Bakteritokisiin putukate vastu. 16.#Feromoonid, nende toime, konkreetsed näited. 17.Iseloomusta reovee puhastamist. Biopuhastid, 18.Millal ja kus toimus roheline revolutsioon, milles see seisneb? 60-70 ndatel Mehhikos, Pakistanis, Indias. Seisnes sellesst, et puhasliinide ristamisel on esimese põlvkonna viljakus kõrgem vanemliini omast. Aitas prandada näljahäda. Lk.19-20 1.Kuidas (too konkreetsed näited) toimub vegetatiivne paljunemine taimdel, loomadel, seentel. 2.Mis on kloon? Ühelt isendilt võetud DNA/osa järgi tehtud täpselt samasuguste omadustega olend. 3.Mille poolest erineb taimede põhikude meristeemkoest? Iseloomusta meristeemkude. Põhikoel on oma ülesanne, meristeem kole pole ülesannet. Meristeem on säitlitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Totipotsentsed. 4.Mis on sööde? Toidusegu, millel väike koelõik kasvama hakkab. 5.Miks inimene paljundab taimi meristeemmeetodil? Nimeta konkreetseid taimi ja põhjusi.
Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias vaigistatakse mutantset geeni, kuid transgeneesis on eesmärgiks just võõrgeeni avaldumine. Geeniteraapia rakuteraapiast: Rakuteraapias on eelduseks see, et tüvirakud võetakse samalt isendilt, et need tüvirakud, mis võeti, siiratakse ka samale isendile. Geeniteraapias on lihtsalt sama liiki geen. Geeniteraapias siiratakse geene, rakuteraapias rakke 2/54) Geenravi ei ole laialt levinud kuna edu on olnud vahelduv. Mõni kord on pärast geeniravi tekkinud pahaloomuline kasvaja või isik on surnud. Geeniravi tulemused ei ole olnud piisavalt stabiilsed, et neid rakendada üliüldises meditsiinis. 7/54) DNA-sõrmejäljed genoomi DNA lühikeste kordusjärjestustel on väga
sõltuvusse vastava riigi panusest lõhevarude taastamisse. 19801990. aastatel asustati Rootsi ja Soome eestvõttel Läänemerre viis miljonit lõhe noorkala aastas. Praegu asustatakse üle seitsme miljoni noorlõhe aastas, see teeb 85% lõhe laskujate koguhulgast. Lõhevarude majandamisel käsitleb IBSFC Läänemerd kahe osana: Botnia lahtLäänemere põhiosa ning Soome laht. Soome lahe loodusliku lõhe arvukuse vähenedes on vähendatud ka püügikvooti Soome lahes 100 000 isendilt 1999. aastal 35 000 isendini 2005. aastal. Eesti pole viimasel ajal kogu oma lõhekvooti ära kasutanud, sest meil lõhet avamerel ei püüta ning rannapüügil on saagid üsna väikesed. Põhjamaades on laialt levinud nn. kompensatoorne asustamine, mille siht on heastada keskkonna muutmisest tulenevat kahju kalavarudele. Seda tehakse juhul, kui kalade elutingimusi limiteerivat põhjust ei saa kõrvaldada või läheb see kallimaks kui taastootmine.
