2. Suureneb kohustuste turuväärtus enam kui varade turuväärtus 36. Millest tuleneb panga intressirisk? Panga intressirisk tuleneb: Panga varade ja kohustuste erinevatest tähtaegadest Intressimäärade korrigeerimisest erinevate ajavahemike vahel Seetõttu võivad varadelt saadud intressitulud ja kohustusega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise 37. Selgita intressiriski ja likviidsusriski omavahelist seost. Seega likviidsusrisk muutub rahaturul panga jaoks intressiriskiks Intressirisk omakorda on otseselt seotud krediidiriskiga Intressiriski vähendamiseks võib pank laenu anda hästi kõrge intressimääraga Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest ülikõrge intressimäär võib laenuvõtjale üle jõu käia ja teha ta maksevõimetuks. 2 38
SISSEJUHATUS Käesolev ainetöö sisaldab ühe mahuka teema, riski, väikest osa. Igasuguste otsute langetamisel tuleb arvestada võimaliku ohuga ehk riskiga, seega riski saab käsitleda kui ebasoodsa võimaluse esinemist. Majanduses mõistetakse riski all kui majandustegurist tingituna võib tekkida kahju. Majandusrisk koosneb mitmetest erinevatest allikatest, mis moodustavad üheskoos kokku kogu riski, näiteks võib välja tuua intressiriski, krediidiriski, hinnarski, tegevusrisk jne. Iga riskiallikat võib analüüsida eraldi ja koguriski käsitleda kui nende koosmõju tulemust Ptaktilises osas vaatan investeeringu portfelliriski ja tasuvust, kus investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. 4 RISK Sõna ,,risk" on laialt kasutatav nii igapäevakeeles kui avastavas erialakirjanduses ja
ajaloolise volatiilsuse analüüsil (analüütilised andmed peavad olema kättesaadavad vähemalt 1 a ulatuses). Soovitatavaks usaldusnivooks on 99%. Vaadeldava perioodi pikkus sõltub riskipositsiooni pikkusest ja turu likviidsusest. Tundlikkuse analüüs eesmärgiks on hinnata tegevuskeskkonna üksiku teguri muutumise mõju panga riskidele ja kapitalivajadusele. Näiteks intressiriski mõõtmisel kasutatakse intressitundlikkuse analüüsi, mis näitab, kui palju väheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nüüdispuhasväärtus, kui kõik intressikõverad tõusevad või langevad teatud baaspunkti võrra. Stressitestid Stresskahjumi all mõistetakse kahjumi suurust, mis tekib
VaRi arvutamine pohineb tavaliselt vastava finantsinstrumendi ajaloolise volatiilsuse analuusil, kusjuures analuutilised andmed peavad olema kattesaadavad vahemalt uhe aasta ulatuses. Usaldusnivooks on tavaliselt 95%, 97,5%, 99% voi 99,9%. Baseli Komitee poolt soovitavaks usaldusnivooks on 99%. Tundlikkuse analuusi eesmargiks on hinnata tegevuskeskkonna uksiku teguri muutumise moju panga riskidele ja kapitali - vajadusele. Naiteks intressiriski mootmisel kasutatakse intressitundlikkuse analuusi, mis naitab, kui palju vaheneb intressitundlike finantsinstrumentide ja kogu intressipositsiooni nuudis - puhasvaartus, kui koik intressikoverad tousevad voi langevad teatud baaspunkti vorra. Arvestades Baltikumi finantsturgude suhteliselt madalat likviidsust ja luhikest kauplemisajalugu, kasutatakse VAR- meetodiga paralleelselt ka stsenaariumianaluuse ja stressteste. Stresskahjumi
raamistiku järgi. Vastavalt Baseli pangajärelevalve Komitee poolt välja töötatud kapitali adekvaatsuse hindamise metoodikale peab krediidiasutuse avatust välisvaluutariskilearvestama ka kapitali adekvaatsuse nor-matiivi täitmiseljuhul,kui kogu avatud netovaluutapositsioon ületab 2% krediidiasutuse omakapitalist. See aga nõuab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist võimalike kahjumite katmiseks. 34. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid Välisvaluutariski maandamismeetodid: •bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine; •välisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuuta-diileri, konkreetse valuuta jt riski üleandmine tehingu vastas-poolele; •riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap Intressiriski maandamismeetodid: •portfelli immuniseerimine ehk gAp-i või DgAp-i nullini viimine;
