Perekonnast käib ta läbi vaid venna ja kaugemate sugulastega, ise on punkar poissmees. 2. Analüüs Villu Tammel on nagu punkluuletajatel ikka, alati pessimistlik ja negatiivne vaade kõigele, millest luuletab. Luuletuste teemasid on seinast-seina, kuid esile tõuseb siiski näiteks tollase vene võimu naeruvääristamine ja tihtipeale ka niiöelda elu hammasrataste vahele jäänute, näiteks tänavatüdrukute ja kombetute joodikutest meeste kulul irooniliste naljade tegemine. Samas kui autor Villu Tamme on mingis mõttes ka osa neist, sest luuleridadest on hästi välja tulnud, kuidas tema sees on rahutus, sest ta ei suuda leida seda miskit, mis täidaks tema hinge. Tamme keelekasutus on üsna vaba. Ta ei karda oma luuletustes ropendada ega nimesid nimetades kellegi kulul halvutavaid nalju teha. Näiteks on luuletuses „Külmale Maale“ kirjutatud read „Ja sitamaja taga maas lamab Edgar Savisaar põiki Marju Lauristini peal“
ja vajadustega arvestamata. Agressiivne käitumine tähendab hoolimatut ja jõulist tegutsemist, mis ei arvesta teiste õiguste, soovide ja vajadustega. Soovitud eesmärk iseenesest ei pruugi halb olla, kuid selle viis tekitab meelehärmi nii asjaosalisele endale kui ümbritsevatele inimestele. Agressiivselt käituja kaitseb oma huve nii, et surub enda tahtmist teistele peale. Selline inimene proovib jõuda eesmärgile karjumise, solvangute, halvustavate naljade, irooniliste märkuste ning halvimal juhul füüsilise jõu abil. Tema eesmärk on näidata teistele oma tugevust ja võita. Agressiivse inimese pilk on tavaliselt läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine zestiderikas. Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. Agressiivne märkus on ka kiusamine. Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul. o Oma arvamust esitab faktina o Kasutab kõnes ähvardusi
ülistavas poeemis ,,Noored partisandid" (Post., nov.-dets. 1935 Tartu 1935) ja mõnedes lühiluuletustes ilmneb mööndumisi ametlikule tellimusele. (Kruus 1995 : 562) Kogudes ,,Valgus ja varjud" (Tartu 1939) on II maailmasõja algus heitnud äreva ja sünge värvingu juhtluuletustele, autor astub välja militarismi ja fasismi vastu, humoristlik ja uljas Sütiste on siin muutunud raskemeelseks ja järelemõtlikuks. Looduskirjeldusi ühendavad värvikate miljööpiltidega ja irooniliste mõttevälgatustega puskinlikus neljajalalises jambis kirjutatud lüürilised poeemid ,, Meri ja mets", ,,Tuhas ja tules" , ,,Lääs ja ida" , ,,Viljad ja veed" ning ,,Tartu ja Tallinn" jäid autoril raamatuna avaldmata, viimane ka lõpetamata. Selles poeemitsüklis on hinnatud Kohtla Järve tööstus muljeid ning kaevurite töö kohta käivaid värssmõtisklusi (,,Tuhas ja tules") ning iroonilisi kommentaare ,,Tartu vaimule" ja akad. Keskonnale (,,Taru ja Tallinn"). . (Kruus 1995 : 562)
autor loonud elavalt lapse tapmist kirjeldades kõnelejast ka vägivaldse ja südametu kuju. Küll aga on lihtne seda unustada, kui lugeda luuletust mitu korda ning teadvustada endale, et toimub siiski raske vaimne võitlus kõnelejal iseendaga ning lihast ja luust lapse tapmist siiski ei toimu. Pärast sisemise lapse tapmist kirjeldab kõneleja oma head ja lihtsat „magan-töötan- magan“ elu, millest kumab läbi taaskord tema rahulolematus, seda eelkõige läbi irooniliste ridade ei mingit nakitsust, pakitsust, tarvet / millegi muu järele / elu on ilus! , nagu püüaks ta veenda end selles, et just seesugust rutiinset ja emotsioonitut elu ta ihkaski. Ka sellele järgnev lühike ja kiire kokkuvõte Lapsendan kiirkorras sisemise lapse. / Võib olla sõnakuulmatu / ja raskesti kasvatatav. / Palun helistada ööpäevaringselt. annab mõista, et ega luule-mina ikka oma lapsetu eluga rahul ei olnud. Tahe leida iga hinna eest jälle sisemine laps paneb kahtluse
