MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene
fotoga ,,Rannalaste mängud" ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ,,Õõvastav vaikus". Lisaks võitjatele innustas zürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jürlado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmann, noortest Els Kaev, Krisner Kasemaa, Taivo Karu. Ingrid Maasik avab võidufoto tausta: "Helgelandi ranniku lähedal Blomsøy saarel mängisid samu mänge ka fotol oleva poisi isa ja isaisa. Mitte küll sama paadiga, aga samal põhimõttel. Ridva külge seotult sai paati mööda kaldaid kõndides järel vedada, vahepeal isetehtud sadamasse ja paadikuuri põigata, ning siis jälle piki ,,rannikut" edasi seilata. Kui isal ja vanaisal polnud muid mänguasju kusagilt võtta, siis tänapäeva lapsele pakub mäng puupaadiga vaheldust plastist mänguasjade pealetükkivas maailmas. Mängu ilu ja võlu on aga sama." See on üks mu lemmikuid pilte, mida ma seal näitusel nägin
· Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus · Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Basenovi abikaasa · Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas) · Maria von Bellingshausen (1836 Tallinn1863) Sugupuu nimi=Fabian Gottlieb von Bellingshausen (17721852) isa= [[Fabian Ernst von Bellingshausen]] (17351784) isaisa= [[Hermann Reinhold von Bellingshausen]] isaisaisa=[[Hermann Friedrich von Bellingshausen]] isaisaema=[[Anna Sophia von Treyden]] isaema= [[Gertruda Sophie von Bellingshausen]](17101778) isaemaisa= [[Klaus von Bellingshausen]] isaemaema= [[Anna Maria von Poll]] (surnud 1726) Kuressaarekomandandi [[Otto Johann von Poll]]i tütar) ema= [[Anna Katharina von Folckern]] (surnud 1825) emaisa= [[Lorenz Johann von Folckern]](17171788) emaisaisa= [[Johann von Folckern]]
Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma puhkes ja vanaisa selle eest teda pool jutluseaega kõrvapidi kinni hoidis. Siis kerkis Juhani mälestustest teine pilt, mil ta oli juba piisavalt vana teadmiseks, et seda punkti
.. Avades meile ühe meie aja vaieldamatult suurima mõttehiiglase ideid, jutustab Ray Monki virgutavalt selge ja loetav sissejuhatus ühest inimsaatusest: see on liigutav lugu armastusest ja kaotusvalust, ekstaatilisest triumfist ja illusioonide purunemisest. Elulugu Bertrand Russell pärines aristokraatlikust Russellite suguvõsast. Tema vanemad olid silmapaitvad vabamõtlejad. Tema isaisa lord John Russell oli 1840. aastatel kolmel korral Suurbritannia peaminister ning ka tolle isa John Russell, kuues Bedfordi hertsog oli viigide hulka kuuluv poliitik. Bertrandi ilmalik ristiisa oli utilitaristlik filosoof John Stuart Mill ning oma lapsepõlve veetis Bertrand Richmond Parkis Pembroke Lodge'is. Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud, vaid
14.Rudolf Tobiase memoriaalmuuseum Emmaste vallas Käina alevikus asuv arvatavalt 1839.a ehitatud köstrimaja (joonis 10.) on Eestis üks vanemaid säilinud alevitüüpi elamuid. Selles majas sündis ka 29.mail 1873.a köstri ja orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias (joonis 11.). Esimesed muusikaõpetused ja katsed komponeerimises said teoks just nende seinte vahel. Nii Rudolfi isa kui ka isaisa olid mõlemad Käina köstrid. Perekond lahkus Hiiumaalt 1885.aastal, kui tulevane helilooja oli 12- aastane. 14 Joonis 10. Rudolf Tobias`e majamuuseum Joonis 11. Rudolf Tobias 15
külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima
Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim
MARGUS. Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari aga on nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ara ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja panna taheti; isaisa suri kära käppade vahel ja isa-isaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningate ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? MARGUS (ei vasta). TIINA (ägedalt). Meie sugu ja see, et mina vabade inimeste tõust olen, see ei maksa teie silmis midagi? MARGUS. Mis sa nüüd! (Püüab Tiina kätt pihku võtta.) TIINA (kirglikult). Ei, ei, puiklemisega sa ei pääse! Mina tahan teada, mis isa ja
