vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika 9. Elektrivool gaasides · Pole vabasid laenguid · Vabad laengukandjad tuleb tekitada · Gaas tuleb ioniseerida Gaasi saab ioniseerida: Kõrge temp, kiirgused · Ioonide sisaldus õhus sõltub aerosoolist · Õhuelektrijuhtivusega saab kindlaks teha kui puhas on õhk · Plasma
Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides: Gaasid on üldjuhul dielektrikud, sest neis ei leidu vabu laengukandjaid ja järelikult ei kanna nad ka voolu edasi. Et gaasis saaks tekkida elektrivool tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada gaas tuleb ioniseerida. Voolutugevus: Voolu tekkimiseks juhis on vaja, et juhi otstel oleksid erinevad laengud. Mida suurem on laengute erinevus, seda tugevam on vool. (Tähis on I ja ühik on A-amper) Pinge: Laengute erinevus kahe otsa vahel (Tähis U ja ühik V-volt) Pinge näitab, kui palju tööd tehakse ühikulise laengu viimisel juhi ühest otsast teise. (Valem: U=A/q V=J/C pinge=Töö/laeng) Takistus: Iga juht avaldab voolule takistust. (Tähis on R ja ühik on )
POSITIIVSE, EHK (+) LAENGUGA, NEUTRONID ON LAENGUTA ! -LAENGU JÄÄVUSE SEADUS- ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON JÄÄV SUURUS ! 1. mitu prootonit ja mitu elektroni on neutraalses heeliumi aatomis? vaasakul üleval see number on aatomnumber, ehk prootonite ja elektronide arv.. heeliumil on see 2, ehk 2 prootonit ja 2 neutronit, massi arv on 4, massiarv = prootonid + neutronid seega on 2 prootonit, 2 neutronit ja 2 elektroni 2. kui see aatom ioniseerida nii, et see saab maksimaalselt positiivse laengu, siis kui suur see saadud laeng on? Laeng on +2 .. Kuna see saab anda ära ainult 2 elektroni, kuna tal rohkem pole, siis on üldlaeng ju +2 kuna prootoneid jääb 2 alles 3. elektriseerimisel anti neutraalsele kehale 2 elektroni. kui suure laengu keha sai? 2 Laengu sai keha
Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest
2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks? Mida sõltumatuks gaaslahenduseks? Sõltuvaks gaaslahenduseks nimetatakse olukorda kus gaas ioniseerub välismõju toimel. Sõltumatuks gaaslahenduseks nimetatakse olukords kus gaas ioniseerub ilma välise mõjutuseta. 5. Kirjelda pooljuhtmaterjali siseehitust Pooljuht on aine või element, milles on vabu laenguid vähem kui elektrijuhis, aga ja vähem kui dielektrikus. Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s
madala energiabarjääriga tuumade) puhul kasutatakse tuumadest koosneva plasma kuumutamist temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu nende soojusliikumisele. 23) Kus toimub looduses termotuumareaktsioon? Päikesel ja tähtedel 24) Mis on ioniseeriv kiirgus? Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). 25) Milliseid suurusi mõõdetakse greides ja siivertites? GREIDES Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. SIIVERTITES Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele.