Halvema aja luuletused on täis nurkust, soovi, et keegi ei haletseks teda, üksinudst ja isegi raevu. Parematel perioodidel luuletas Juhan Liiv tavapärastest teemadest nagu loodus, isamaa ning armastus, kuid nukrusenoot oli neis alati sees. 5.4 EI NÄE ENAM! Tegu on Juhan Liivi viimastel eluaastatel avaldatud luuletuste koguga (1913. aastal). Luuletustes on sees mõte, nagu poleks enam elu väärt midagi, kõike on võetud kerge irooniaga. Irooniliste luuletuste vahele on pistetud loodusluuletused, mis on samuti täis nukrust. KOER (1910. a) Koer lakkus kutsikaid õrnasti ja seadis neid kõikepidi .. Ei olnud neid tarvis kellelgi- nad ära uputati. Ja vana koer, kui ennegi,
eksisteerivad. Selle teosega ta suutis inimestes äratada seda mõtlemist, et mis on õige ja mis on vale. Oliveri kuritarvitatakse nii vaimselt kui füüsiliselt ja ainult vähesed inimesed on ta vastu õrnad ja südamlikud. Haiged ja vaesed ei moodusta väiksemat osa ühiskonnast ning lapstööjõud, ebaõiglus, nälg ja surm ei ole erandid vaid reeglid. Väljapääsmatut ning dramaatilist olukorda ilustab Dickens mahlakate ja kohati irooniliste lausetega. David Copperfield on tänase päevani üks mõjuvõimsamaid noorteromaane maailmakirjanduses. See on autobiograafiline romaan, mis suurelt hõlmab Charles Dickensi oma lapsepõlve kogemusi. Selles teoses näitab ta suurepäraselt, kuidas on võimalik kujutada meeleolusid, tundeid ja elamusi. Eriti kriitiliselt kirjutab ta lapstööjõust ja laste ära kasutamisest. Teoses "Suured lootused" tematiseerib Dickens 19. sajandi Inglismaa paksu atmosfääri.
lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport
tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui vahendavad muutujad stiimuli ja reaktsiooni vahel. Rangelt võttes ei väida see mudel suurt midagi peale komponentide olemasolu (viimane on raskesti vaidlustatav) Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. KAHE PROTSESSI TEOORIAD- (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Mischeli "hot/cool" mudel impulsiivsuse kohta Wegneri irooniliste protsesside teooria IAT roll spontaanse käitumise ennustamisel Depressiooni või agressiivse rumineerimise seletamine Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Süsteem 1 Intuitsioon- kiire, autom, ei nõua kpingutust, õpib aeglaselt, tajumused, vahetu stimulatsioon Süsteem 2 Arutlev- aeglane, kontorllitav, nõuab pingutust, mõistelised esitused