aasta kevadel ja läks lähedal asuva Pudivere mõisa teenistusse, kus ta kahekümne viie aastase moonamehena tööle asus. Töökas noormees võitis mõisahärra usalduse ja määrati juba aasta pärast varakevadel kupjaametisse. Jüri Vilde oli iseloomult tagasihoidlik, oma tööalal kohusetundlik, kuid mõisasundijaks liiga pehme karakteriga ning eriliste vaimsete huvideta murelik mees. Vilde ema pärineb Järva-Jaani kihelkonnast. Revisjonilehtede järgi on teada, et Leenu (Vilde ema) isaisa Rüütli ehk Lepiku Ado asutati kui pärisori 1808. aastal ühes perekonnaga ümber Valastist Kagavere külla, mis jäigi perekonna püsivaks eluasemeks. Tema poeg abiellus Mariga, ning sellest abielust sündis kahe tuntud proosakirjaniku emad: Eduard Bornhöhe ema Mai ning Eduard Vilde ema Leenu. Perekonnanimede panemise ajal anti aga Rüütli Jaani perekonnale uus perekonnanimi - Rüüter. Ka Leenu õppis paar talve
........................ 86 Rahvamängud:...................................................................................................................... 88 Õunavaras (Vana-Kuuste)................................................................................................. 88 7 Madu (Pöide)..................................................................................................................... 88 Isaisa nui (Koeru)............................................................................................................... 88 Kukkuv kepp (Türi)............................................................................................................. 88 Sultan................................................................................................................................ 89 Pallisõda..........................................................................................
aga neil on ka mitmesilbilised nimed tihtipeale, nii et on raske aru saada, mis nimi on mis. Mongoolias polnudki mingi aeg kohustust võtta perekonnanimesid, aga alles hiljuti võeti see süsteem vastu. Perekonnanimesid pole tänini Birmas, on ainult individuaalnimed. Hispaanlastel on ametlikult 2 perekonnanime: üks isalt, teine emalt. Lapsele saab valida nime 4 nime seast: emaema, emaisa, isaisa, isaema. Igapäevapruugiks võib kombineerida ka mehe perekonnanimega, lisades ette partikli -de (Rosa Espinozast saab Vilfredo Las Rocasega abielludes Rosa Espinoza de las Rocas). Leedu nimemall abielludes muutub –yte/ite liitest –ene’ks. Seda peeti aga diskrimineerimiseks, nii et nüüd on 5 võimalust nime võtmiseks, millest neutraalseim on nimele lisada –e lõpp. Islandis perekonnanime pole, aga on teine eesnime osis ehk isanimi
Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata.4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud.5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim
Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata.4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud.5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele
ole. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombes, korras, juhtmõtteis, mille järgi tegutsetakse, hinnanguis, ja maailmavaateis, ajaviites, huvides, lõbustustes, harrastustes jne. Neid mõjusid ei saa kasvatusest elimineerida. Perekond kannab vastutust selle eest, milleks laps tema mõjuväljas saab. Perekond võib istutada lapsesse palju head, aga võib teha ka palju halba, kirjutab Peeter Põld (1993). Kodu mõju ulatub üle aegade, sest isa ja ema taga on isaisa ja emaema, nende vanemad ja vanavanemad. Nendega koos kogu rahva pärimus, eluviis ja kultuur. Müüdikeeles kõlab selgitus nii: ema seisab tühjuses ja tunneb, et tal on raske. Ta vaatab alla ja näeb, et seisab oma ema õlgadel, ning küsib kohkunult, ega tal ometi raske ole. Ema vastab, et ka tema seisab oma ema õlgadel ja nii edasi aegade sügavikku välja. Põlvkondade järjepidevuse tundmine ja teadmine annab ühtekuuluvustunde, kirjutab Silvia Rannamaa (2005): Anna tunda oma lastele
annaabi.ee 