Mõned neist noortest tähtedest on nii massiivsed ja kuumad, et nende suur kiirgusenergia paneb udu gaasi • Kui tähed ei ole nii kuumad, siis peegeldub nende valgus tolmul, nii et tekib peegeldav udu, mis paistab valge või sinisena. • Hajusa udu mass võib moodustada kuni 100 000 Päikese massi. PEEGELDAV UDU • Peegeldavad udud "peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust • Ei ole tähed piisavalt kuumad, et ainet ioniseerida, seetõttu puudub peegeldaval udul omahelendus. Tähtede valguse hajutavad udu mikroskoopilised osakesed, mis alles teebki udu nähtavaks. Peegeldava uduoptiline spekter sarnaneb nende tähtede spektrile, millelt valgus pärineb • Uduosakeste seas koosnevad paljud süsinikust, teised muu hulgas rauast ja niklist • Paistavad enamasti sinistena, sest sinist valgust hajutatakse tugevamini kui punast • Emissioonudu • Emissioonudu on
takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel
võrdeline elektrolüüti läbiva voolutugevus ja ajaga. (m=kIt) Kasutusalad: galvanosteegia(metallesemetele katete peale kandmine, kroomimine jne), galvanoplastika(esemetest jäljendite valmist.), Al tootmine, Cl tootmine. 14. Mis on gaasi ionisatsioon, kuidas ionisatsiooni tekitada, mis on gaaslahendus ? Gaasi ionisatsioon: normaaltingimustel gaas eletrivoolu ei juhi(puuduvad vabad laengu kandjad, gaas tuleb ioniseerida. Saab tekitada: temp.tõstmine, UV vi röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus. Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus? Sõltumatu gaaslahenduse liigid. Sõltuv: lakkab pärast välise ionisaatori mõju lõppemist. Sõltumatu: jätkub pärast ionisaatori mju lõppemist. Sõltumatu: Huumlahendus (hõrendatud gaasid, valgusreklaam, päevavalguslamp, JOONIS!!!), kaarlahendus(normaalrõhul, süsielektroodide vahel, valgustid, elektrikeevitus),
laserid. (UV) valgus on elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on 400 nm kuni 10 nm lühem kui nähtava valgusest, kuid enam kui röntgen. Näete ultraviolettkiirguse alla lainepikkustel umbes 310 nm, ja inimesed afaakia (puuduvad objektiiv) näha ka UV lainepikkust. UV kiirgus esineb päikesevalgus, mis on valmistatud elektriaarte ja spetsialiseeritud tuled nagu elavhõbedalamp, päevituslamp ja mustad tuled. Kuigi puudub energia ioniseerida aatomeid, pika lainepikkusega ultraviolettkiirgus võib põhjustada keemilisi reaktsioone ja põhjustab mitmeid aineid. Järelikult bioloogilise toime UV on suurem kui lihtsa soojusliku toime. Päevitus ja päikesepõletuse tunnevad mõju liigsest koos kõrgema riski haigestuda nahavähki. Elusolenditele kuival maal oleks tugevasti kahjustatud ultraviolettkiirguse eest päikese kui enamus sellest ei filtreerib välja Maa atmosfääri, eriti osoonikihti.
takistus täielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel
Radioaktiivse kiirguse hajumine või neeldumine aines põhjustab suure hulga elektriliselt laetud ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku päriliku informatsiooni kandja. Kiirgus võib ioniseerida DNA-molekuli, põhjustades selles otseseid keemilisi muudatusi. Kuid mõju võib-olla ka kaudne: kiirgus ioniseerib rakkudes oleva vee, milles tekivad vabad radikaalid keemiliselt üliaktiivsed ühendid, mis kahjustavad rakke. Vabad radikaalid on olemas ka radioaktiivsusest kahjustamata organismis, kuid kui neid pole liiga palju, suudab organism nende mõjuga edukalt ise toime tulla. Kiirgusest kahjustatud organismis vabade radikaalide mõju suureneb ja
tekitades jõude. 13.Iseloomusta ja võrdle prootonit,neutronit ja elektroni. Prooton – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, + laenguga, üks osa aatomituumast, neutroniga umbes sama mass. Neutron – elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, 0 laenguga, üks osa aatomituumast, määrab ära keemilise elemendi isotoobi ,prootoniga umbes sama mass. Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14.Miks aatomeid tuleb enne kiirendamist ioniseerida? Neutraalset osakest ei saa elektriväljaga kiirendada.15.Mis on klassikalise mehaanika ja relatiivsusteooria erinevused? Relatiivsusteooriat vajame suurte kiiruste puhul. Mehaanikas on kõik inertsspsteemis samaväärsed, sest füüsikaseadused on neis kõigis ühesugused. 16.Ruumi ja aja omadused Aeg on ühemõõtmeline, kirjeldatav 1 arvuga. Ruum seevastu on kolmemõõtmeline, kirjeldatava 3 arvuga. Aegruum on neljamõõtmeline, 1 aja- ja kolme ruumikoordinaati.17.Massi ja kiiruse seos
Ettekanne: Tuuma kiirgus. Kiirgus igapäevaelus. Kiirgus ja elusorganismid. Ioniseeriv kiirgus. Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga.See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks.Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust.Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi
Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Leek- aatomabsorbtsioonspekroskoopia instrument Instrumendi funktsioonid 1* proovi transport leeki 2* spektraalüleminekute indutseerimine 3* vajaliku spektrijoone isoleerimine 4* kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine 5* tulemuse esitamine Leek peab võimaldama atomiseerimist ja ei tohi aatomeid ioniseerida. Leekatomisaator koosneb udustist ja põletuskambrist. Proov juhitakse pihustatuna läbi leegi, toimub ergastus. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või selle sulamist valmistatud katood. Lamp on täidetud madalal rõhul oleva inertsgaasiga ning
pärast (vahel ka röntgenkiiri). Ta võttis ained ja viis päikse kätte, et päikese kiired langeksid peale. Siis pani ta need ained fotoplaadile, ilmutas plaadi ja seal oli kiirgus nähtav. Ainete hulgas olid ka uraanisoolad. Ühel päeval aga päikest polnud, ta pani uraanisoolad koos fotoplaadiga sahtlisse ja unustas need sinna. Hiljem leidis need uuesti ja otsustas plaadi ilmutada. Tema üllatuseks oli näha, et aine kiirgas ise. Becquerel leidis seega,et uraan suudab õhku ioniseerida ning uraanist tulev kiirgus ajas ei muutu. Kiirgus on omane uraanile (elemendile) mitte ühendile. Ehk siis kõik ühendid kus on uraan on radioaktiivsed. Curie'd otsisid erinevaid aineid mis kiirgavad, leidsid ka täiesti uue keemilise elemendi polloonium. Võtsid kasutusele mõiste radioaktiivsus. Sõnastasid seaduspärasuse: kõik elemendid, mille aatomnumber (prootonite arv) on suurem kui 83, on radioaktiivsed. Hakati uurima kiirgust: kiirgusel lasti lennata läbi magnet- või elektrivälja
vabanev kiirgus, See tekitab saastamata õhu igas kuupsentimeetris ligikaudu 10 vaba elektroni ning 10 positiivset iooni sekundis. Kuna gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Siis gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Gaaslahendust jaotatakse sõltuvaks ja sõltumatuks. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Tahketes ainetes tekitab tavaliselt elektrivoolu elektronide liikumine. Kuna elektronid liiguvad paljuski juhuslikult, siis põrkavad need sageli aatomitega. Põrgetel väheneb elektronide kiirus, mistõttu takistavad aatomid elektronide liikumist, põhjustades elektritakistuse tekke. Kirjeldatud mudelseletab ära paljud takistuse omadused, kuid annab ka mõned väga imelikud tulemused
kokkupuutel maapinnaga või kaotavad oma laengu tänu elektrilahendusele. Staatiline elekter tekib kehas või selle pinnal elektrilaengute ebatasakaalu tõttu. Kahe keha kokkupuutel võivad elektronid ühelt kehalt teisele kanduda, mille tõttu tekib kehadele erinev elektrilaeng. Üks keha saab positiivse, teine negatiivse laengu. Elektronide arv jääb samaks, kuid nende paiknevus muutub. Staatilist elektrit saab vältida hoonetes ja ruumides õhu niiskuse suurendamisega, mis ei luba õhul ioniseerida. Peale õhuniiskuse on oluline ka see, mis materjalist on tehtud põrand, riided ja jalanõud. Polümeerpõrandad ja vanemad nailonvaibad suurendavad staatilise laengu tekkimise võimalust.Tööstuses, kus on vajalik hoida staatilised elektrilaengud võimalikult madalal tasemel, luuakse ESD alad. ESD on lühend inglise keelest electrostatic discharge. Nendel aladel kasutatakse sobivatest materjalidest valmistatud põrandakatteid, tööriideid, tööriistu jne. Nende mõte on
· Ehitusmaterjalides · Ehitistes · Maakoores Radioaktiivsuse kahjulikkus Radioaktiivsuse kahjulik mõju elusorganismidele seisneb tuumakiirguse ioniseerivas toimes. Aatomite ning molekulide ionisatsioonienergia on vahemikus mõnest mõnekümne elektronvoldini; seevastu on radioaktiivsel lagunemisel tekkivate osakeste energia megaelektronvoldi suurusjärgus. Niisiis põhjustab tuumakiirguse hajumine või neeldumine aines suure hulga ioonide tekke, mis omakorda võivad ioniseerida naabruses asuvaid molekule. Kui see juhtub tasakaalulises keskkonnas (eluta loodus), taastub esialgne tasakaal kiiresti. Mittetasakaalulises struktuuris (eluskude) tekivad aga pöördumatud muutused, mis parimal juhul toovad kaasa raku hukkumise. Rakke on koes miljoneid, ja hävinud raku asemele tekivad tavaliselt uued. "Halvim juht" leiab aset siis, kui kiirguse tagajärjel tekib muutus pärilikkuse kandjas - genoomis, rakk aga säilitab eluvõime
Nad ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda tugevamast surmavast kiirgushulgast. Seega pole meeleorganitelt õigeaegset häiresignaali oodata. Ohumärgi panevad paika meie endi teadmised. 1 IOONISEERIV KIIRGUS Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga. See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks. Sageli räägitakse radioaktüvsest kiirgusest, see pole aga päris õige. Radioaktiivne pole mitte kiirgus, vaid seda tekitav aine. Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud. Mitte-
RADIOAKTIIVSUS Ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. IONISEERIV KIIRGUS Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). RADIOAKTIIVNE KIIRGUS Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus. Sõltuvalt kiirguse tüübist teeb ta seda otseselt (alfa, beeta ja gammakiirgus) või kaudselt (neutronkiirgus). Ka röntgenkiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid selle energia (ja seega ka ioniseerimisvõime) on gammakiirgusest väiksem.