indiviidi tunnuste ei pärandu päranduvad pärandumine need, kes rohkem need, kes rohkem uute asjad ellujäämine sigivad harjutavad · 20.sajandil seotud evolutsiooniteooria laienemisega erinevatele tasanditele /uuringud isendilt kõrgematele taksonitele ja madalamatele kuni geenide pärandumiseni, geenide evolutsioon) · Eelkõige mikroevolutsiooni teke · Tänapäevane evolutsiooniteooria sünteetiline evolutsiooniteooria 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades · Üksikindiviid ei evolutsioneeru · Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon o Ühe liigi elamine ühes kohas
[24] Tavaliselt nõrgendavad Varroa lestad ka mesilaste immuunsussüsteemi. Dr. Enesto Guzman, Guelphi ülikooli teadur, uuris 413 Ontorio (provints Ida-Kanadas) mesilasperet. Umbes 27% kolooniatest ei elanud talve üle ning Varroa lest oli 85% nende hukkude põhjustajaks [21]. Seega võib ta kindlasti olla CCD põhjustajaks, kuid kõigil juhtumitel ei ole seda haigustekitajat siiski leitud.[6] 2007 aasta septembris korraldati suuremahuline RNA primaarstruktuuri uuring. Igalt koloonia isendilt võeti RNA näidis ning seda võrreldi andmebaasiga, et teha kindlaks, kas organismil on patogeene. Iga pere oli nakatunud mitmete patogeenidega, kuid ainult Iisraeli tugeva paralüüsi viirus näis olevat tugevasti seostatav CCD-ga: viirust leidus 30-st 25-es pere kokkuvarisemise hälbega koloonias. Teadlased märkisid, et see seos ei anna alust kindlaks väiteks, et see viirus ongi põhjustaja ning loomulikult võib olla ka teisi faktoreid. Samuti võib
vereloomerakkude vahetus. Võmalik diagnoosida kliinilise vaatluse, karüotüpiseerimise, veregruppide määramise, DNA analüüsiga, H-Y-antigeenide määramisega, hormoonanalüüsidega. 38. Vererakkude kimäärsuse soost sõltumatud tagajärjed. Vererakkude kimäärsuse mõju isasele ja emasele isendile. Soost sltumatud tagajärjed: 1) Vererakkude kimäärsus - XX/XY kimäärsus, kuni 100% leukotsüüte pärineb teiselt isendilt; kaks erütrotsütaarset veregruppi kummalgi kaksikul. 2) Tolerantsus koe transplantaadi suhtes. Erinevalt teistest kahe-munaraku kaksikutest, ei ole vähimatki antagonismi teiselt kaksikult siiratava koe suhtes. Tagajärjed isasele kaksikule: Kuigi suguorganid on morfoloogiliselt normaalselt, vib sageli täheldada sigimisvime langust, mille phjuseks on madal sperma tihedus ja vähene liikuvus. Tagajärjed emasele kaksikule: Friimartini kujunemine. Suguorganite alaareng on erineva raskusastmega
a) Vegetatiivne paljunemine kombinatiivset muutlikkust ei ole b) Eoseline paljunemine kombinatiivne muutlikkus esineb osaliselt, sest sugurakud valmivad mitootiliselt, kuid eostega toimub meioos. c) Partenogenees kombinatiivne muutlikkus esineb osaliselt, sest viljastumine jääb ära. d) Iseviljastumine kombinatiivne muutlikkus esineb, on esindatud kõigil kolmel tasandil, aga piiravaks teguriks on see, et geneetiline materjal pärineb samalt isendilt. e) Ristviljastumine kombinatiivne muutlikkus on esindatud kõigil kolmel tasandil ja muutlikkuse aste on maksimaalne. Ka liitsugulised organismid püüdlevad ristviljastamise poole. Kombinatiivne muutlikkus sõltub veel: · kromosoomide arvust: mida rohkem kromosoome, seda suurem kombinatiivne muutlikkus · mutatsioonide hulgast: mida rohkem mutatsioone, seda suurem on kombinatiivse muutlikkuse aste
Loomadel: Suguseltsi valik (kin selection ehk altruism), retsiprookne altruism (nahkhiired oksendavad oma söödud toidu välja, et need kes pole toitu leidnud saaksid süüa, juhul kui see teine isend on varem esimesele kuidagi kasulik olnud), kaudne vastastikkus (indirect reciprocity), üldistatud/üldine vastastikkus (generalized reciprocity - indiviid, kes sai kunagi teiselt isendilt mingit abi, aitab suure tõenäosusega ka ise tulevikus) · Why anti-predator behaviour of a prey (saak) individual can be considered (käsitletud) as a part of the individual's genetic fitness (kohasus)? Kiskjavastast tegevust võib käsitleda kui saaklooma geneetilist kohasust, sest inklusiivne fitness ütleb meile, et teise looma (antud juhul oma poegade) abistamine/kaitsmine tasub end ära, kui hind mida maksab
