o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? Sahharoos 9. Veresuhkru tase süües - tõuseb 10. Süsivesikute tähtsam funkt. organismis? Energia 11. Temperatuuri tõusu korral vedelikuvajadus? Tõuseb 12. Lipiidide tähtsam funktsioon? - Energiadepoo varu 13. Milline makroelemendi liig põhjustab turseid? Na 14
Kas maailm väsib vihkamast? Iga inimene on siin maailmas kokku puutunud vihaga. Seda viha põhjustavad erinevad kofliktid inimeste maailmavaadete ja kasvatusviiside tõttu. Tihtipeale on inimesed nii väiklased, et neil on raske mõista teiste arvamusi ja tõekspidamisi, nad ei aksepteeri seda, mis neile ei meeldi. Sellised erinevad arusaamad põhjustavad inimestes emotsioone nagu kadedus, hirm ja intolerantsus millest areneb edasi viha. Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav.
täisväärtuslikud ja väheväärtuslikud toiduvalgud. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. 31) Milline süsivesik on inimorganismi jaoks keskne? glükoos 32) Mida tähendab laktoosi intolerantsus? Laktoosi talumatus- laktaasi defitsiit 33) Küllastunud rasvhaped on toatemperatuuril vedeles olekus: õige/vale 34) Kolesterool on organismile kahjulik ja toksiline: õige/vale 35) Lipiidid on endogeense vee potentsiaalsed allikad organismis: õige/vale 36) Leia paarid: Retinoidid A vit. B6 Kaltsiferoolid D vit. Q Kobalamiinid B12 vit. B1
seejärel monosahariidideks piimavalgu · Pankrease amülaas, dekstrinaas, · Peensooles: maltaas, sukraas ja laktaas Trüpsiin (pankreasest) · Seedimine lõpeb peensooles lõhub pikemad peptiidahelad väikesteks (väljaarvatud bakterite "toitmine" jämesooles) Amiinopeptidaas eemaldab amiinohapped · Laktoosi intolerantsus ükshaaval Lipiidide seedimine Imendumine · Kõik toimub peensooles · Päevas siseneb seedetrakti 10 liitrit toidumassi · Sapp suurendab seeditavat · Jämesoolde jõuab sellest ainult pindala tekitab 1 liiter mikroskoopilised · Peamine imendumine leiab aset
Sümptomid: • Toitainete imendumishäirega (malabsorptsioon) seotud kasvu- ja kaalupeetus(langus), kõhupuhitus ja kõhulahtisus, aneemia Diagnoosimine: • Autoantikehade määramine (autoimmuunhaigus) • Peensoole bioptaadi uuring Ravi: • Eluaegne gluteenivaba dieet, olemas spetsiaalsed tooted tsöliaakiahaigetele • Raviga taastub soole limaskest ca 1 aasta jooksul Peensoole muutused tsöliaakia puhul Muud seedetrakti haigused I Laktoosi intolerantsus e. talumatus • Põhjuseks piimasuhkrut e. laktoosi lagundava ensüümi- laktaasi, puudulikkus peensooles • Võib olla kaasasündinud (rinnapiimatalumatus) või omandatud (s.h. sooleinfektsioonide järgselt), esinemissagedus tõuseb vanusega ( Soomes -20%-l täiskasvanutest) • Tunnused: kõhuvalu, kõhulahtisus ja puhitus, mis on seotud piimatoodete tarbimisega • Diagnoosimine: laktoositoositolerantsustest • Ravi: piimatoodete piiramine kuni täieliku ärajätmiseni