registreeritakse. 39.Ioonide allikad (vähemalt kolm) Elektroonne ionisatsioon - suhteliselt väikesed lenduvad molekulid; sisestatakse kromatograafi või süstla abil; ioonide allikas laguneb molekul fragmentideks. Elektropihustus - polaarsed mitte lenduvad ühendid; sisestatakse kromatograafi või süstla abil; Tekivad mitmekordselt laetud ioonid; Töötab atmosfääri rõhul. Ionisatsioon maatriksi abil - suured molekulid; Proov segatakse tahke maatriksiga; saab ioniseerida väga suuri molekule. 40.Massianalüsaatorid (vähemalt kaks) Lennuaja analüsaator - ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. Kvadrupool - koosneb neljast vardast, mis moodustavad filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ioonid, mis satuvad kanalisse, ostsileeruvad välja mõjul mööda x ja y telge. Ioonlõks 41.Tandem massispektromeetria põhimõte = mitu massianalüsaatorit üksteise järgi
neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf, kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus. 2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest ehk energiast. 2.1.1 Ultravioletkiirgus (UV) Ultravioletkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 10-400 nm ja footoni energiaga 3eV (elektronvolti) kuni 124 eV. Kõige tuntum UV- kiirguse mõju on päikesepõletus. Liigne UV- kiirgus võib ka soodustada nahavähi teket ning on kkahjulik ka silmadele põhjustades erinevaid haigusi.
komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c = 299 792 458 m/s. Elektromagnetilised kiirgused võib jagada kahte suurde rühma ioniseerivad kiirgused ja mitteioniseerivad kiirgused. 2.1 Ioniseerivad kiirgused Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest(energiast). Antud teema ulatuses tuleks täpsemalt vaadelda röntgenkiirgust ja gammakiirgust ning tutvuda tüüpiliste radiatsiooni sümptomitega (andmed Gray ühikutes). Tabel 1. Varased radiatsiooni sümptomid. Kerge Mõõdukas Tugev Väga tugev
suletakse vaskkorkidega keevitus pritsmete eest kaitstakse pindu klaas riidega,pragude otsad on soovitatav pikenemise vältimiseks läbi puurida. Käsikeevitus Elektroodi traadi keemiline koostis peab sarnanema metalli omaga,tööstuslikult toodetakse mitmesuguse koostisega keevitus traate elektroodide katted on kas õhukesed või paksud,õhuke katte 0,10-0,25 mm koosneb tavalisest kriidist 80% ja 20% vesiklaasist selle otstarve on ioniseerida õhku et kaar stabiilselt põleks enamasti kasutatakse paksu kattelisi 0,5-1,5 mm elektroode sest nendega saadakse paremaid õmblusi kattete koostises on 1.sideained (tavaliselt vesiklaas) mis seovad koostisosi omavahel ja keevitus traadiga 2.ioniseerivad ained (kriit, marmor)mis stabiliseerivad kaare põlemist 3.gaase tekitavad ained (puidujahu,tärklis) jne mis tõrjuvad õhu keevitus koldest eemale vähendades oksiidide teket 4. räbu tekitavad ained
Elektrivool vedelikes ? Vedelikus on laengukandjateks ioonid. ? Elektrit juhtiv vedelik on elektroluudi lahus. Elektroluut: keemiline uhend, mille molekulide lagunemisel tekivad erimargilised ioonid. ? Levinuim kasutusvaldkond: akud, patareid. Elektrivool gaasides ? Gaasis on laengukandjateks ioonid. ? Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. ? Soltuv gaaslahendus: elektrivoolu alalhoidmiseks tuleb gaasi pidevalt ioniseerida. ? Soltumatu gaaslahendus: ei vaja ionisaatorit, toimub porkeionisatsioon. ? Porkeionisatsioon: laengukandjad omandavad elektrivaljas energia, millest piisab porgetel nende ioniseerimiseks. MAGNETISM. ELEKTROMAGNETILINE INDUKSIOON Liikuvate laetud kehade vahel mojuvad magnetjoud. Magnetvalja joujooned on kinnised koverad, mis valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi:
