on nimetatud vanaklassismiks. Mulle meeldib see, et kunst oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Mulle ei meeldi selline külluslik arhitektuur, mis sündis osalt katoliku kiriku soovil ja selline tundeküllane stiil sobis hästi inimeste mõjutamikseks. Miks ei või inimene ise otsustada mida teha või millesse uskuda. Ei meeldinud, et isevalitsejad seda stiili kasutasid, sest mulle isiklikult on see stiil liiga külluslik ja ma oleks selle rahaga aidanud vaesemaid inimesi. Baroki kirjandusteostega ei ole ma kokkupuutunud, aga kirjelduse järgi järeldan, et see ei meeldiks mulle. Teosed on kirjutatud raske sõnastusega ja teemad kalduvad äärmustesse. Üldiselt baroki muusika ei meeldi mulle, mida iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid, aga võib mainida, et tuntumad palad on isegi kuulatavad.
Pärisbarokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi stiiliks, mõnevõrra ulatus ta ka 18. sajandisse,
Barokk 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes
kontrollida selleks loodud asutuste ja lehekülgede abil. e) Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. f) Poliitika on humaanne, seab esikohale inimese huvid, ning tagab inimväärse elu Poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuse huve. Mittdemokraatlikud a) autoritaarne riik- rahvas ei saa osaleda valimises, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid puuduvad. Isevalitsejad lähtuvad omakasust ja ambitsioonidest. Kogu võim ühe isiku käes b) Totalitaarne riik- rahvas on võimuloleva rühmituse tööriist. Valitsejate tohutute, ebareaalsete ning inimvaenulike plaanide elluviimiseks sunnitakse elanike tegutsema kindlaksmääratud viisil, riik planeerib, kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat. Kehtib range tsensuur. Välissuhtlus piiratud/keelatud. Puudub vaja ajakijrandus.Praegu Põhja- Korea, Kuuba.
-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või seal, kus leviku eest hoolitses valitseja. Barokki tunnusjooned on eriskummalisus ja veidrus. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmeksisust ja kontrastsust. Sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamiseks, kolossaalsus ja raskepärasus. Barokk on väga
Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria
Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil.
viisid läbi mitmeid valgustuse vaimus reforme, nii oli võimalik säilitada absolutismi ja vältida revolutsiooni puhkemist. Valgustatud absolutismi oluline erinevus 17saj absolutismiga: Valgustatud isevalitseja on saanud oma võimu rahvalt, mitte jumalalt. Valgustatud isevalitseja pidi valitsema mõistlikult, mis pidi välistama meelevaldsuse (ratsionaalne lahendus). Valgustatud absolutismi valitsejate tegevust suunasid humaansed ideed: inimlikkus, õiglus, sallivus. 18saj valgustatud isevalitsejad olid sageli silmapaistvad kultuurielu metseenid. Olulised 18saj valgustatud absolutismi esindajad: 1) Preisimaa Friedrich II Suur (valitses 1740-1786), ta oli Voltaire isiklik sõber ja eeskuju teistele valitsejatele. 28 2) (Osaliselt, sest oli usklik) Austria Maria Theresia (valitses 1740-1780) ja tema poeg Joseph II (1780-1790)
Barokk ja Rokokoo Louis XIV oli baroki kuningas, kuid selle sünnimaa on siiski Itaalia. Alguse saab 16nda sajandi lõpus, kus rahu, tasakaal, harmoonia hakkab ära lõppema ja tuleb rohkem kasutusele loovus, ja omalooming. Katoliku kirik hakkab oma positsiooni taastama. Riigid sõdivad omavahel ja ka inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad. Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel. Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja
· Prantsusmaal jätkatakse 17.saj. absolutismi vaimus ja ei viida läbi reforme ... Tulemuseks on revolutsioon · Valgustuse vaimus refmormid tugevdasid riiki (kuna alamate heaolu kasvas) · Suurim mõju: õigusriigi arenemine, usulise sallivuse levimine · Iseloomulik: valgustusfilosoofia valikuline rakendamine · Välispoliitikas ei kehti valgustuse humaansed ideaalid, vaid iidsed jõupoliitika reeglid ja tasakaalupoliitika 18. Saj. Valgustatud isevalitsejad 1. Preisimaa friedrich Suur 2. Austria Maria Theresia 3.Austria Joseph II 1741-90 Joseph II · MT poeg ja vabamüürlane · Tõesti reformimeelne valgustusfilosoofia pooldaja · Tema reformid ületasid ühiskonna taluvusläve · Keskendus sisulistele reformidele, mitte enesereklaamile · Kuulus FII austajate hulka ja võttis temalt eeskuju · JII sotsiaal. ja majanduspoliitika oli palju uuendusmeelsem kui FII oma. 1. Õigusreformid
osalemiseks. Osaleja peavad üskteist vastastikku mõistma, rääkima „samas keeles.“ Kumbki pool ei tohi tunda oma positsiooni ohustatuna osaluse tõttu. Osalus otsustamisel saab toimuda üksnes rühma volituste piires. (ametialase vabaduse suurusele). Osalevad juhid konsulteerivad oma töötajatega, kaasates neid probleemidesse ja otsustesse nii, et nad töötavad meeskonnana. Juhid ei ole autokraadid- e. isevalitsejad ega ole ka juhtimisvastutusest loobunud. Osalevad juhid on jätkuvalt vastutavad oma üksuse töö eest, kuid nad on õppinud töötamise vastutust jagama nendega, kes seda tööd teevad. Selle tulemuseks on, et töötaja tunneb seotust rühma eesmärkidega. Juhid küsivad sageli eneselt: „Kas minu oma õigused vähenevad, kui ma neid teistele jagan?” See loomulik hirm tuleneb juhi kui kontrollija seisukohast, kuid see pole õigustatud, sest
enne ametlikku üleminekut Peeter I teenistusse kopeeris ta dokumente, mis käsitlesid Rootsi ametkondade tegevust ja ülesehitust – nende andmete põhjal toimus Vene keskvõimu süsteemide üleviimine uutele alustele. Sai nende teenete eest Peeter I aadli tiitli. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710.aastat. Konglomeraatriik – riik, mis hõlmab erinevaid regioone, mis on keskvõimuga erinevates suhetes. Üldine võimukorraldus muutus. Vene valitsejad olid isevalitsejad, 1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem. Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783,
saj.tollase arhitektuuri pilkenimetuseks; kõigi 17. ja 18. saj. kunstide stiili üldnimetusena kasutatakse seda alates 19. sajandist ). Barokk arenes jõuliselt peamiselt feodaalkatoliiklikes maades, kus tema tundeküllast jõudu kasutas ära katoloiku kirik, levides eeskätt Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Austrias, Lõuna-Saksamaal. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil Lõuna-Ameerikasse ( seal nim. seda hispaania stiiliks.). Barokistiili võidukäigule andsid oma panuse ka isevalitsejad, kes hoolitsesid selle leviku eest. Paljudes maades aga ei kodunenud barokk oma äärmuslikus laadis ( Prantsusmaa ), neis maades, kus oli elujõuline kodanlus, levis klassitsistlik barokk ( Inglismaa, Holland ) Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki all tuntakse kunstistiili, mis levis Euroopas aastail 1580-1750 ja jaotub kolmeks põhiperioodiks: varane barokk ( u
annaabi.ee 