keemilised toidulisaained) Kauba saastamine poodides toimub nii ostjate kui müüjate poolt! Toidu saastumine: · Bakterioloogiline- bakterid, viirused, hallitus · Füüsikaline- võõrkehad · Keemiline- puhastus-ja saasteained Füüsikalised ja keemilised ohud Tähtsamad füüsikalised ohud: · Klaas · Puit · Kivid · Metall · Kahjurid · Juuksekarvad, suitsukonid, juveelid · Plastik, paber Tähtsamad keemilised ohud: · Allergeenid (toidutalumatus ehk intolerantsus) · Puhastusvahendid · Pestitsiidid · Raskemetallid · Plastifikaatorid ja pakkematerjalid · Veterinaarsed jäägid · Keemilised toidulisaained TOIDUAINETE SÄILITAMINE ...on toiduainete töötlemine, et ära hoida või edasi lükata selle riknemine või alla suruda patogeensete organismide kasv, mis muudavad toiduained kõlbmatuks. SÄILITAMISE MEETODID: · MADALAD TEMPERATUURID- jahutamine (1-4°c), külmutamine · KÕRGED TEMPERATUURID-
1) Lihtvalgud e. proteiinid 2) Liitvlagud e. proteiidid 25. Mida tähendab asendamatu aminohape? Asendamatu – organism ise ei sünteesi 26. Milleks jagunevad aminohapped? 1) Täisväärtuslikud – loomsed valgud 2) Väheväärtuslikud – taimsed valgud 27. Millest sõltub toiduvalgu bioväärtus? Asendamatute aminohapete sisaldusest ja vahekorrast 28. Valkude keemilises koostises on (4): süsinik, hapnik, lämmastik, vesinik (-C,O,N,H) 29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus? 1) piimaproduktide söömisel esinevad häired organismis 2) organism ei talu rõõska piima 3) häiritud on glükoosi imendumine 4) organismis on laktoosi liiga palju 30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis? - Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid 2) Liitlipiidid 3) Tsüklilised lipiidid
Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine Süsivesikute määr on oluline treeninguid silmas pidades, intensiivne treening suurendab süsivesikute vajadust, kuna tugevaks lihaskontraktsiooniks on tarvis süsivesikuid ja lihasesisese glükogeeni hulk (süsivesikute varud) on piiratud. *60-65% peab päevas olema süsivesikuid toidu 13. Mis on laktoosi intolerantsus? Laktoositalumatus (piimasuhkur), ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus, mis põhjustab laktoosi puuduliku seedimise. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkru kaheks lihtsuhkruks (glükoosiks ja galaktoosiks), et see saaks imenduda peensoolest verre ning osaleda ainevahetuses. Kui laktaasi pole piisavalt, liigub laktoos peensoolest edasi jämesoolde, kus see lagundatakse mikroobide poolt, mille tagajärjel
* hariäärise defektid (infektsioonid, soolepõletik, resektsioon) disahharidaaside defitsiidi kaudu: Seedimata jäänud disahhariidid metaboliseeritakse jämesoole mikrofloora poolt gaasideks ning lühikese ahelaga rasvhapeteks - põhjustades kõhulahtisuse, kõhuvalu, meteorismi, vahel ka oksendamise. Kuigi võib esineda kõigi disahharidaaside defitsiiti on levinuim ja probleeme tekitavaim laktoosi talumatus ehk intolerantsus. Põhjused: * ensüüm laktaasi hulga osaline vähenemine või geneetilise defekti tõttu väga madal ensüüm laktaasi aktiivsus: vananemisel; seedekulgla haiguste korral. * laktoosi talumatus on soodustatud ka seetõttu, et laktaasi biosünteesi sisuliselt ei indutseeri laktoosi suuremad kogused. Piima laktoos ei hüdrolüüsu ja kuhjub seedekulglas, allub mikroobide toimele. Tekkivad produktid tingivad kõhuvalu, meteorismi, oksendamise, kõhulahtisuse.
