Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on
Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka dokument mida nimetati paavsti diktaadiks. See sisaldas erinevaiid teese. Näiteks: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada, üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused, jne. Tüli Henry ja paavsti vahel ei lahenenud. Keiser Heinrich IV kuulutas välja Gregoriuse VII tagandamise. Vastuseks kuulutas Gregorius VII tagandatuks Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas
aastal. Lateraani kirikukogu otsustas, et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kirik ja vaimulikud said endale nüüd sõnaõigust ja sõltumatust ilmalikust võimust, kuid võib arvata, et reformid põhjustasid ka uusi probleeme, sest paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu süvenes. Vastuolud peegeldusid kõige selgemalt investituuritülis, kus paavst nõudis, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Sellist nõudmist paavsti poolt võib pidada samuti täiesti normaalseks, sest tulutoovaid vaimulike kohti sai lausa raha eest. Keisirile jäi see aga arusaamatuks ning pidas selliseid nõudmisi võimu piiramiseks. Seega võib väita, et raformidest ei saanud oma täit tahtmist ei kirik ning veel vähem ilmalik võim. Tulemuseks oli vaid suur ilmaliku- ja vaimuliku võimu kaugenemine ning tülide jätkumine. Samuti kaotas riik sissetulekuallikaid, mis andis tunda ühiskonna heaolus.
kreeka- ja roomakatolikukiriku erinevused aina suurenesid aja jooksul. 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo XI ja konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Investituurtüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldasid kõige selgemalt Investituurtülis tüli põhjustas paavstinõudmine, te Saksa Rooma keiser loobks vaimulikust investituurist st. vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste jagamise õigusest Paavsti Gregorius VII dokument märtsis 1075 paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta
ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest (piiskopi ametitunnus sõrmus ja sau) keisrivõim polnud sellest huvitatud. Ketserlus ketseriteks nim inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku õpetusega. Neid peetikirikkona õõnestajateks. Eriti tuntud on lõuna-prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine. Inkvesitsioon See oli katoliku vaimulike kohtumidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
vajadusel karistada Peatükk 14 Simoonia tulutoovate vaimulikukohtade omandamine raha eest. Gregoriuse reformid kiriku sisene uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Investituuritüli tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused.
23.Nimeta mungaordusid . Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu ,Augustiinlaste ordu. 24.Too välja kaks põhjust, miks tekkisid kerjusmungaordud. Vanad mungaordud asusid tavaliselt maal ning olid taganenud varakristlikust vaesusenõudest. taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga 25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks? Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse segamise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. 26.Kes ning mis usulised olid maurid? Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas . 27. Selgita, miks on mauride ajaloos olulised järgmised daatumid:711; 732; 1492.
kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid. INVESTITUURITÜLI By Oll©®TM 2004 Investituuritüli oli tüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vahel. Selle põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Lõplikuks piisaks karikasse oli paavst Gregorius VII dokument märtsist 1075 paavsti diktaat. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Loomulikult ei tahtnud keiser sellega nõustuda. 1076. aastal kuulutas selleaegne keiser Heinrich IV välja paavsti tagandamise. Vastuseks kuulutas jällegi Gregorius VII
2. Tugevnes paavsti ilmalik võim Itaalias ja aastal 1059 Lateran'i kirikukogul pandi kirja uue paavsti valimise kord. See otsus oli suunatud Saksa-Rooma keisrite vastu, kes mõjutasid paavsti võimu ja valimist. a. Paavst valitakse Rooma piiskopkonna kardinalide seast 3. Tugevndada paavsti vaimuliku võimu Euroopas. See tekitas investituuritülid. See tähendas, et paavst nõudis, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist ja see tähendab, et vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste väljaandmist ehk, et riik ei paneks vaimulikke ametisse vaid seda saab teha ainult paavst. Need nõuded sätestas paavst Gregorius VII aastal 1075 paavsti diktaadiga. a. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise 1122 kehtestatud Wormsi konkordaadiga lõpetati ametlikult investituuri tülid ja see tähendas, et keiser pidi edaspidi sõltuma kirikust.
pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused paavstilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Ketserid ja inkvisitsioon
1085 Gregorius VII suri, Heinrich IV kuulutas välja jumalarahu. Paavst Urbanus II (1088-1099)1094 suutis Rooma linna vastupaavstilt tagasi saada. 1095 Clermonti sinodil uuendati ilmaliku investituuri keeldu. Heinrich IV II Itaalia sõjakäik (1090-1097) tõrjutakse tagasi gvelfide, welfide, Toskaana hertsogi ning keisri poja Konradi abiga. 1104 kuulutati üldine rahu. 1110-1111 Heinrich V tungis Itaaliasse, tegi paavstiga (Paschalis II (1099-1118) Sutri lepingu Heinrich V loobus ilmalikust investituurist, kirik loobus pärast Karl Suure valitsemist saadud läänidest. Heinrich krooniti keisriks. Samuti kõrvaldati võimult vastupaavst Silvester IV. 1111 Heinrich V võttis paavsti vangi ning paavst pidi tunnustama Heinrichi õigust investituurile. 1112 visati Heinrich V kirikust välja 1118 Heinrich seadis ametisse vastupaavst Gregorius VIII (1118-1122) 1122 Wormsi konkordaat lõpetab investituuritüli. Wormsi konkordaat 1122. Paavsti ja keisri kompromiss. Läänistavate varade ja
algatas neljanda ristiretke. algselt oli ta Pariisi ja Bologna ülikoolides filosoofiat, teoloogiat ja juurat õppinud kirikujuht. Tema peamine eesmärk oli Rooma kuuria ülemvõimu kehtestamine üle kogu kristliku maailma. Ta oli ka esimene paavst, kes hakkas endast kõnelema, kui Kristuse asemikust maal ning ta allutas usulised tõed oma poliitilistele huvidele. 1208. aastal pani ta kogu Inglismaa interdikti alla, kuna kuningas John keeldus loobumast investituurist. 1209 ekskommunikeeris ta kogu Inglismaa. Gregorius IX Oli paavst aastatel 1227 1241. Väljastas 1229. aastal bulla, millega anti kirikule õigus võtta kasutusele skandinaavlaste pühad hiied. 1231. aastal asutas ta Prantsusmaal kataritega võitlemiseks inkvisitsiooni (inquisito e uurimine). x Innocentius IV Oli paavst aastail 1243 1254. Oli seitsmenda ristiretke algataja 1245. aastal. Martinus IV Oli paavst aastatel 1281- 1285. Tunnustas Sitsiilia kuningas Charles'i
annaabi.ee 
