elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Ükski Hesse eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu. Nad peavad vabanema väikekodanikust mugavusest ja turvalisusest, et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsionaalne või isegi amoraalne see ka pole. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu raha saavutada esimesel katsel, kuid igal juhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanene toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud. "Stepihundis" Harrule Pablo ja Hermine, "Demianis" Snclairi mentoriks Max Demian.
pettuda, sest on inimesi, kes ei tahagi sind teada kui sul ei ole pool juhuslikult tagataskus suurt varandust. Või kuidas sa annad endast sada protsenti, et kõik hästi välja tuleks, kuid lõpuks ikka peab keegi teine asja ära rikkuma. Eriti huvitavaks tegi selle loo see, et see tõestas, et isegi loogikutel on tunded ja mitte keegi ei suuda vastu panna armastuse pimestavale toimele. Muidugi lugesin ma läbi ka muinasjutu isekast hiiglasest. See oli lugu millest ma ikka veel päris täpselt pole aru saanud, et kes siiski oli see nuttev poisike. Kas surm, elu või hoopis miski muu. Taaskord sain ma tõestust, et ka kõige jäisem süda ühel hetkel sulab nagu koorejäätis suvise päiksese käes. Piisab ainult ühest väikesest teost, et näidata, et välimus võib olla petlik. Veel õpetas see lugu mulle, et igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. See kuidas teised sinusse suhtuvad ja kuidas sul saab
Tegevistiku annab raamatu alhul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli
Tiina tuleb Vargamäele, lahkuvad koos. ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" romaan muinaslugudel Kaval-Antsust, Vanapaganast. Jumal kahtleb, kas tema seadused liiga karmid, Vanapagan üritab tõestada, et ei minnes maale jumala reeglite järgi elama olles taluperemees Jürka kuid ärimees Kaval-Ants segab teda pettes talt tema maa välja., mida nad monoloogides pikalt seletavad, jutustamislaad rahulik, stiil tõsine, kuj. teg. hingeelu, käitumismotiive. ,,Juudit" näidend piiblilegendil vaprast, isekast, võimuahnest naisest Juuditist, ihkab armastust, kuid ole õnne, kes läheb vaenlase sissepiir. linnas vastaseleeri, tapab nende väepealiku vaenlane põgeneb. Keskendub Juuditi käitumismotiividele. ,,Kõrboja peremees" romaan talu kirjutatakse Kõrboja Anna nimele kelle isa vaid unistaja, tahab peremeheks võtta Villut, kes ambitsioonikas, alkoholi keevalisuse tõttu istunud vangis, kellel vallaslaps kellega.
Harilikul keelevaral ei ole võimalik dao tähendust üheselt piiritleda. Daol pole nime, sest iga nimi tähistab kindlapiiriliselt olevat asja, dao asub aga sealpool igasugust eritlemist, olles ,,looduse ja inimese kulgemist" valitsev printsiip. Inimese mõõduks on maa, maa mõõduks on taevas, taeva mõõduks on dao ning dao mõõduks on aga ta ise. Õige viis, mille järgi tark inimene ja ka tark valitseja tegutseb on lasta daol end juhtida, olles sealjuures sisemiselt vaba isekast tegutsemissoovist. See ei tähenda loobumist tegutsemisest vaid pigem loobumist asjadesse sekkuda. Mida vähem inimene üritab asju omalt poolt kavandada, seda enam järgivad asjad dao kulgemist. See käib ka riigi valitsemise kohta. Midagi ei jää tähelepanuta, kuid millelegi ei pöörata ebavajalikult palju tähelepanu. Taoist ZHUANG ZI püüab inimesi lahti raputada nende meeles püsivatest eksiveendumustest, juhtides tähelepanu kogemuse väärtushinnangute suhtelisusele.
Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli
"Lepavere Mõis" (2004) Raamat jutustab soikunud eluga külast, mille vana mõisa ostab ära sakslane ning tema kontaktidest kohalike elanikega sünnib nii koomilisi kui traagilisi situatsioone.11 "Elutöö" (2004) Raamat mehest, kelle elutööks on luua oma raamatukogu. Noor põlvkond aga ei mõista töö vajalikkust ning seisab hoopis teiste ja ränkade valikutega teelahkmel.12 "Äravalitu" (2005) Esimene raamat on lugu Vaike Katterist pehmest ja samas isekast, boheemlase hingega eluvõõrast ja ometi kõikidele katsumustele vastu pidanud naisest, viiekordsest emast ja kümnekordsest vanaemast. Lugu, mis peegeldab selle rõõmsaloomulise naise rõõmuvaest elu läbi viiekümne aasta.13 Teine raamat räägib kuidas Vaike Katter saab hakkama uue läheneva sõja ootuses. Oma elupäevade lõpus aga saab ta hinge tõmmata ning osutub tõesti omamoodi äravalituks.14 "Kodumaja" (2004)
Ükski Hesse eneseotsijaist ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Nad peavad vabanema väikekodanlikust mugavusest ja turvalisusest , et leppida oma hingega, kui tahes keerukas, ebatraditsiooniline või isegi amoraalne see ka pole. Ainult siis suudavad nad meelerahu leida ja asuda oma saatust kontrollima. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu rahu saavutada esimesel katsel, kuid igaljuhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanemine toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Kuni kannatusmõõt pole täis, ei suuda ka inimene muutuda. Inimvaim jääb igavesti liikuma tõe, ilu ja hea poole, olgu ta siis alles otsija või juba oma tee leidnud. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht, nagu see on iseloomulik kujunemisromaanile. Juht aitab
Altruistlikku käitumist põhjustava mutatsiooni sagedus tõuseb, kui sugulase kasvanud ellujäämisvõimalus on suurem kui altruisti kahanenud ellujäämisvõimalus: Seda kutsutakse ka Hamiltoni reegeliks c – altruisti ellujäämisvõimaluse vähenemine b – altruisti sugulase ellujäämisvõimaluse suurenemine R – suguluskoefitsient, ühtlasi tõenäosus, et sugulane kannab seda altruistlikku mutatsiooni 27. Tooge selgitustega näiteid isekast DNA-st (meiootiline surve, transposoonid). Isekad geenid on geenid, mis moodustavad erandi Mendeli seadustele – heterosügootsed isendid ei tooda võrdsel hulgal kumbagi alleeli kandvaid sugurakke (st toodavad, aga üht alleeli kandvad rakud inaktiveeritakse). Meiootiline surve (meiotic drive) – toodetakse rohkem mõne geeni teatud alleele kandvaid sugurakke. Transposoonid – lühikesed genoomsed regioonid, mis võivad genoomis
suurem kui altruisti kahanenud ellujäämisvõimalus:
c
ühiselulisuse kujunemisele. Väike kõrvalekalle monogaamiast viib selleni, et potentsiaalsed töölised on enam suguluses omaenda järglastega. Sellisel juhul peaks abistamine olema väga kasulik, et ära tasuda, aga seda on raske ette kujutada enne kui koloonia on juba välja kujunenud. Seega ilma range monogaamiata ei saa eusotsiaalsuseks vajalikud kohastumused tekkida. 4. Millistel tingimustel saab kujuneda altruistlik vaen ja mille poolest erineb see isekast vaenust? Vaenulik käitumine võib olla altruistlik, kui on täidetud mitu tingimust: i) konkurentidevaheline sugulus varieerub suuresti, ii) Vaen on suunatud mittesugulastele, iii) tugev konkurents nii, et vaenust saadav kasu on märkimisväärne. Nt mittesugulise e. klonaalse sigimise korral. Altruistliku vaenu puhul valitakse ohvriteks mittesugulased. Konkurentsi vähendamine aitab eelkõige iseennast ja oma järglasi, ka tulevasi järglasi. Käitumise kohasust tuleb hinnata võttes
selle algeid. Koolieas tutvub laps ühiskonnaga. Ta ahmib sealt teavet ja kogemusi ja ehitab üles oma maailmapilti. Kui lapsel on võimalusi ja kogemusi, et teadmiste abil üles ehitada käsitlust ühiskonnast ja maailmast, saab ta tulevikus sinna astuda ja tegutseda konstruktiivselt. Üks suuremaid edasimineku samme koolieas on lapse mõtlemise muutumine isekast, enesekesksest vastastikuseks. Laps õpib 167 empaatiat ja selle kaudu suudab ta märgata teiste seisukohti, mõtteid ja tundeid. Kooliealine ei too enam nii tugevalt esile oma tundeid ja püüdlusi kui mänguealine. Lapsest kasvab vestluspartner. Sööki, riideid, puhtust ja füüsilist lähedust vajavast mänguealisest on
annaabi.ee 
