Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah Olulisemad sündmused. 16. märtsil 2003 esitas USA president G. W. Bush Saddam Husseinile ultimaatumi loobuda võimust 48 tunni jooksul ning lahkuda riigist, vastsel juhul ootab Iraaki ees sõjaline rünnak 9
· Iive: 2.345% · 3.58 last naise kohta · Keskmine vanus: 20.9 aastat · Üle 40% Iraagi elanikest alla 15-aastased Asustus ja rahvused · Linnastumine: 66% · Rahvastikutihedus: 73.5 in/km2 · 77% araablased · 19% kurdid · Türkmeenid, assüürlased jt Usundid · Islam 97% · siiidid 64% · sunniidid 34% · Kristlus jt 3% Araabia kevad · Postimees 25.02.11: Iraagis hukkus meeleavalduses 15 inimest · ERR Uudised 04.03.11: Iraaklased nõuavad Bagdadis suuremat palka · ERR Uudised 14.12.11: Obama kuulutab Iraagi sõja lõppenuks Varia · 1997. aasta lõpus oli umbkaudu veerandmiljardilise rahvastikuga Iraagis kasutusel 4,85 miljonit raadiot ja 1,75 miljonit televiisorit. · Eestis ei ole Iraagi suursaadikut ja Iraagis ei ole ka Eesti suursaadikut. · Üks kahekümnest vastsündinust sureb. · Vaevalt üks viiesajast iraaklasest kasutab internetti.
475.791 inimest (5,5 miljonit) (01.01.2008.a.) Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta mis on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. Vahe on siis ainult 4a mis on üpris vähe. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.
oli meedia pikemat aega jätnud ameeriklastele vale mulje Araabiamaadest. Sel hetkel arvasid enamus inimesed Ameerikas, et kõik, kes elavad Iraakis on terroristid ning nad tuleks vastutusele võtta sündmuste eest, mis leidsid aset üheteistkümnendal septembril Ameerikas, kus terroristid kaaperdasid mitmed lennukeid, tappes sadu inimesi. Iraaki sõja toetus oli 2003 aastal hiiglaslik. Alles mitmeid aastaid hiljem hakkasid ameeriklased aru saama, et tegelikult polnud iraaklased milleski süüdi, vaid meedia oli puhunud asja liiga suureks. Toetus sõja suhtes langes kiiresti ning hakati nõudma, et väed tuuakse sealt ära. Meedia on võimas relv, mille valel kasutamisel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Meedia mõjutab inimest kiire ning vahetu info pakkumise kaudu. Tänu kiirele infotehnoloogia arengule on võimalik hoida ennast kursis maailmas toimuvaga pidevalt. Uudised jõuavad ühest maailma otsast teise minutitega või isegi sekunditega
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest
kasutamast massihävitusrelvi, ja võtta vastu USA sõdurid, kes ütlevad neile, kuidas edasi toimida. Tsiviilisikute kohta ütles Bush, et nad saavad toitu, ravimeid ja muud abi, kui Iraak sõjast taastuma hakkab. Iraak lükkas Bushi ultimaatumi kiirelt tagasi. Iraagi sõda algas 19. märtsil ning juba 9. aprilliks oli Bagdad raketi- ja pommirünnakutega vallutatud. Detsembris vahistati Saddam Hussein. Iraaklased rõõmustasid ja tirisid maha Saddam Husseini kuju. Peale seda see purustati. Pealinna elanikud astusid tankidele vastu, käes sümboolsed rahupalmi oksad, ja tervitasid sõdureid nagu tõelisi vabastajaid. Iraagi sõja esimene faas, Saddam Husseini võimu kukutamine, oli läbi. Hussein otsustati hukata ning ta poodi ülesse 30. detsembril 2006. aastal. Pärast hirmuvalitseja režiimi kukutamist algas Iraagi okupatsioon, mis kestis aasta.
seal aastaid, et anda Iraaklastele võimalus paremaks tulemuseks. Peamine eesmärk sõdimisel oli ühildada Iraagi juhte. Ameeriklased võitlesid ja surid kuumuses, et anda Iraagi juhtidele võimalust, kuid seda nad ei kasuta. Nad liikusid üha sügavamale probleemidesse tagasi. Lahendus oli puhtalt poliitiline, mitte sõjaline, kuid kahjuks seda ei mõistetud. Mõndades piirkondades oli saavutatud ajutine rahu, kuid arreteerida ju ameeriklased ei saanud, seda said teha vaid Iraaklased, kuid kuna puudus igasgune kontroll, siis seda ei tehtud. Oluline oli märku anda Iraaklastele, et USA kavatseb lõpetada ning vägede väljatoomine on selleks ainuõige viis. USA sõjaväe ja välispoliitika ei saanud olla enam kauem Iraagi valitsuse pantvang. Teiseks sammuks oleks värske lähenemine Iraagiga leppimise suunas. Senini olid Ameerika diplomaadid koos valitsusega teinud valesid otsuseid. Nad ei olnud toonud
1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. 1
umbes 16% territooriumist[2]. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat[2]. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba[2]. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles[2]. 1
aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka
1.2. Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 2008. aasta alguses moodustasid Taanis elavatest immigrantides ja nende järeltulijatest türklased 57 000, endisest Jugoslaaviast pärit inimesed 40 000, iraaklased 29000, sakslased 28 000, liibanonlased 23 000 ja poolakad 21 000. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 2007. aastal väljastati eestlastele 155 tööluba. 83% Taani rahvastikust on luterlased, 3,5% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles.
aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS
aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid.
vastupanulaine. (Saks 2005, 42) Mõned sionistlikud juhid väljendasid oma seisukohti selle kohta, mida nad arvasid araablaste reaktsioonist juutide tegevusele Palesiinas. Moshe Sharett ütles 1936. a. oma kõnes Mapai Poliitilisele Komiteele: ,,Palestiinas pole ühtegi araablast, kellele juutide immigratsioon poleks kahju toonud; need araablased tunnevad ennast osana suurest araabia rahvast, kelle hulka kuuluvad nii iraaklased, hejazlased (tänapäeva Saudi-Araabia osa) kui jeemenlased. Nende jaoks on Palestiina alati olnud araablaste näoga iseseisev üksus. Nüüd on see nägu muutumas. Nende silmis 18 on Haifa araablaste, mitte juutide linn, mistõttu nende reaktsiooniks ei saagi olla muud kui vastuseis. See pole mitte terror, vaid sõda, mille araablased meile kuulutasid. Terror on vaid selle sõja vahend..
annaabi.ee 
