Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE....................................................................................................14 ALLIKAD...........................................................................................
ja haige-rolli omandamisele. Lapse tervis on mõjutatud nii vanemate kui ka lapse enda iseärasustest ning saavutatakse läbi ema-rolli-identiteedi. Rasedusaegne stress mõjutab tugevalt terve pere üldist terviseseisundit, millel on omakorda mõju pere omavahelistele suhetele. KESKKOND Rolli/isiku arengut ei saa näha keskkonnast eraldiseisvana areneva inimese ja muutuva keskkonna vahel on vastastikune kohanemine. Pinged keskkonnas mõjutavad nii ema-kui ka isarolli kujunemist ning ka lapse arengut. Keskkonnafaktorid - sotsiaalne toetus, stress, perekonna toimimine, töökeskkond, kool lasteaed - mõjutavad emarolli omandamist
Naise füüsiline koormus on haripunktis Hirm eelseisva sünnituse ees Mure sündimata lapse pärast Naise tähelepanu suunatud tema endaga toimuvale tunnetele, ootustele, vajadustele, kehalistele muutustele Raseduse mõju raseda mehele: Isaks saamine rohkem sotsiaalne nähtus Väidetakse, et enne 25.eluaastat pole mees isaduseks küps Tähelepanuvajadus naine tegeleb rohkem iseendaga Suhted oma vanematega, eriti isaga muutuvad Kujuneb isarolli sisu romantiline isa/perekeskne isa/põgenev isa Muutused seksuaalelus Abituse tunne 3. Nimeta ära sünnituse faasid ja kirjelda, mis toimub Avanemisperiood/tuhud: kestab 2-18 tundi Väljutusperiood/sünnitus: kestab 15 min 2 tundi Platsenta väljumine/järelsünnitus: u 20 min peale lapse sündi tõmbub emakas koku, et väljutada platsenta 4. Apgari hindamissüsteem.
naise eelnevad kogemused seoses rasedusega ning kuidas hinnatakse majanduslikku kindlustatust. Naisel tuleb füüsiliselt ja vaimselt kohaneda muutustega organismis. Kui mees teab, mis naist ees ootab, oskab ta paremini toeks olla. Lapseootusega kohanemisel on kolm staadiumi 1.-3. kuul võib lapseootel naine tunda vastuolulisi tundeid ja meeleolu kõikumisi. Sel perioodil võib esineda iiveldust, ootamatuid isumuutusi, peavalu, väsimust. Mehel on esimestel kuudel raske isarolli omaksvõtta. 4.-6. kuul on naise organism juba muutustega kohanenud. Kui esimesel kolmel kuul esinesid vaevused, on need nüüd möödas ja meeleolu hea. 7.-9. kuu koormavad rasedat füüsiliselt kõige enam. Viimaseid nädalaid lapseootel naine vajab eriliselt lähedaste toetust, et leida endas sünnituseks vajalik tasakaal. Mees tunneb üha suuremat vastutust lapse ja naise heaolu eest. Peamine on säilitada rõõmsameelsus ja nautida koos partneriga lapseootust.
Isa Gorioti isaarmastus avaldub ka Rastignaci suhtes. Varem mainitud sugutungi põhiidee on igavesti elada ja selleks ei ole paremat võimalust, kui oma poeg, kes sinu seemet ,,edasi kannab". Goriotil ei olnud poega, ei olnud pärijat. Goriot nägi võimalust end siia maailma veel panustada. Osati oli Rastignac Goriotile meelepärane pelgalt sellepärast, et too Dephine meele rõõmsamaks teeb, osalt aga seepärast, et tal oli võimalus mängida isarolli, anda enda panus maailma. Rikkus kadus, aeg tuli. Mida kõrgemale kolis ta Vaqueris, seda rohkem oli tal aega, et mõtiskleda armastuse üle, elu üle, tütarde üle. Muidugi pidi ta neid armastama vanemainstinkt, mis soovib võsukestele parimat. Ta oli arvanud, et raha on armastus, ta ei mõistnud, et seal taga võib olla midagi enamat. Kui ta lõpuks leidis, oli selleks liiga hilja. Või kas oli? Enda jaoks lahendas ta küsimuse ära ta suri rahus, sest ta suuris andestada ja võib-
Kõrgelt hinnatakse isa olemist lapse sünnitamisel. Ettekujutus mehest kui isast võib olla vastuoluline: Ettekujutused mehest kui isast Koduasjades kaasarääkija (aktiivne isarolli täitja, lastega tegeleja, kasvata-ja) Traditsiooniliselt pereliikmetele turvatunde pakkuja Perekonna esindaja Ohu- ja vägivallaallikas väljaspool kodu (lei- ( ning kohati meedia vateenija, asjaajaja, võimendab üle-liialt, mis maksu maksja jne
See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust. Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab last mõjutades tema kasvukeskkonda nii, et võimete arenguks oleks loodud soodsad
- sarnased huvid 1 - sarnased funktsioonid Perekonna erinevad funktsioonid realiseeruvad erinevate allsüsteemide kaudu. Iga pereliige võib samaaegselt kuuluda perekonna mitmesse allsüsteemi. Samal isikul võib erinevates allsüsteemides olla erinev võimutase, erinev roll. Rollid perekonnas peavad olema komplementaarsed, vastastikused : - poeg peaks käituma nii, et isa saaks käituda isarolli kohaselt (ja vastupidi) - abikaasa peaks käituma nii, et teine abikaasa saaks käituda partnerina - isa peaks käituma nii, et ema võiks täita emarolli (ja vastupidi). Allsüsteemi olemuse määrab selle liikmeks oleku iseloom : - kes osaleb allsüsteemis ja mis rollides on osalised - kes kuulub allsüsteemi ja kes jääb sellest välja. 13.PEATÜKK MEHE JA NAISE ROLLI KUJUNEMINE. Abiellumine toob inimeste ellu mitu uut rolli, millega ta pole varem kokku puutunud -
aastaid olnud ümber nimetatud perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam (tulevasi) isasid; kõrgelt hinnatakse isa osalemist lapse sünnitamisel (Kutsar 2007: 51). Ettekujutus mehest kui isast võib olla ka vastuoluline. Isa on see, kes pakub traditsiooniliselt pereliikmetele turvatunnet, ta on perekonna esindaja väljaspool kodu (leivateenija, maksude 39 maksja jne.) ning üha enam koduasjades kaasarääkija (aktiivne isarolli täitja, lastega tegeleja, kasvataja) (Kutsar 2007: 52). Lapse kõrval on isa aga kõikvõimas. Kui isa veedab aega oma lapsega, on temast huvitatud, naudib tema seltskonda, kuulab tema mõtteid ja tundeid ning tajub tema vajadusi, siis järeldab laps sellest, et tema ise on mingitmoodi tõeliselt väärtuslik. Kui aga isa ei ole temast huvitatud, halvustab teda, ei vestle temaga, siis on see signaal tema väärtusetusest. (Hellsten 2003: 273).
