elektronid kollektorisse. Igale konkreetsele baasivoolule vastab kindel võimendatud kollektorvool. Vooluvõimendus on ligikaudne konstant, mis sõltub temperatuurist, sagedusest ja Uk-st. JUGFET võimendi: Transistorid: Filtrid: RC madalpääsfilter RC kõrgpääsfilter RL kõrgpääsfilter LC filter LCR filter Zener diood Zener dioodi kasutatakse vastupingestatult Dioodide lähendused Ideaalne diood: Lihtsustatud diood: Inverteeriv võimendi: Us = I1R1 Uv =- I1R1 Rs=R1 Rv=Rv0 Mitteinverteeriv võimendi: Tagasisidega võimendi Us = I1R1 Uv =Us+I2R2 R2 ja R1 moodustavad pingejaguri, millega maaratud pinge Uvs rakendatakse jadamisi voimendi sisendiga ja mis tootab sisendsignaalile vastu Summator: Integraator: v
P = Uz mac * Iz max Tähtis teada · Pingemuutus mitteinverteerival sisendil põhjustab väljundpinge samamärgilise muutuse · Pingemuutus inverteerival sisendil põhjustab aga väljundpinge vastasmärgilise muutuse. Operatsioonvõimendi e. OV · Suure võimendusteguriga alalisvoolu võimendi. · Ettenähtud sisendsignaali võimendamiseks · Töö parameetrid on määratavad väliste ahelate ja tagasisidega · Omab kahte sisendit (inverteeriv '-' ja mitteinverteeriv'+'). Nimetatakse ka diferentsiaal sisendiks. · On ettenähtud tööks ka kahepoolse toitega (-E ja +E) · Suhteliselt lihtne kasutada ja asendab edukalt transistor · lülitusi, tagades ka võimenduse parema kvaliteedi. · Kasutatakse põhiliselt võimenditena, generaatorites, aktiivfiltrites, pinge- ja voolustabilisaatorites jne. · Sisendvool,võimendustegur,talitluskiirus
26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28. Trafosidestus (eelised ja puudused) 29. Võimendi põhiparameetrid 30. Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur? 31. Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala 32. Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul? 33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV)
Vout=(A/1+A)*V+ Vout=1* V+ Pingejärgur ehk puhver, ei lase nõrka signaaliallikat maha koormata Parim ribalaius kuid pingevõimendus=1 Mõnesid OV-sid tuleb kompenseerida Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 42 Operatsioonivõimendid inverteeriv lülitus Pöörab signaali faasi Võimendus Av seatav 2 takisti väärtusega Muide, V- pinge on null! Kahe- või ühepolaarne toide Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 43 Operatsioonivõimendid mitte-inverteeriv lülitus Signaali faas jääb samaks Võimendus Av =1 + R2/R1 V- pinge on sama mis V+ Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 44 Operatsioonivõimendid
2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad 1. JOONIS123 Neljakihiline struktuur, energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, infrapunane
trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist
7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator
Emitterite potentsiaali vähendamiseks on rakendatud lisapingeallikas - EK2 . Kui skeemi sisendite peale pole midagi antud, skeem viibib tasakaalus, ja Uvälj = 0. Kui skeemi ühele sisendile ( näiteks, vasakpoolsele) anda mingi pinge, skeem läheb tasakaalust välja. Tekib sisendvool Isis . Selle tõttu IB1 suureneb IB2 väheneb. IE1 + IE2 = IE = const Uvälj = UK2 UK1 = UK2 + UK1 = 2UK Väljundid: T1 kollektori poolt inverteeriv; T2 kollektori poolt mitteinverteeriv. Samuti ka sisendite kohta.... 94 Arvestades Rt : (2 RK IIRt ) K Ud = ; R g + 2rsis Juhul, kui Rt = , Rg = 0 : RK R K K Ud = = rsis rb + (1 + )rE Kui signaalid on mõlemal sisendil: Ühissignaali võimendustegur:
4. Demutlipleksor Demultipleksor on kommutaator ehk vahelülitus, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 väljundit, kolme juhtsisendiga 8 väljundit jne. 5. Inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) Operatsioonvõimendil on kaks erinevat sisendit, „+“ ehk mitteinverteeriv sisend ja „-„ ehk inverteeriv sisend. Võimendusteguri K väärtus ei ole otseses sõltuvuses operatsioonivõimendi enda võimendustegurist, vaid on leitav tagasiside ahela takistuste kaudu. Oluline on tähelepanu pöörata miinus märgile võimendusteguri avaldises, mis viitab signaali vastasfaasilisusele. Inverteeriva võimendi väljundtakistus on suhteliselt suur