defineeritava mõiste seletamiseks kasutatakse seda mõistet ennast) ja petmiseks väitluspartneri moonutamise kaudu (rebitakse kontektsist või võidakse panna suhu sõnad , mida ta pole öelnud). 2)Vestulpartnerile hinnangu andmine kui demagoogiline võte. 1) Argumentum ad hominem on loogikaviga, mida tehakse, kui mingi väite tõestamiseks viidatakse selle inimese positiivseile või negatiivseile omadustele, kes väite estas või kelle kohta väide käib. 2) Pilkamise või irooniliste lausete kaudu halvustava suhtumise väljendamine. Puublik tajub seda kui ,,keelatud võtet". 3) Tahtlik hämamine. Lihtsa mõtte tahtlik selline esitlusviis, mille käigus kaob võimalus esitatavat juttu mõist, on võte, millega vestulpartnerit segadusse aetakse. Võidakse arvestada partneri iseärasustega, nt kasutada sõnavara, millest ta ei saa aru. 4) Kavalad küsimused. Mis on sihitud teise halvustamisele või sellele, et sundida teda vastama talle
Tuleb ajakirjandusse tagasi, 97. aastal saab ajalehe Sirp peatoimetajaks ja Loomingu peatoimetajaks. Peamiselt kirjutanud täiskasvanute proosat. Varases loomingus silmapaistev lastekirjanik "1981 Französisch!" palju kirjutanud esseistikat, alustab teatri- ja kirjanduskriitikuna. Uuel ajal avaldanud mälestusi. Mutt väheseid noori autoreid 80ndate alguses, kes tuleb kirjandusse suure pauguga. Üldiselt suured tublid, traditsioonilised. Mutt eristub sellest seltskonnast. Tajutakse küünilis-irooniliste kriitikute kamba seas. Muti tulek mõjub erandlikuna. Kõik erandid võivad näidata mingit seaduspära. Kirjandusse astumine novellikoguga "Fabiani õpilanr" 1980. 82 "Hiired tuules". Väga palju räägitud, suure paugu efekti ei tule samal kombel. Selge, et noor Mutt on irooniline, paroodiline, satiiriline. Torkab silma varastes teostes, et armastab kujutada haritud seltskonda, paroodilsus tähendab seda, et tegelikult parodeerib sama seltskonda, kus ta ise liigub
Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgsuse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Üldtuntuks sai Masing aga tänu „Marahwa Näddala-Lehele“ (1821-23, 1825), milles pakuti sõnumeid kodu-ja välismaalt, jutte, luuletusi, vanasõnu. Osava esseistina esindab ta toonast 32 intellektuaalset kõrgtaset. Tema asjalikud väited on vürtsitatud vaimukate paralleelide ja irooniliste nüketega, nagu võib lugeda ühe essee kokkuvõttes. Tema rahvavalgustusliku töö üheks nurgakiviks on õppekirjandus. Selles leidub mõndagi niisugust, mis pole aegunud tänapäevani, näiteks 1795. Aastal välja antud „ABD ehk Luggemise-Ramatus“ sisalduvad metoodilised juhised. Vanemaile antakse näpunäiteid: ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis, kui lapsel on parim mänguhoog; lugemine ärgu olgu karistuseks jne. Antakse juhatust veerimise õpetamises
Kohe pärast keskaja ametlikku lõppu vallutas Euroopa kõikehaarav keskajanostalgia. Kümme keskaja tüüpi, millest unistatakse: 1. Keskaeg kui ettekääne siin ei tunta tõsist huvi ajaloolise tausta vastu; keskaega kasutatakse pigem kui mingit mütoloogilist lava, millele asetatakse tänapäev tegelaskujud. N: nn mõõga ja mantli romaanid kus minevik (mis on ettekäändeks) aitab meil nautida väljamõeldud kangelasi. 2. Keskaeg kui irooniliste taaskülastuse paik selleks et spekuleerida meie lapsepõlve aga ka meie vanaduse illusiooni ümber. 3. Keskaeg kui barbaarne aeg ürgsete ja lindpriide tunnete maailm. Kaine mõistuse loojangu ajastu. N: varase Ingmar Bergmann, Wagneri Niebelungide sõrmus 4. Romantismi keskaeg tormilised lossid ja kummitused. Tänapäeval nt space operad 5. Philosophia perennise või uustomismi keskaeg 6. Rahvuslike identiteetide keskaeg keskaegne mudel kui poliitiline utoopia, kadunud hiilgus. 7
annaabi.ee 