Monosahhariidid loomaorganismis: Absoluutne enamus loomakeha moonosidest on D- isomeerid ja vaid üksikud esindajad on L isomeerid. Monoosid organismis eristatakse: Glükoos on loomakeha on keskne süsivesik.Veresuhkur ongi glükoos. Veri kannab glükoosi kudedesse.kus ta kasutub peamiselt energia tootmiseks. Glükoosi ilmnemine uriinis suhkurvõte puhul on tingitud veresuhkru kõrgest tasemest. Fruktoos (puuviljasuhkur,levuloos) on sahharoosi komponent. Pärilik fruktoosi intolerantsus resulteerub Fru kuhjumisena maksas(tõsine hüpoglükeemia,oksendamine,kollatõbi,hemorraagia) Disahhariidid : Laktoos. Laktoos koosneb galaktoosi ja glükoosijäägist.Piimasuhkruna on ta piima põhisüsivesinik(lehma piimas 3,8-5%, rinnapiimas 6-8%), mida sünteesitakse piimanäärmetes laktatsiooniperioodil.inemesele on ta oluline GaL allikas.Mõned inimesed on laktoosili intolerantsed (seedensüüm laktaasi aktiivsus on väga madal või puudub)
kuuluv monosahhariid. Vees lahustuv magusa maitsega värvitu kristalne aine. Looduses on ainult glükoosi D-isomeeri nii vabalt kui ka paljude polüsahhariidide ja heteroglükosiidide põhikomponendina, hürolüüsi püranoosvormina. Vaba glükoos on eriti rohkesti viinamarjades, datleis, mõne taime rohelistes osades ning mesilaste mees. Olulisel määral ka loomade veres. Fruktoos – ehk puuviljasuhkur on sahharoosi komponent. Pärilik fruktoosi intolerantsus resulteerub fruktoosi kuhjumisena maksas (tõsine hüpoglükeemia, oksendamine, kollatõbi, hemorraagia). 3. Monosahhariidide D- ja L- isomeerid: L- ja D-isomeeride eristamise aluseks on hüdroksüülrühma ruumiline paiknemine asümmeetrilise süsiniku aatomi juures. Fruktoosi ja riboosi molekulides on asümmeetrilisi C aatomeid kolm, glükoosi ja galaktoosi molekulides koguni neil. Niisugused monoosid jagunevad D- ja L-isomeerideks vastavalt sellele, milline on hüdroksüülrühma ruumiline
iseloomustavad diarröa ja oksendamine, kui ka haigusi, mille sümptomid ei ole 23 seotud mao-sooletraktiga. Näidetena võiks tuua botulismi ja toidupõhise listerioosi ning haigused, mis on põhjustatud toidu kontaminatsiooniga toksiliste kemikaalide poolt. Toidumürgistuse mõistet ei kasutata haiguste korral, mis on põhjustatud tuntud allergeenide ja organismile talumatute ainete poolt (intolerantsus). Toidumürgistuse 10 peamist põhjust: 1) toit on valmistatud liiga vara ette ning on säilitatud toatemperatuuril, s.o mitte külmikus; 2) enne külmikusse panemist on toitu liiga aeglaselt jahutatud; 3) toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni, hävitamaks toidumürgistust põhjustavaid baktereid; 4) toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine; 5) toidu alavalmistamine;
Laktaasi olemus ja funktsioon Laktoosi lagundamist katalüüsib ensüüm nimega laktaas, mida toodetakse soolehattude enterotsüütides. Enterotsüüdid on soole sisepinnal olevad silinderepiteeli rakud, mis vastutavad erinevate ioonide, vee ja toitainete imendumise eest. Laktaasi aktiivsus on kõrgeim imikueas, mil piim on peamine toitainete allikas. Enamikul imetajatest, sealhulgas ka inimesel, langeb laktaasi aktiivsus pärast emapiimast võõrutamist. Hüpolaktaasia (laktoositalumatus ehk intolerantsus) mõjutab 75% kogu inimpopulatsioonist, sealjuures varieerub intolerantsuse osakaal 5%-st Põhja-Euroopas 90%-ni Aasia ja Aafrika riikides. Kõige sagedasem on laktoosi tolerantsus Loode-Euroopas, olles kõige suurem rootslaste ja taanlaste hulgas. Lõuna ja lääne suunal liikudes laktoositaluvus väheneb. Laktaasi aktiivsuse säilumine on dominantselt päritav tunnus, mis arvatakse olevat tekkinud viimase 10000 aasta jooksul seoses põllumajanduse levikuga. Viimase aja uuringud on
eu- normaalne eutüreoos (kilpnäärme normaalne talitlus) gastr- mao- gastriit (maopõletik) hemo-, hemato- vere- hemolüüs (punaliblede lagunemine) hüdro- vee- hüdrotsefaalia (vesipea) hüper- üle-, liig- hüperventilatsioon (hingeldamine) hüpo- ala- hüpoglükeemia (veresuhkru vähesus) in- mitte- intolerantsus (talumatus) infra- allpool infraspinaalne (lülist allpool) inter- vahel intertrigo (naha hõõrumisest tekkivad nähud), interkostaalne (roietevaheline) intra- sees intravenoosne (veenisisene) 15 intern- sisemine a.iliaca interna (sisemine niudearter) kardio- südame- kardioversioon (normaalse südamerütmi taastamine)
annaabi.ee 
