega
kus ta käib. Keskkonna psühholoogiat võimegi käsitleda kui mingit vihmavarju mille alla on kogunenud tänaseks päevaks üsnagi suur seltskond. Gary Moore. Keskkonnapsühholoogia tegeleb indiviidi tasandil. Social agregate (sotsiaalne agrekaa) inimeste kogum, kellel ei pruugi olla omavahel tihedaid suhteid. Keskkonnapsühholoogia on tänapäeval kõige mahukam valdkond ruumikäitumine ja selle all käsitletakse tavaliselt: 1. isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek. Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia
üle domineerimata.Tõeline kehtestamine on selline maailmas eksisteerimise viis, mis kinnitab inimese enda väärtust ja väärikust ja samal ajal kinnitab ja säilitab ka teiste oma. 8.Kokkuvõtte Kuulamine ja kehtestamine on väga erinevad, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osas. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks. Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada.Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid, mille abil seda teha. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Igal neist sutlemisstiilidest on omad plussid ja miinused. Kehtestamistreeningu pealmine eesmärk on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste
SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav. 1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõ...
a) Embleemid – Kultuuri spetsiifilised märgid, mille puhul kõnet pole vaja. b) Illustraatorid – Kõik võimalikud keha liigutused ning häälitsused, mis saadavad kõnet. c) Adapterid – Abivahendid, mida inimesed kasutavad oma ärevuse maandamiseks. Objekt – Kõik võimalikud objektid, mis maandavad ärevust. Enese – Iseenese puudutamine. Isikuruum – Kujuneb välja 10-12 eluaastaks. a) Intiimtsoon – Kuskil 50cm kehast, kuhu lubatakse lähisuhetes olevad inimesed. Tajume kõikide meeltega. b) Isiklik tsoon – 1,2-1,3m kehast, see on suhtlemine sõprade, tuttavate ja rollitäitjatega. c) Sotsiaalne tsoon – 3,7m , soovitav käitumine rollitäitjatega. Esinemine väiksemate gruppide ees.
o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama. o Igal inimesel on ainulaadne isikuruum- ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikuti erinevad. Mõned seisukohad isikuruumi kohta: 1. isikuruum on kultuuriküsimus ja teatud kultuurides seda ei esine 2. isikuruumi tunnustamiseks on vaja: hoida nii füüsilist kui ka emotsionaalset vahemaad Kuidas hoiduda teise isikuruumist eemale: 1. vältida paikapanevaid märkusi 2. hoiduda õpetamast 3. ei ürita panna teist tegema oma tahtmist 4. ei suru peale oma kiindumust 5. ei ürita teise identiteeti enda omas lahustada KÄITUMISVIISID: ALISTUV KEHTESTAV AGRESSIIVNE
7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress,
Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad; Peegeldage rääkija ressursse; Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu; Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. KEHTESTAMISOSKUSED Kuulamine ja kehtestamine on suhtlemise yin ja yang – väga erinevaid, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osad. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada endas kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks. Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada. Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid, mille abil seda teha. Peamine eesmärk treeningul on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Alistuv käitumine Plussid
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe ro...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ehk isikuruum inimkeha ruumiline laiend, inimene tajub oma keha ümber olevat ruumi kui enda füüsilise keha osa. Vt järgmine slaid. Personaalse ruumiga koos on grupiruum. Kui 2 inimest räägivad, siis mõtteline personaalne ruum nihukub (tajutud grupiruum). Vägivaldsed inimesed on selja taga personaalne ruum suurem. Territoriaalsus. Personaliseerimine Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
