Nad reguleerivad ka elutähtsaid funktsioone nagu nälg ja janu, osalevad tuju juhtimisel, immuuntegevuses ja muudes protsessides. Põhjus, miks opiaadid nagu heroiin ja morfiin meid nii tugevalt mõjutavad, on see, et need välistekkelised ained kinnituvad samadele retseptoritele nagu meie sisetekkelised opioidid. On kolme tüüpi üle kogu aju levinud retseptoreid: müü-, delta- ja kapa-retseptorid. Need retseptorid mõjutavad läbi vahendajate ioonikanalite avanemise tõenäosust, mis teatud juhtudel vähendab närvi ärritatavust. See vähenenud ärrituvus on tõenäoline opiaatide eufooriat tekitava mõju allikas ja näib, et seda vahendavad müü- ja delta-retseptorid. See eufooriat tekitav mõju näib hõlmavat ka teist mehhanismi, kus tulevad mängu kõhtmise keskajukatendi ala GABA-pärssija interneuronid. Nende neuronite müü-retseptoritele kinnitudes vähendavad opioidid vabaneva GABA hulka.
naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast n�rgema kontsentratsiooniga ossa: membraani sellelt poolelt, kus on rohkem vastavaid ioone, liiguvad ioonid sinna, kus neid on v�hem. - 3.M�ned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kontsentratsioon m�lemal pool membraani �htlustub. Teiste ioonikanalite sees on v�rav, mis avaneb vaid kindla signaali toimel, muul ajal on see suletud ning ioonide kontsentratsioon membraani eri pooltel p�sib erinev. Ioonipumbad - 1.Ioonipumbad lasevad samuti l�bi ainult teatud ioone (nt. Na+/K+ pump viib rakust v�lja naatriumioone ning toob rakku sisse kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi: n�rgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa (ioonid liiguvad l�bi
1. Ioonipumbad lasevad samuti läbi ainult teatud ioone 2. Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi. Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistõttu ioonipumbad kasutavad näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. 9. Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal? Mis on lävend? Vastus: Ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir. Kui ärritus seda piiri ületub, vallandu aktsioonipotentsiaal. 10. Kuidas töötab keemiline sünaps? Vastus: Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks ülekandeainet ehk transmitterit. Ühest nävirakust erituva ülekandeaine võtab vastu teine rakk, mis selle tulemusena ergastub. 11/12. Mis on tingimatu refleks? Tähtsus? Näiteid
Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil ja kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. 39. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskkonna muutumine. 40. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire
kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL AKTSIOONIPOTENTSIAAL ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteise signaale edasi anda. 12.Kirjelda ja joonista erutuses ülekannet keemilises sünapsis. Ühel rakul on põiekesed koos ülekandeainega, kuna rakk millele ta tahab infot anda on kaugel, siis põiekesed lõhkevad ja aine liigub selle raku suunas. Raku peal on retseptorid, mis tunnevad õige aine ära, transmitter kinnitub retseptorile ja info kandub teisele rakule
Kaalium konts rakus on kõrgem 155 mmol/l) kui väljaspool rakku (4 mmol/l). Na-ioonidele on rakumemb rahuolekus halvasti läbitav ning ektratsellulaarvedelikus ületab Na kon ts( 145 mmol/l) rakusisesest kont (12 mmol/l). Selline idoonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K-Na pumba abil. Cl konts on ektratsellulaarvedelikus kõrgem ( 120 ) kui intratsellulaarvedelikus(4 mmol/l). Närvikiu ärritumisel muutub rakumemb ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1ms kestusega peiteaega( latentsperiood) kaasneb puhkepot vähenemine e memb osaline depolarisatsioon ( hüpopolarisatsioon). Kui see jõuab kriitilise piirini, siis avanevad Na kanalid, rakumemb permeaablus NA suhtes tüuseb järsult. Na ioonid tungivad rakku ja membr sisepind muutub välispinna suhtes elektiliselt positiivseks. Membr depolariseerub ning tekib aktsioonipotentsiaal(AP), millel eristatakse de- ja repolarisatsiooni
sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on K+ spontaanne difusioon (hajumine) rakust välja, Na+/K+ pumba töö. 35. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potentsiaalide järsk muutus rakumembraanil, põhineb membraani kanalite läbitavuse muutustel. 36. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskonna muutus. 37. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvieri sooniste kohal. 38. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on kiirus ja liikumise trajektoor : müeliinkesta olemasolu puhul on liikumine kiire ja hüppeline, müeliinkesta puudumise korral on liikumine suhteliselt aeglane, ühtlane. 39
lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus! Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K-, Na-, Cl-ioonide ning anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus ning rakumembraani ioonikanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. 4. Membraani aktsioonipotentsiaal Ärritaja toimel või spontaanselt tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina: tegevus- e aktsioonipotentsiaalina (AP): rakumembraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu. AP amplituud on sõltuvalt koest 60... 120mV. Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad
talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal: Na-kanalid avanevad Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad
16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 17. Aktsioonipotensiaal (AP) ja selle teke. Muutused membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal. AP on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil; põhineb membraanikanalite läbitavuse muutustel. AP on kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. AP=närviimpulss, lihasimpulss AP informatsiooni edastamine organismis Tekib tugeva, kestva ja kiire välis- või sisekeskkonna muutuse tagajärjel. Membraani ioonikanalite permeaabluse muutused AP kulgemise ajal: Na-kanalid avanevad Rohkem Na-kanaleid avaneb Na-kanalid sulguvad
Na+ kontsentratsioon (145 mmol/l) rakusiseset kontsentratsiooni (12 mmol/l). Selline ioonide ebavõrdne jaotus tagatakse ATP energiaga töötava K+-Na+-pumba abil. Peamiselt raku sees asuvad negatiivset laengut kandvad valgumolekulid rakumembraani ei läbi ja see toetab membraani sisepinnal kujunevat negatiivset laengut. Cl kontsentratsioon on ekstratsellulaarvedelikus kõrgem (120 mmol/l) kui intratsellulaarvedelikus (4 mmol/l). Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, millega pärast umbes 1 ms kestusega peiteaega (latentsperiood) kaasneb puhkepotentsiaali vähenemine e. membraani osaline depolarisatsioon (hüpopolarisatsioon). 4. Membraani aktsioonipotentsiaal. Tulenevalt närvi- (aga ka lihasraku) membraani erinevast läbitavusest erinevatele ioonidele on viimaste jagunemine intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel selline, et puhkeseisundis on raku sisemembraanil negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng
ostsilloskoop - Esimesel kanalil saab registreerida ärritaja tugevust ja kestust, Teisel kanalil saab registreerida aktsioonipotentsiaalide amplituudi ja kestust. närvikamber - 4 elektroodi, 2 ärritamiseks (ühendatud stimulaatoriga), 2 tekkivate aktsioonipotentsiaalide registreerimiseks (ühendatud ostsilloskoobiga). Rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, ehk tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, sellega kaasneb membraani osaline depolarisatsioon. Kui see jõuab teatud kriitilise piirini, avanevad naatriumikanalid ja naatriumiioonid tungivad laviinina rakku. Membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Membraan depolariseerub ja tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaalil eristatakse de- ja repolarisatsioonifaasi. • Depolarisatsioonifaas: väga kiire potentsiaali muutus. Väheneb membraani läbilaskvus
·Lõhnataju suure individuaalsuse tõttu ei ole siiani ühtset nn primaarsete lõhnade klassifikatsiooni. MAITSEMEEL Maitse-e maitsmissensorid asuvad kõige rohkem keele pealsipinnal keelensäadel. Maitsepungi esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsepungi umbes mõni tuhat. · Maitseraku distaalne osa on kaetud mikrohattudega. · Molekul, mis ärritab maitsesensorit, seondub rakupinna retseptoriga. Selletagajärjel tekib ioonikanalite läbilaskvuse ja membraani potentsiaali muutus, sensorpotentsiaal. · Kui sensoripotentsiaal saavutab lävitugevuse, siis vallanduvad aktsiooni potentsiaalid, mis levivad mööda maitsmismeele sensoritega ühenduses olevaid närvikiude. · Keele eesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näo närviperifeersed jätked, keele tagumises osas keeleneelu närv ja uitnärv. ·Erinevad maitsed saadakse nelja põhilise maitsekvaliteedi: magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist.
püsiv (= pöördumatu). Ensüümide aktiveerimine või pärssimine Ensüümid on kehaomased valgud, mis stimuleerivad ainetevahelisi keemilisi reaktsioone (biokatalüsaatorid). Mõned ravimid seonduvad nende retseptoritega ja aktiveerivad või pärsivad nende tööd. Ensüümide pärssimise klassikaliseks näiteks on atsetüülsalitsüülhape, aspiriin. See pärsib ensüümi nimega tsüklooksügenaas ja selle kaudu ka palaviku teket ning vereliblede kokkukleepumist. Ioonikanalite avamine ja blokeerimine Ioonikanalite avamise ja blokeerimise teel võimaldatakse või takistatakse ioonide, näiteks naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi või kloori sisse- ja väljavoolu rakkudes. Selle mehhanismi näiteks on lokaalanesteetikumid nagu Xylocain, mis blokeerivad avatud naatriumikanalid. Transpordisüsteemide mõjutamine Molekulide transportimine raku sisse ja sealt välja toimub väikeste avade (kanalite) kaudu, mis
annaabi.ee 
