Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5
Buhhaara on Usbekistanis suuruselt viies suurim linn, kus elab ligikaudu 263 400 inimest. See linn on umbes 2000 aastat vana, kuid juba 3000 aastat ennem oli see koht asustatud. Buhhaara oli üks linnadest, mis jäi Hiina ja Euroopa vahelisele kaubateele ,,Siiditee", sellest tulenevalt oli see linn juba pikka aega kaubanduse, kultuuri ja religiooni keskuseks. Esimesed Buhhaara asukad olid muistsed iraani keelt kõnelevad iraanlased. Paar sajandit hiljem sai aga pärsia keel peamiseks suhtluskeeleks. Tänapäeval elavad Buhhaaras valdavalt tadzikid, kelle emakeeleks on pärsia keel ja väiksem osa usbeklasi, kes kõnelevad usbeki keelt. Buhhaaras leidub loodusande nagu maagas, puuvill, puuviljad ja siid. Buhhara on tuntud ka oma tekstiilitööstuse pärast, kus toodetakse karakullnahka, vaipu ja riietusesemeid. Buhhaara ajalugu Buhhaara linn asutati 1. sajandil pKr. Kui araablased vallutasid 8
Tsikuraadi tippu viisid trepid. Imetlusväärsed olid ka Nebukadnetsari aiad, mida nimetati rippaedadeks- 25 m kõrgusele kivisammastele olid laetud võlvid, need kaetud vettpidava materjaliga ja kõige peale kantud paks kiht viljakat mulda, milles siis kasvasid astanguliselt tõusvad puud ja lilled. Kastmisvesi toodi üles tõstukitega. Hiljem muutusid nad hoopis kuninganna Semiramise rippaedadeks. 13. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, albaanlased, iraanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis.
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale
Arhitektuur Savi. Templites: tsikuraat, oli üks kompleks. Lossid: Kõrgete kindlusemüüridega. Kaitseehitised: 3 müüri ja 8 väravat. Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3. Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja pärsia kuningriik Indoeurooplased iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased, germaanlased. Kreeklaste esivanemad. Hetiidid aasias. Aarialased indias ja Iraanis. Iraanis pärslased. Keldi Itaali ja germaani rahvad lääne-euroopas. Hetiidid Esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Pealinn Hattusa. Väike- Aasia keskosa. Kaarikuvägi. Kuninga kõrval oli sõjaline ülikkond. Kasutasid rauda. Pärsia suurriik Algselt Iraani lõunaosas
IRAANI ISLAMIREVOLUTSIOON Põhjused: *Iraani Sahh algatas riigi läänelikumaks muutmise, nt: naiste võrdõiguslikus *Maareformi tõttu asus linnadesse elama talupoegi, kes toetasid uuenduste vastast liikumist *Iraani elanikele ei meeldinud läänelikud reformid Kulg: *Algas massirahutustega, mida sahh ei suutnud salapolitsei ja armee abil maha suruda, põgenes USA-sse Tagajärjed: *Iraan kuulutati vabariigiks *Iraanlased pidid loobuma läänelikust elulaadist *Iraani välispoliitika muutus agressiivseks, suurim vaenlane USA Euroopa lõimumine II MS kogemus nii julm, et järgmise vältimiseks pidi Euroopa ühinema 1950-Euroopa Söe-ja Terasühendus 1957- Euroopa majandusühendus EMÜ-ga liitus rohkem riike, tihenes koostöö 1991- Maastrichi lepinguga asutati EL 1993-Ühisturg rajati Lähis-Ida pinged 1940.aastatel 1970. lõpuni Probleemi olemus:
Tadzikistanile, kus sama keelt kõneldakse. Iraan on vanim järjepidev tsivilisatsioon, tähistades 2700 aastapäeva. Iraanist on pärit zoroastrism II. at. eKr Pärsiasse saabunud proto-indoeuroopa hõimude religioon, mis järgis prohvet Zarathustra õpetust. Periodiseerimisel on kaks võimalust: · Pooleks: enne jä pärast araablaste vallutust, veelahkmeks aasta 651 pKr. · Kolmeks: enne iraanlasi kuni 7. sajand eKr, iraanlased kuni 651 pKr, araablaste vallutus kuni tänapäev. Kokku oli Pärsia aladel 31 riiki, millest 17 mõjukad ka oma piiridest väljaspoole. 3 Pär sia impeerium u. 500 a. eKr. Iraanlasteeelne periood
religiooni. Väidetavalt hävitati Alexanderi käsul püha raamat Avesta (sellest oli ainult 1% säilinud). See sõjakäik muutis väga paljut. Araablaste vallutused 7. Sajandil (633-650-ndad). Selle käigus hävines järgnev riiklik moodustis ehk sassaniidide riik. Sassaniidide hävinguga hävis kogu Iraani aristokraatia, hävisid kõik selleks ajaks kirjutatud iraani peamised kultuurimälestusmärgid, allikad, pea kõik eelnev hävines, mida iraanlased olid senimaani loonud. Peale araablaste vallutusi ei säilinud mitte ühtegi iraani ajaloo allikat. Tekkis oht ka pärsia keelele (ehk pahlawi keel), kõik asendus araabia keelega. 9. Sajandil tekib farsi keel (suurte araabia keele mõjudega, u 40% araabia keele laensõnu). Pärslased aastani 559 eKr Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr. Saabusid Iraani aladele koos teiste Iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati
