Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, näiteks skisofreenia puhul) Isiksusehäired(antisotsiaalne ehk düssotsiaalne) Orgaanilised ajukahjustused(näiteks kasvajad teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu Et asendada sõnu Isikuruum Ed. Hall’i järgi eksisteerib : 1) Intiim distants 2) Isiklik distants 3) Sotsiaalne distants 4) Avalik distants
mõjutavad? Haiglavoodi Lõbustuspark Ujumisvõistlus Tennisemäng Inimese ja keskkonna vahelised seosed on reeglina retsiproorksed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Ruumikäitumine: Isikuruum ja inimeste vaheline distants Isikuruum - nähtamatu piiriga ala ümber inimese, millesse teised ei tohi ilma loata siseneda. Reguleerib suhtelmise kaugust teiste inimestega. “Mullitaoline ala ei pruugi olla igas suunas ühe suurusega
kus ta käib. Keskkonna psühholoogiat võimegi käsitleda kui mingit vihmavarju mille alla on kogunenud tänaseks päevaks üsnagi suur seltskond. Gary Moore. Keskkonnapsühholoogia tegeleb indiviidi tasandil. Social agregate (sotsiaalne agrekaa) inimeste kogum, kellel ei pruugi olla omavahel tihedaid suhteid. Keskkonnapsühholoogia on tänapäeval kõige mahukam valdkond ruumikäitumine ja selle all käsitletakse tavaliselt: 1. isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek. Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia
mõlemapoolset kasu, tagamaks maksimaalset üldist kasu. Oma igapäevaelus puutume me kokku erinevate suhtlemisvormidega ja on meie endi teha, kuidas suudame hakkama saada. Oskuslik ja läbimõeldud verbaalne ja mitteverbaalne käitumine aitab meil säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaksime manipuleerima teiste inimestega. 4.Vajadus kaitsta oma isikuruumi Igal inimesel on oma ainulaadne isikuruum-ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikui erinevad. Selle sees on meil meie isikupärased eesõigused, sellest väljaspool on ühiskasutuses olev ala, kus tuleb arvestada ka teiste õigustega ja ilmutada ka kohanemisvõimet. Vahel(või ka tihti) saab kaasinimesest sissetungija, kes rikub meie isikupiiri või segab isiklikesse küsimustesse.Eluruumi mõistet on lihtsam aru saada, kui seda kirjeldada
Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1.3 Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine Verbaalne sisaldab: · Loomulik keel - kõne kiirus ja rütm, pausid ja nende asukohad kõnes. Kõige tähtsam osa sõnade tähenduses. · Paralingivistilised vahendid - intonatsioon ja häälitsused nagu naer, nutt, köhatus ja ohkamine. 2. ESINEMISE SUHTLEMISTÕKKED
a) Embleemid – Kultuuri spetsiifilised märgid, mille puhul kõnet pole vaja. b) Illustraatorid – Kõik võimalikud keha liigutused ning häälitsused, mis saadavad kõnet. c) Adapterid – Abivahendid, mida inimesed kasutavad oma ärevuse maandamiseks. Objekt – Kõik võimalikud objektid, mis maandavad ärevust. Enese – Iseenese puudutamine. Isikuruum – Kujuneb välja 10-12 eluaastaks. a) Intiimtsoon – Kuskil 50cm kehast, kuhu lubatakse lähisuhetes olevad inimesed. Tajume kõikide meeltega. b) Isiklik tsoon – 1,2-1,3m kehast, see on suhtlemine sõprade, tuttavate ja rollitäitjatega. c) Sotsiaalne tsoon – 3,7m , soovitav käitumine rollitäitjatega. Esinemine väiksemate gruppide ees.
jutu lõpuosas. 3. Tähenduste peegeldamine Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE o Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad. o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama.
7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress,
Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad; Peegeldage rääkija ressursse; Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu; Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. KEHTESTAMISOSKUSED Kuulamine ja kehtestamine on suhtlemise yin ja yang – väga erinevaid, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osad. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada endas kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks. Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada. Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid, mille abil seda teha. Peamine eesmärk treeningul on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Alistuv käitumine Plussid
tugevamini, kuigi me ise ei pruugi teada, mis see on millele me hetkel reageerime. 4) Poos kaldume kaugemale, kui pole huvitatud sellest, millest jutt, seisame sirgelt, kui tahame end maksma panna jne. 5) Poosi kaja kui vestleme sõbraga või kuulame kedagi tähelepanelikult võime võtta alateadlikult sama poosi, mis temal võib-olla oma subjektiivse läheduse näitajana tema suhtes. 6) Isiklik distants (isikuruum) samuti võib vahemaa, mis me hoiame enda ja teiste inimeste vahel olla veetluse näitajaks. Üksteisele emotsionaalselt lähedased inimesed armastajad, pereliikmed või väga head sõbrad, tunnevad end mugavalt, kui on teineteisele füüsiliselt väga lähedal. Samas kui meile ei meeldi kui võõras või inimene, keda me hästi ei tunne seisab meile lähedal, eemaldume temast, ja võime teda mitte sallida.
Inimeste asend üksteise suhtes varieerub näost näkku situatsioonist selg selja vastu olukorrani · Toimib koos distantsiga ebasobivalt lähedast distantsi kompenseeritakse orientatsiooni muutmisega. (nt liftis) · Orientatsiooni sõltuvus tegevusest ja partnerist. R. Sommeri katsed kohavalik kohvikus. · Orientatsioon kui suhtlemise mõjur · Orientatsioon kui suhete indikaator · Rakendamine: ruumikujundus nt töölaudade asend Personaalne/isikuruum · Distants, orientatsioon situatiivsed reguleerijad · Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R.Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi kui oma enda füüsilise keha osa (keha laiendina). Sellesse sisenemist peetakse ebasobivaks, pealetükkivaks, agressiivseks. · Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste härete all kannatavatel isikutel on kalduvus, et nad
Personaalne ruum püsiv suhe vahetult keha ümbritseva ruumiga. R. Sommer inimene tajub oma keha ümbritsevat ruumi keha laiendina, sellesse sisenemist ebasobivana, pealtükkivana, agressiivsusena. Personaalse ruumi konfiguratsioon ja mõõt kui lähedal olekut tajutakse normaalsena Individuaalne ja grupiruum. Grupiruumi katsed Personaalse ruumi eripärad: vägivaldsetel, psüühiliste häirete all kannatavatel isikutel, soolised erinevused ... Personaalne ehk isikuruum inimkeha ruumiline laiend, inimene tajub oma keha ümber olevat ruumi kui enda füüsilise keha osa. Vt järgmine slaid. Personaalse ruumiga koos on grupiruum. Kui 2 inimest räägivad, siis mõtteline personaalne ruum nihukub (tajutud grupiruum). Vägivaldsed inimesed on selja taga personaalne ruum suurem. Territoriaalsus. Personaliseerimine Territoriaalsus, territooriumikäitumine, personaliseerimine: kindla paiga oma isikuga seostamine, selle
annaabi.ee 