kiirgusallika poolt ja registreeritakse ristsuunalist fluerestsentsi Detekteerimispiirid (Ca, Mn, Zn, Cd) : 0.1 ppb (1 ng/l) Proovi eeltöötlus: proovi viimine lahusesse Instrumendi funktsioonid proovi transport leeki spektraalüleminekute indutseerimine vajaliku spektrijoone isoleerimine kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine tulemuse esitamine Proovi transport leeki pihusti abil Atomiseerimine leegiga (FAAS).Leegi temperatuur: peab võimaldama atomiseerimist ei tohi aatomeid ioniseerida leegi asukoht spektromeetri optilise telje sihis on tähtis Soola MX atomiseerimise protsessid leegis 17 Elektrotermiline atomiseerimine (ETAAS) Grafiitküvett
tahketel dielektrikutel. Läbilöök õhus on tingitud peamiselt nn löökionisatsioonist. Õhus on alati teatud (küll väga väike) hulk ioone, mis on tekkinud kosmilise kiirguse poolt gaasimolekulide ioniseerimisel. Elektriväljas need ioonid kiirendatakse. Kui ioonide liikumiskiirus ja vastav kineetiline energia saavad küllaldaseks, et põrkumisel neutraalsete molekulidega viimaseid ioniseerida, tekibki löökionisatsioon. Ioonide hulk kasvab laviinitaoliselt, vastavalt kasvab ka õhu juhtivus ja tekibki läbilöök, mis väljendub sädeme või (pingeallika küllaldase võimsuse korral) elektrikaare kujul. Õhu elektriline tugevus ühtlase elektrivälja korral elektroodide vahekaugusel 1 cm on 3,2 kV/mm. Tahketes dielektrikutes toimub läbilöök samasuguse mehhanismi järgi. Seda nimetatakse siis elektriliseks läbilöögiks või laviinläbilöögiks
See tähendab, et elektroodidel eraldub ainet.Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja enam ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel
Vahelduvpingel avaldab mõju ka rakendatud pinge sagedus: Joonis 2.22 Õhu läbilöögipinge sõltuvus sagedusest · Vahemikus 1 sagedus ei mõjuta ionisatsiooniprotsessi · Vahemikus 2 ei jõua kõik (positiivsed) ioonid ühe poolperioodi jooksul katoodini · Vahemikus 3 tekib tasakaal uute ioonide tekkimise ja ioonide katoodile jõudmise vahel · Vahemikus 4 ei jõua kõik vabad elektronid ühe poolperioodi jooksul anoodile · Vahemikus 5 ei jõua kõik elektronid enam ioniseerida Õhu läbilöögipingele avaldavad mõju atmosfääri tingimused, so temperatuur, rõhk ja niiskus: Katsetulemused taandatakse "normaaltingimustele" Normaaltingimused on: · Temperatuur 293°K = 20°C · Rõhk 101,3 kPa = 760 mmHg · Niiskus veeauru 11 g/m3 23. Elektronegatiivsed gaasid, elegaasisolatsioon Siseisolatsioonis kasutatakse elektronegatiivseid gaase. Need on gaasid, mille molekulid seovad endaga kergesti elektrone, moodustades väheliikuvaid negatiivseid ioone
Mida vaj ajab tööks H2, surruõhk 'makeeup' gaas et vaaakum ktori ruumis oleks detek valt gaasi, mida piisav radioaaktiivne allikas saab ioniseerida i FID fflame ionizaation detecto or, tööpõhim mõte Eelised: kannatab b õhku, solvvendipiiki, leeplik, hoolduss minimaalnne. I don't wa ant to know
Elektrivool gaasides Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Liikuvateks laengukandjateks on erimärgilised ioonid ja vabad elektronid. Gaasis esinevat elektrivoolu nimetatakse gaaslahenduseks. Gaaslahendust jaotatakse sõltuvaks ja sõltumatuks. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. 45 Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust
annaabi.ee 