tiivad nagu lindudel · Kunagi sündivat taaveti soost salvitud · Jumalatele ehitati tsikuraate. kuningas messias-kes taastab iisraeli muistse hiilguse. 8. Kes on indoeurooplased. Too näiteid Suguluskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud maa-aladel Indiast Euroopani Nt kreeklased, germaanlased, iraanlased, albaanlased, india rahvad, baltlased, keldi ja romaani keelt kõnelejad 9. Kirjelda Assüüria sõjaväge Alaline elukutseline armee, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt 3 peamist väeliiki olid kolme-nelja sõdalasega mehitatud kaarikud, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsavägi ja jalavägi Raskerelvastuses jalaväelane kiiver, kilp, oda Kergelt relvastatud mehed vibu, ling
5 hinnanguliselt 60 miljonit inimest. Kõikides riikides räägitakse araabia keelt ning see on olnud ajalooliselt osa Osmanite impeeriumist. Lisaks kõneldakse regioonis palju inglise keelt. (Kase, Juust 2011: 138) Keel on peamine element Lähis-Ida kultuurilises identiteedis. Peamised keeled regioonis, mis seonduvad kolme peamise etnilise grupiga on enim räägitav araabia ja türgi keel ning pärsia keel, mida räägivad iraanlased. Kurdi keel seondub pärsia keelega. Heebrea keel, mida räägitakse Iisraelis sarnaneb araabia keelele. Haritud inimesed üle kogu Lähis-Ida räägivad sageli inglise või prantsuse keelt. (Middle East: People) Muud keeled on vähemolulised. Religioon mängib selle regiooni inimeste igapäeva elus tõenäoliselt suuremat rolli kui mujal maailmas, domineerib islam. Suhtumine naistesse ja välisturistidesse erineb riigiti üsna suuresti, ulatudes üsna rangest lähenemisest liberaalsemani
kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele. §12Bütsantsi ja vanavene kunst Islam ehk muhameedlus on tekkeajalt kõige hilisem maailmaregioon ja üks levinumaid usundeid. Levinud peamiselt Põhja-Aafrikas, Edela-Lõuna- ja Kagu-Aasias. Araabia rahvad enamjaolt muhameedlased, samuti türklased, iraanlased. Moslemid on enamuses ka Pakistanis, Põhja-Indias ja Indoneesias. Araabia ps on vilja kõrb, ainult rannikul hea kliima ja taimekasv. Nn Õnnelikus Araabias Araabia ps. Edelanurgas oli loodus ülihelde. Hedza Meka ja Mediina linnad arendasid kaubavahetust lõuna ja põhja vahel ning teenisid rikkalikult kaubavahetusest. Araablased elasid suguharudena ja olid sageli omavahel riius. Ainult 4 kuul valitses rahu. Sel ajal külastati Meka linnas ühist pühamut.
Haigus hingamisteede kaudu, 3 vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi. Haiged pidid helistama kellukest, et teised teaks tema haigusest. Hambaravis piirduti hammaste väljatõmbamisega, mida teostasid kirurgid. Lähis- ja Kesk-Ida rahvad Araablased, iraanlased, turkmeenlased, tatsikid, usbekid, armeenlased on jätnud meditsiini suure jälje. Informatsioon levis kaubandusega. Haiglad ja meditsiini koolid. 754 aastal Bagdadis esimene apteek. Hiljem levis Euroopasse. Hippokratese ja Kaleose tõlked tuntud. Bagdadi haigla asutaja usbekk Al-Razi e. Razes. Võttis kasutusele vati ja erilise riista, kuidas eraldada silmast võõrkeha. Looduslikud ravimid. Gazu ibn Abbaro valitsejate raamat, soovitas ravimeid loomade peal kasutada.
Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid
Araabia keel asendas varasema kesk-pärsia keele. Pärsiakeelseid tekste ei kirjutatud, kuid araabiakeelne iraani kirjandus levis. Olulisim autor oli ibn al-Muqafta. Tema tähtsaim teos on ,,Kalila ja Dimma". See on esimene araabia kirjanduse proosateos. Iraani kirjanduse kontekstis on see lihtsalt iraani kirjandus araabia keeles. Loomajutud, oma versioon India loomajuttudest; riigivalitsemisõpetus. Pandi kirja 8. sajandil, uuendusperioodil, mille algatasid iraanlased. Uus-pärsia keelse kirjanduse teke jäi ajavahemikku 8.10. sajand. Alad, mis jäid Araabiast kaugele, võtsid üle mõned kirjandusvormid, nt qasda, masnavi (jutustav eepiline kirjandus, araabias seda ei kasutatud), gazal (10 bayt'i). Võeti üle araabia keele kirjavorm, mis ei sobinud üldse pärsia keelega. Araabia keeles on 3 vokaali ja hunnik konsonante, pärsia keeles on aga palju rohkem vokaale ja vähem konsonante. Luule oli olulisem, kõrgem, selles kirjutati isegi teadustekste
kultuuri. Nii kujuneski omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur. Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt. mõistet „inimlased” Indoeurooplased - indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased ja leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased arvavad tänapäeval, et indoeurooplaste algkodu (nii nimetatakse tavaliselt kohta, kust võis teatud keelte levik ja rahvaste eraldumine alguse saada) asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis.
annaabi.ee 
