Vesikirbu lapik keha on kaetud läbipaistva kojaga, kust ulatuvad välja tagatundlad. Ühe suure silmaga pea on kiivrikujuline. Harjastega rindmikujalgu on viis paari. Rindmikujalgades paiknevatesse lõpuskotikestesse aitavad harjased tuua värsket vett ja toidupalakesi. Nii toimub vesikirbu hingamine ja toitumine. Toiduks on bakterid, ainuraksed, pude ja vetikad. Vesikirbud on lahksugulised loomad, esineb nii emas- kui isasloomi. Emased kannavad mune kaasas selja peal hauderuumis. Vesikirbud reageerivad valgusele (silm), ööseks liiguvad nad veekogus sügavamale, nendega koos liiguvad ka planktontoidulised kalad. Sõudikutel (Cyclops) on piklik hargiga lõppev keha. Liikumisele ja vees hõljumisele aitavad kaasa pikad tundlad, liikumisorganiks on jalad. Keha eesotsas asub üks silm ja keha on kaetud kitiinse koorikuga. Emastel ripuvad tagakeha külgedel munadega täidetud kotid. Noortel on mitu vastsejärku
ERIKOHASTUMUS Seepia kasutab vaenlaste ja saagi segadusseajamiseks mitut meetodit. Saaki otsides muudab ta pidevalt oma värvust, et jääda ümbritsevas keskkonnas võimalikult märkamatuks. Vahel laseb seepia oma tindikotist välja tumeda värvipilve, mis annab talle võimaluse plehku panna. SEEPIATE PÜÜDMINE Seepia pole ohustatud liik. Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Erinevaid fakte *Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga on ta suuteline värvima 20 kuupmeetrit vett. *Seepia toodetavat värvainet kasutati vanasti maalritöödel. Sajandeid on seda kasutatud tumepruuni värvi ehk nn. seepiapruuni tootmiseks. *Juhul, kui seepia mõne oma kombitsatest kaotab, kasvab talle varsti uus asemele.
PÕDER ÜLDISELOOMUSTUS Põder on Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks. Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2
Heraldika ehk vapiteadus (eksamil) Värviline, juriidiliselt kinnitatud, süboolika Koosneb: Kilp (põhiosa) viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole) Detailid peavad ka olema suunaga paremale poole Viljandi linna vapp- hõbedane roos sinisel kilbil Eesti Vabariigi vapil sammuvad lõvid, laenatud vapp taanlastelt Kolm lõvi tähendavad; Taani, Rootsi ja Norra Kroonid- viie sakiga-rüütli seisus seitse sakki- üheksa- krahv x-pontuse rist akantuse lehed- sümboliseerib mantlit
Pesi ehitavad võra keskossa. Päevaseks puhkuseks rajatakse pesa maapinnale või puu otsa. Šimpansid tegutsevad rühmadena, milles loomade arv on ebastabiilne. Igasse rühma võib kuuluda 2 kuni 25 või rohkemgi isendit . Ka karja koosseis pole stabiilne. Sinna võib kuuluda üks paar(isane ja emane); leidub ka ainult isastest koosnevaid seltsinguid; samuti neid, kus on ainult emased koos eri vanuses poegadega; peale selle veel segasalku. Kohatakse ka erakuina elavaid isasloomi. Šimpansite karjaelu seisneb ühises toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Pojad ja 3-8-aastased noorloomad veedavad palju aega mängides. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Šimpansid sigivad läbi aasta. Tiinus kestab 225 päeva. Harilikult sünnib üks poeg, kuid tuleb ette ka kaksikuid. Poeg on sündides paljas ja abitu. Õige mitu kuud on nad tihedalt emaga seotud. Emased saavad suguküpseks 5-10-aastaselt, isased 7-8-aastaselt
lummab oma majesteetlikkusega. Sisuks valisin Euroopa põdra eluviisidega seonduva. Lähemalt uurisin tema välimust, toitumist, paaritumist, elupaiku ja arvukust. Uurimuses kasutasin erinevaid eesti- ja inglise keelseid artikleid, samuti loodussaadet ,,Osoon", Rein Marani ,,Loodusfilmi" ja H. Ling raamatut ,,Põder". 3 Välimus Euroopa põder (Alces alces) on suurim hirvlane ja maismaaimetaja Euroopas. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus). Lõua all on
Lõvi Referaat 2005 Lõvi Lõvid on levinud Lõuna- ja Ida-Aafrika savannides. Väike osa lõvidest elab ka loode- Indias Giri metsa rahvuspargis. Lõvid elavad praididena. Praidis elab kuni 25 looma, kuid vahel ka rohkem. Isasloomi on praidis 2-4, aga emasloomi on rohkem. Lõvi on suuruselt teine kaslane maailmas. Lõvi pole tegelikult nii suur, kui ta paistab. Tema kaela katab pikkade karvadega paks lakk. Laka värv on erinevatel isenditel erinevat värvi. Tavaliselt on see helekollasest helepruunini. Lakk kaitseb lõvisid teiste isaste küüniste eest. Karvkate on lõvil helekollane või helepruun. Õrnad tähnid lõvi nahal on jäänukid kutsikapõlvest. Silmad on tal karmid ja väljendusrikkad.