omakorda tegeleb konkreetsemate nõustamistega. Siit võib järeldada ka seda, et kool on vaheastmeks nõustamiskeskusele. Kui ilmneb probleem, püüab seda esialgu lahendada pedagoog ise, probleemi eskaleerumisel on võimalik juba kaasata teisi spetsialiste ja ka nõustamiskeskust. Kõige alustalaks on terve ja hooliv perekond noore inimese/lapse ümber. Füüsilise, vaimse (emotsionaalse) ning sotsiaalse tugevuse alus rajatakse kodus, kus naine võtab endale ema- ning mees isarolli. Iga laps saab õppida ja kogeda kõige rohkem kodust. Lapsed on koduse olukorra peegliteks ja täpseteks jäljendajateks. Kui noorel on probleemid tuleb suhelda ka vanematega, et sealt vastuseid otsida. Olen veendunud, et paljuski mõjutavad noort perekond ja sõpruskond selle noore ümber, samuti ühe või teise teguri puudumine. Kui kodus on probleeme sõltuvusainetega, võib olla tulevikus probleeme ka sealt perest
populaarseid või institutsioonilisi norme. Tegelikult pole ükski käitumine iseenesest halb, kuid on vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes. Kõik sots seletused püüavad leida vastust, miks on hälbed esinenud kõigis teadaolevates ühiskondades, kuidas inimesed muutuvad hälbeliseks. Perekond, kodu – suurem tõenäosus hälbivaks käitumiseks on ühe vanemaga peredest tulnud lastel (just isarolli puudumine) ning pered, kus on palju lapsi – siin on põhjuseks eelkõige elamispinna ülerahvastatus, mis põhjustab närvilisust, frustreerumist, pingeid; karm, ebaühtlane distsipliin, psüühiline ja seksuaalne ärakasutamine; Eakaaslaste mõju 5. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega Normid- nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile ühised arusaamad õiges ja vales. Ajalooliselt kujunenud, allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. N
klassi. Heaks küljeks peetakse seda, et nende abil saab selgitada, kas lapse probleemid tulenevad tema vaimsest tasemest või käitumishälvetest. Lisaks annab testimine välja valida eriti andeikaid lapsi. Ning test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest ja valida sobiv eriala. 1.Raseduse ja lapse sünni mõju abikaasadevahelistele suhetele 1.-3. Kuu. Ebakindlus ja kohanemine. Naine võib tunda vastuolulisi tundeid, meeleolu kõikumisi. Mehel on raske esimestel kuudel isarolli omaks võtta, sest välimuselt ei ole naine muutunud ning tunda ei ole ka lapse liigutusi. Naise tujude kõikumine ning imelikud tahtmised võivad mehe segadusse ajada. Oluline on pakkuda naisele lähedus- ja turvatunnet. 4.-6. Kuud. Tasakaal ja rahulolu. Tunda on juba lapse liigutusi, tegemist on kõige vähem kurnavama perioodiga. Koosveedetud aeg, ühised tegevused ja unistamine ühisest lapsest lisavad paarisuhtesse meeldivat ootusärevust, aitavad
8.1.8. Individuaalsed põhjused: Kaasaegsed uuringud hälbekäitumises on leidnud, et hälbekäitumist mõjutavad tugevalt: · Sugu (tüdrukud kalduvad hälbekäituisele tunduvalt vähem kui poisid) · Temperament (impulsiivsus, keskendumisraskused jm) · Selge seos õppeedukuse ja hälbiva käitumise vahel 8.1.9. Sotsiaalsed põhjused: · Perekond, kodu suurem tõenäosus hälbivaks käitumiseks on ühe vanemaga peredest tulnud lastel (just isarolli puudumine) ning pered, kus on palju lapsi siin on põhjuseks eelkõige elamispinna ülerahvastatus, mis põhjustab närvilisust, frustreerumist, pingeid · karm, ebaühtlane distsipliin, psüühiline ja seksuaalne ärakasutamine · Eakaaslaste mõju 8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid: · Perekonna kultuuriline taust · Piirkond ning sealsed väärtused nt hälbivus on suurem madalama elatustasemega linnaosades 8.1.11
annaabi.ee 