kommertspangad ja keskpank. Eeldatavalt on see näitaja suurem jaepanganduse aktiivsetele pankadele (hoiupangad, universaalpangad ja väiksem näiteks investeerimispankadel, kelle kliendi ja hoiuse baas on suhteliselt piiratud.) 719194/123777=5,8104 =581% suhteliselt kõrge näitajatase kinnitab, et pank finantseerib suurema osa oma laenutegevusest omaenda kliendihoiuste baasil. INTRESSIRISKI JUHTIMINE Panga tegevuse eripäraks on see, et ta ostab ja müüb erinevaid finantsinstrumente, millest üks on raha. Nagu iga teisegi kauba hind, muutub ka raha hind aja jooksul pidevalt ja raha hinda nimetatakse intressiks, seega pangatehingute käsitlemisel tuleb meil hinnamuutuste asemel käsitleda intressi või intressimäära muutusi. Intressimäär on aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub intressi väljaarvestamine. Intress kujuneb finantsturul nõudmise ja pakkumise
võlausaldajate nõuded. Ettevõtte (ka panga) edu või ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonna tingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjusteks võib olla kehv juhtimine, mitteadekvaatne kontroll, segadused varaga ümberkäimisel. Pank on finantsettevõte. Tema maksejõuetuse põhjuseks on tõsised vead finantsjuhtimisel, st kas likviidsuse, intressiriski, krediidiriski, kapitali või kulude juhtimisel. Sellised on olnud pankrottide põhjused ka Eesti panganduses. Lisaks pankrotivara realiseerimisest laekunud vahenditele saavad hoiustajad panga pankroti korral oma hoiuste katteks kompensatsiooni Hoiuste Tagamise Fondi kaudu. Maksimaalne kompensatsiooni summa ühe hoiustaja kohta ühes pangas on 2000.a. 1.jaanuarist 40 tuhat krooni. Edaspidi see astmeliselt suureneb ja on vastavalt praegusele plaanile alates 2004.a. 1
tehingud. Tasakaalu säilitamine pangas: Lühiajalises perspektiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja likviidsuse vahel. Pikaajalises persperktiivis oluline tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel. Finantsjuhtimise põhivaldkonnad: a)Likviidsuse juhtimine Likviidsusrisk panga võime täita igapäevaseid kohustusi. Samas peab arvestama, et väga likviidne pank on väikse kasumlikkusega ja väikse riskiga. Mittelikviidne pank on riskantsem, aga ilmselt on kasumlikkus suurem. b)Intressiriski juhtimine Seotud panga puhta intressitulu muutusega. See pank, kes kooskõlastab oma varade ja kohustuste kestvuse on vähem riskantne ja võib olla samas ka väiksema tulususega. c)Kapitali juhtimine Maksejõulisuse risk: hästikapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid võib olla väiksema finantsvõimenduse tõttu vähem tulus. Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskansem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus. d)Krediidiriski juhtimine
Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt-tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral 12 Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon Võlakirja intressirisk (võlakirja intressitundlikkus) Võlakirja intressiriski koostisosad: 1. hinnarisk (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada, millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest kustutustähtajani. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration)
liigseid riske. · Ühiskond tervikuna soovivad finantstoodete ja -teenuste atraktiivset paketti, võimalikult madala hinnaga tehingud. Finantsjuhtimise põhivaldkonnad · Likviidsuse juhtimine. Likviidsusrisk panga võime täita igapäevaseid kohustusi. Samas peab arvestama, et väga likviidne pank on väikse kasumlikkusega ja väikse riskiga. Mittelikviidne pank on riskantsem, aga ilmselt on kasumlikkus suurem. · Intressiriski juhtimine. Seotud panga puhta intressitulu muutusega. See pank, kes kooskõlastab oma varade ja kohustuste kestvuse on vähem riskantne ja võib olla samas ka väiksema tulususega. · Kapitali juhtimine. Maksejõulisuse risk: hästikapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid võib olla väiksema finantvõimenduse tõttu vähem tulus. Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskantsem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus.
renoveerimise finantseerimiseks, kusjuures laenu tagatiseks jääb finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteeklaenude erinevused teistest laenudest: 1. keskmine laenumaht on suur 2. pikk laenuperiood (15-30) aastat, samas on ka lühema perioodiga 3. pika laenuperioodi tõttu tundlikud krediidi- ja intressiriski suhtes 4. laenu tagatiseks olev kinnisasi koormatakse vastavas riigiametis kinnispandiga ehk hüpoteegiga kreeditori kasuks. 28 Nagu ka kõigi teiste laenutoodete puhul nii on ka hüpoteeklaenude korral laenusaaja kohustus kindlustada laenu arvel soetatud vara laenuandja kasuks. PANGAKREDIIDID ERAISIKUTELE (põhimõtteliselt samad, mis laenud) Tarbijakrediidid, hüpoteegid, õppelaen, liising, arvelduskrediit jne.
annaabi.ee 