Šimpansid tegutsevad rühmadena, milles loomade arv on ebastabiilne. Igasse rühma võib kuuluda 2 kuni 25 või rohkemgi isendit. Tuleb ette koguni 40-45 isendilisi segaseltsinguid. Ka karja koosseis pole stabiilne. Sinna võib kuuluda üks paar(isane ja emane); leidub ka ainult isastest koosnevaid seltsinguid; samuti neid, kus on ainult emased koos eri vanuses poegadega; peale selle veel segasalku. Kohatakse ka erakuina elavaid isasloomi. Šimpanside karjasisestes vastastikustes suhetes erilist hierarhiat ei täheldata. On täheldatud nende elu looduslikes tingimustes uurides õige harva tülisid ja agressiivsust; ta rõhutab sallivat vahekorda täiskasvanud isaste ja noorloomade vahel. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel, nende näoilme muutused
pikemas perspektiivis hakata kasutama kolme lambatõu vahelist ristamisskeemi kvaliteetse talleliha tootmiseks sarnaselt paljude eesrindlike lambakasvatusriikidega (Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa). Kolme lambatõu vahelise ristamisskeemi rakendamise eesmärgiks on suurendada lambakasvatajate sissetulekuid, et paremini ära kasutada erinevate lambatõugude potentsiaali. Kolme lambatõu vahelisel ristamisel vajatakse vähemalt ühte suure viljakusega lambatõu isasloomi (selliseks lambatõuks sobib hästi Norra päritoluga dala tõug, kelle viljakus oli 2000. a 2,02 talle 100 poeginud ute kohta või Eestis olemasolev soome maalambatõug). Olemasolevaid eesti tumedapealisi või eesti valgepealisi uttesid tuleks esimeses etapis ristata dala või soome maalamba isasloomaga. Nii saadakse pooleverelised ristandtalled, kelle jäärtalled realiseeritakse lihaks aga utt-talled kasvatatakse üles ja viiakse põhikarja tallede tootjateks
norra hõberebast. See hinnaline rebasetüüp on jõudnud ka Eestisse, seda kasvatatakse Vana- Kuustes asuvas OÜ "Rebaseaed". Põhikarja peetakse eraldi asuvates puurides, noored loomad paigutatakse peale võõrutamist selleks ehitatud varjumajadesse. Kaasaegsematele nõuetele vastavalt tuleks ka põhikari paigutada varjumajadesse. Paaritusel on otstarbekas kasutada kunstlikku seemendust: see võimaldab kasutada kõrgekvaliteedilist tõumaterjali ja pidada karjas minimaalse arvu isasloomi. Farm on soovitav ümbritseda aiaga, et hoida ära kõrvaliste isikute ja hulkuvate loomade pääsemist territooriumile. Elumajast peab farm asuma piisavalt kaugel. NB! Farmide rajamisel tuleb jälgida keskkonnaohutuse nõudeid! Hõberebaste söötmisel on vajalik talle kindlustada õige ja kvaliteetne sööt vastavatel tootmisperioodidel. Talunikel on soovitav ühineda ja moodustada piirkondlikud söödaköögid,
populatsioonis - Toimub ilma, et valikut teostatakse (juhuse teel) - Tõenäoline väikestes ja suletud (isoleeritud) populatsioonide puhul Pudelikaela efekt on populatsioonimahu oluline vähenemine e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne) Ne=( 4* Nf*Nm )/ Nf +Nm Näide: 1) 995 emast 5 isast Ne= 4* 995*5/ 995+5 = 19,9 ~ 20 2) 500 emast ja 500 isast Ne= 4*500*500/ 500+500 = 1000 ○ Kui Ne = vähemalt 50, siis populatsioon on elujõuline F = 1/ 2Ne ehk 1/ 2*1000= 0,0005 • Isasloomi kakskümmend • Emasloomi tuhat Alla selle on ohustatud tõug f. Selektsioon g. Biotehnoloogia tõuaretuses Suguselekteeritud sperma Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine Transgeensed organismid ehk GMO (transgeen; eesmärgid) 8. Suguluskoefitsenti arvutamine 9. Inbriidingu koefitsienti arvutamine 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. (kvantitatiivsed) tunnused a. Kvantitatiivsed tunnused Mõõdetavad: Piimatoodang
Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada. Seepial on harjumuspärane eluviis: seltsivad, ujuvad parvedena, meelitades ligi arvukalt röövloomi delfiine, haisid ja mitmesuguseid kalu. Seepia pole ohustatud liik. Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Seepia asustab Atlandi ookeani kirdeosa, muuhulgas La Manche´i väina ja Vahemerd. Läänemeres seepia ei elutse. Innaaeg kestab kevadest suveni ning sellel ajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei
dala ja soome maalambatõug. 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud. Suffolki tõug Suffolki tõug on pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn. dauni tõuks (ing. k. Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Dauni tõu puhul kasutatakse ristamisel eelkõige isasloomi, et saada väga kvaliteetse lihaga tallesid. Suurbritannias kasutatakse ristamistel kõige enam suffolki tõugu isasloomi. Suffolki lambaid kasvatatakse igasugustes tingimustes, nii mäestikes kui tasandikel, nii et tegemist on väga vastupidavate loomadega. Suffolki tõug on saadud 19. sajandi alguses sautdauni (ing. k. Southdown) jäärade ja sarvilise norfolki (Norfolk Horned) tõugu uttede ristamisel ning tunnustati 1810. aastal. Norfolki tõugu mustapealised
rasket sünnitust, mis võib viia lehma karjast väljalangemiseni. Seega tuleks eelistada mõõdukalt luipu (langevat) laudjat jne. 3) kasv ja areng ning lihajõudlus. Eelistatakse suurema kasvukiirusega ja parema lihajõudlusega loomi ja linde. 4) viljakus (järglaste arv), mida arvestatakse enam emasloomade puhul. Suurem järglaste arv tagab suurema selektsiooniintensiivsuse ja valikuedu, sest valida saab suurema arvu isendite hulgast. Suurema järglaste arvu korral vajatakse vähem emas- ja isasloomi karja täienduseks. 5) tervisenäitajad. Eelistatakse loomi, kes on tugevamad ja haigustele vähemvastuvõtlikud. Aretusväärtuse määramisel on vajalik, et hinnatavad tunnused oleksid päritavad ning nad omaksid majanduslikku väärtust. Tunnuse päritavus , on eelduseks, et piisava tõenäosusega antakse vanematelt järglastele üle pärilik informatsioon tunnuse kohta. 50. Veiste aretusväärtus hindamine
Kui tunnus pole päritav, pole mõtekas seda võtta valikutunnuseks, kuna vanemate valikuga saavutatu ei kandu edasi järglastele. · Geneetiline korrelatsioon kahe tunnuse vahel tõestab, et seos pärandub vanematelt järglastele. · Valikut soodustavaks teguriks on soodsate tunnuste vaheline samasuunaline seos või soovitava ja ebasoovitava tuunuse vaheline vastassuunaline seos. . Suuremarvulises tõus on võimalik vältida sugulusaretust ja hinnata rohkem isasloomi järglaste järgi, mis tagab suurema tõenäosusega silmapaistvate jõudlusomadustega isendite saamise. Väikestes tõugudes ei ilmu sellist isendit isegi aastakümnete jooksul, aga suures kasvõi igal aastal. 4. Näitab järgmise põlvkonna vanemateks valitud aretusloomade fenotüübilise väärtuse erinevus populatsiooni keskmisest. _ _ · SD = PS - P 57. valikuedu prognoosimine ühe tunnuse järgi ·
..0,6 tihe; >0,6 väga tihe. Geneetiline korrelatsioon kahe tunnuse vahel tõestab, et seos pärandub vanemalt järglastele. Valikut soodustavaks teguriks on soodsate tunnuste vaheline samasuunaline seos või soovitava ja ebasoovitava tunnuse vaheline vastassuunaline seos. Teised 2 kombinatsiooni on valikuedu takistavad. 3. Populatsiooni suurus (N) Suuremaarvulises tõus on võimalik vältida sugulusaretust ja hinnata rohkem isasloomi järglaste järgi, mis tagab suurema tõenäosusega silmapaistvate jõudlusomadustega isendite saamise. Väikestes tõugudes ei ilmu sellist isendit isegi aastakümnete jooksul, aga suures kasvõi igal aastal. 4. Selektsiooni diferents (SD) näitab järgmise põlvkonna vanemateks valitud aretusloomade fenotüübilise väärtuse erinevust populatsiooni keskmisest. SD=PS-P On kaks võimalust, millal SD=0
annaabi.ee 