Selleks juhitakse osa väljundsignaalist tagasi sisendisse. Kui tagasisidesignaal võimendust vähendab, on tegemist negatiivse tagasisidega. Võimendamise korral on tegemist positiivse tagasisidega. 54. Operatsioonivõimendi. Reaalse operatsioonivõimendi tunnussuurused. Operatsioonivõimendi on suure pingevõimendusteguriga universaalne võimendi. Sellel on kaks sisendit ja üks väljund. Sisenditest üks on inverteeriv ja teine mitteinverteeriv. Reaalne operatsioonivõimendi 1) Võimendustegur 105– 1010 ; 2) Sisendtakistus on megaoomidest kuni 100 teraoomini ja väljundtakistus 0,1 oomist kuni 100 oomini; 3) Sagedusvahemik 1Hz…10MHz 4) Võimendus sõltub sagedusest; 55. Operatsioonivõimendite kasutamine. Inverteeriv võimendi Mitteinverteeriv võimendi Pingejärgur. Väike sisendvool, suur väljundvool. Kasutatakse puhvrina. Diferentsvõimendi. Võimendab sisendpingete vahet
7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator. Seade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid. 23.Multivibraator
1.7.1. Tagasiside lülitusi .......................................................................................... 15 1.8. Inverteeriv võimendi .......................................................................................... 16 1.9
dioodid, transistorid, kondekad). Idee on soojusliku mõju kõikidele elementidele on yhesugune, juhtmete arvu vähendamine (seega ka mahtuvuse ja induktiivsuse v2hendamine). Selle tulemusena kiirus kasvab. OV toidetakse kahepolaarse pingega. OV sisendiks on kaks eri polaarsusega sisendit (st yhele sisenditest [mitteinverteeriv ehk otsesisend + ] signaali andmisel saame v2ljundiks sama polaarsusega signaali, teise sisendi [inverteeriv sisend - ] korral toimub signaali p88ramine 180 kraadi). Ideaalse OV parameetrid: 1) sisendvool (i(s) ja sisendpinge (v(s)): peaksid olema nullil2hedased. (sisendahel v6imalikult v2ikese v6imsusega) 2) pingev6imendustegur (k0) : ilma tagasisideta l6pmata suur. (tegelikud v22rtused umb 1000000). 3) sagedustunnusjoon: pingev6imendsutegur s6ltub sagetusest, suurtematel sagedustel k0 v2heneb. w(t) -> k0=1, nimetatakse OV piirsageduseks. ideaaljuht oleks kui k0 ei s6ltuks sagedusest.
5. Tagasiside olemus ja liigitus 6. Emitterjärgija ja tema omadused 7. Kuidas tekib parasiitne tagasiside OP võimendi kasutamine Kasutamine OP võimendtite saab vaadelda lähtuvalt ideaalsest. Ideaalse ja reaalse võimendi erinevused avalduvad prktiliselt võimnedi töötamisel kõrgematel sagetustel ja selles tekkivaid vigu on võimalik sageduskorreksiooniga kompenseerida. Põhilülitusi on kaks, mitteinverteeriv ja inverteeriv Joon1.11.5 Mittelineaatvõimendis antakse signaal mitte inverteerivasse sisendisse ja see tõttu on väljundsignaal sisendsignaaliga faasis. Võimendi väljundist läbi pinge jaguri inverteerivasse sisendisse, kuna inverteeriva sisendi signaal on vastasfaasis siis vaadeldaval juhul tekib negatiivne tagasiside. Kuna OP võimendi sisendit on vastandtoimega siis andes üheagselt mõlemasse sisendisse ja kui lülituses siis püüab OP võimendi muuta väljundpinget seni, kuni
4. Nimetusest tulenevalt on tema väljundpinge faasis sisendpingega ja võimendustegur on määratud tagasiside ahela parameetritega, milline toimib inverteerivasse sisendisse , tekitades negatiivse tagasiside. K = U / U = 1 + R /R välj sis 2 1 Inverteeriva võimendi skeem on toodud joonisel 9.5. Ka selle lülituse võimendus on määratud negatiivse tagasiside parameetritega. Inverteeriv võimendi + R2 R1 Uvälj Usis JOONIS 9.5. K = - R /R 2 1 Valemis olev miinus märk osundab lülituse faasipöördetoimele. Negatiivse tagasiside vajadus tuleneb eelkõige operatsioonvõimendi suurest võimendustegurist. Peale tagasisideelementide lisatakse operatsioonvõimendile veel sageli sagedusomadusi korrigeeriv RC filter ja väljundi nihkepinge korrigeerimise potentsiomeeter. 113
JOONIS 9.4. Nimetusest tulenevalt on tema väljundpinge faasis sisendpingega ja võimendustegur on määratud tagasiside ahela parameetritega, milline toimib inverteerivasse sisendisse , tekitades negatiivse tagasiside. K = Uvälj/ Usis = 1 + R2/R1 Inverteeriva võimendi skeem on toodud joonisel 9.5. Ka selle lülituse võimendus on määratud negatiivse tagasiside parameetritega. Inverteeriv võimendi R2 R 1 U sis + U välj JOONIS 9.5. K = - R2/R1
annaabi.ee 