Kehal on rasvades lahustuvatsest ainetest väga raske vabaneda. Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Jäägid kaovad väljaheite ja uriiniga.Aga keskkonnamürgid jäävad kehasse. Tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on rebases rohkem mürke kui jöneses.Maismaaökosüsteemis tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ümbes 10 korda, vees 3-5 korda
saadaksegi nägemise kaudu. 132. Ahviliste ( Primates ) põhilised rühmad. Poolahvilised (Prosimii) Ahvilised (Anthropoidea) kolme ülemsugukonnaga: Laianinalised (Platyrrhini ehk Ceboidea) Kitsaninalised (Catarrhini ehk Cercopithoidea) Inimahvlased (Hominoidea ) Gibonlased (Hylobatidae) Inimahvlased (Pongidae) Inimlased (Hominidae) 133. Pärilikkus geenide ja meemide kaudu: mis tasemetel toimub? Kultuur (meem) on pärilikkus kõrgemal, mittegeneetilisel tasemel. Isendilt isendile, perelt perele, populatsioonilt populatsioonile – eeskuju ja kõne kaudu. Meeme (kultuuri sugemeid) leidub ka teistel kõrgematel loomadel. Kiskjate emad õpetavad oma poegi jahti pidama. Rotid ja varesed õpivad oma kogemusest lõksu või püssiga, ja hoiatavad liigikaaslasi. Šimpanside eri karjadel on erinevaid meetodeid nuiaga pähklite purustamiseks. Kõndimine, kõne jms. 134. Püstikäimise tulemusi ja kaasnähtusi inimlastel ( Hominidae ).
Seente ehitus · Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfipõimik, ebasoodsa perioodi üleelamiseks; · Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik; · Risomorf ehk seenenöör seeneniitidest koosnev suhteliselt jäme (1-2 mm) meetritepikkune lihtne või harunev, tumeda paksu koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Seente paljunemine Isesteriilsed, ehk samalt isendilt pärinevate hüüfide tuumad ei ühine. Sugutu paljunemine: Eosed, esineb ka viburitega eoseid. Vegetatiivne paljunemine: - mütseeli jagunemine; - spetsiaalsed paljunemis rakud. Seente toitumine 1. Lagundajad, sh saprotroofid (levinuimad on puiduseened, näiteks majavamm); 2. Biotroofid ehk elusainest toituvad seened: sümbiondid (näiteks kuuseriisikas) ja parasiidid (roosteseen, jalaseen). Seened toituvad osmootselt, läbi rakuseina. Saprotroofsed seened
Ka konneks. Tolerantsus e. taluvus 1. laiemas tähenduses mis tahes keskkonnateguri või tegurite kompleksi talumine ökoamplituudi piires. 2. kitsamas tähenduses vastupidavus ebasoodsate abiootiliste või antropogeensete tegurite mõjule. Tolerantsuse diapasoon piirkond, mille ulatuses organism (populatsioon) on vastupidav ebasoodsale tegurile. Traditsioon etol. elu vältel omandatud käitumisviisi edasiandmine isendilt teisele ja põlvkonnalt teisele ning püsimine (kasutamine) kauem selle esimesena omandanud isendi elueast. Traditsiooni tekkimises ja püsimises on oluline osa jäljendamisel. T-e on peamiselt kõrgeltarenenud loomadel. Troofiline organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav (troofilised tasemed). Troofilised tasemed teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest. Toitumist
Need kogunevad organitesse ja rasvastesse kehavedelikesse, nagu aju või emapiim. Naise piim sisaldab 34% rasva, emahülge oma umbes 30%. Hülged on loomad, keda keskkonnamürgid on tabanud eriti rängalt. Läänemere hallhülge ja viigri populatsioonid on keskkonnamürkide tõttu oluliselt vähenenud. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime on väga madalad. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandil. Oletame, et rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid, kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Endla Reintam, 2008/2009 31 Jäägid kaovad väljaheidete ja uriiniga. Aga keskkonnamürgid, mida ei saa eritada ega lagundada, jäävad suuresti kehasse
annaabi.ee 
