nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. Tõnis Mägi on teistest oma põlvkonna lauljatest alati eristunud sügavuse,isikupära ja suurema loomingulisusega. Erinevalt mitmest teisest "ööbikust" pole kunagine nõukogude estraadikarussell tema loovust kahjustanud ega seda "klounimaski", millest ta ise räägib, igaveseks näkku surunud. Just küpsemas eas, Ultima Thule algusaegadest kuni tänaseni on Tõnis Mägi salvestanud ja kirjutanud mitmed oma paremad lood ning leidnud oma isikliku tempo ja intiimsema väljenduslaadi. Esimesed esinemised algasid 1966. aastal Tallinna ansamblis `Rütmikud'. Selles ansamblis elas ta ka läbi oma Biitlite vaimustuse ning avastas enda jaoks lustakate tantsulaulude kõrvalt nn. hingemuusika- soul. Need hingemuusika otsingud kulimineerusid laulus `Pimedale muusikule', mis tõi talle vüidu 1974 . aasta võistluskontserdil. Teine ansambel `Baltika', kus mängisid mitmekülgsete muusikahuvidega head pillimehed, andis talle rohkesti uusi kogemusi.Üleliiduline
Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimine. Lavakujundus oli tagasihoidlik: esinejate taha seinale olid suunatud lillakas-roosakad tuled, mis tekitasid sellise maagilise vibe’i, lavale vaadates vasakul asetses laud koos süntesaatori ja muu elektroonikaga, paremale liikudes tuli vastu kitarr, siis basskitarr ja viimaks trummikomplekt. Keskel ees oli mikrofon Liisi jaoks, koos väikese elektroonikapuldiga.
Alates 18. sajandi keskpaigast, valgustusajastul, sai portreekunst väga populaarseks ning juhtivaks kunstizanriks. Barokkportrees domineerinud sotsiaalse positsiooni eksponeerimise asemel hakati nüüd enam rõhutama inimese sisemisi, vaimseid väärtusi. Ühelt poolt käsitleti portreteeritavat ainulaadse isiksusena, samas üritati teda näidata üldinimlike väärtuste kandjana. Seni valitsenud täisfiguurportree asendus intiimsema poolfiguur- ja rindportreega, seisuslikult atribuutikalt kandus peatähelepanu inimese näole. Barokiajastu portreekunstnikud, Diego Velazquez ja hollandlane Frans Hals, on ühed suurimad portreemeistrid läbi ajaloo. Frans Hals ,,Isabella Coymans" (1650-1652). AUTOPORTREED. Autoportree on portreekunsti alaliik, mille kunstnik on loonud iseendast. Varasemad autoportreed pärinevad 8.-9. sajandi Itaalia miniatuuridelt ja reljeefidelt.
Luuletaja taotleb teatavat tasakaalu traditsioonilise ning vabavärsi vahel. Hoiakute ning laadide vastandikkuse tõttu ei kujune aga seesugust terikut kui ,,Kivist viiulites". Muutunud luulepildis ei ärata raamat eelmistega võrreldes tähelepanu. Ka järgmine kogu jääb suhteliselt varju. 2.5. ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Kogus ,,Vihme teeb toredaid asju" leiab aset suur teisenemine isiklikuma, intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni poole. Konkreetne luulemina vaeb oma suhteid aja ning maailmaga, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme eelnenud sugupõlveni. Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist
Vanemate ja laste vajaduste konfliktid pole igas perekonnas mitte ainult möödapääsmatud, vaid ka sagedased. Need ulatuvad tühistest nägelustest tõsiste tülideni. Konflikt on suhtes tõe hetk selle tervisekontroll, kriis, mis võib seda nõrgemaks või tugevamaks muuta, kriitiline sündmus, mis võib kaasa tuua kauakestvat pahameelt, pinna all hõõguvat vaenu ja jäädavaid arme. Konflikt võib inimesi üksteisest eemaldada või tekitada nende vahele lähedasema ja intiimsema sideme. Vanema ja lapse suhtes on kõige olulisem see, kuidas konflikte lahendadatakse. Vähesed vanemad tunnistavad tõsiasja, et konflikt on osa elust ega pruugi olla tingimata halb. Enamik püüab neist konfliktidest iga hinna eest hoiduda. Konflikt, mida perekonnas avatult väljendatakse kui loomuliku nähtusega, on laste jaoks tunduvalt tervislikum, kui suurem osa vanemaid arvab. Niisugustes peredes on lapsel
sama kuuekümnendate aastate algus. Arenguteema ülevus ja konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab veelgi vormiline mitmeplaanilisus. Kross otsib tasakaalu vabavärsi ja traditsioonilise värsi vahel. Just vastandlikkuse tõttu ei teki sellel luulekogul terviku tunne nii palju kui seda oli ,,Kivist viiulites" ning ei ärata seejuures nii palju tähelepanu. (Kalda, 1991) 2.5 ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) See luulekogu on hoopis teistsugune kui eelmised oma isikliku ja intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni tõttu. Konkreetne Kross mõlgutab mõtteid ajast ning maailmast, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme sugupõlveni. Üldinimliku asemele on tulnud väga konkreetne, muutusterikas ja reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on varasemate kogudega võrreldes üldjoontes lüürilisem, malbem. Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat
Kultuuriline lõtk kultuuri eri osade kohanemine uue tehnoloogiaga erineva kiirusega. Kultuuriline mitmekesisus tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementidele mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kultuuriline pluralism rõhutab kultuuridele omaseid erinevusi ja võimaldab seega eri rahvuste, rasside ja religioossete gruppide liikmetele säilitada kõige intiimsema osa oma pärandist. Kultuuriline relativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. Kultuuriline (ehk ideoloogiline) hegemoonia võimulolijate kontroll väärtuste ja normide tootmise üle. Kultuuriline kapital kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata
massiteabevahendite ja ühise haridussüsteemi kaudu järk-järgult kaotama oma erinevused ja hakkama jagama ühiskeelt ja kultuuri ning tundma rõõmu võrdsetest eduvõimalustest uues maailmas. Kultuurilise pluralismi mudel rõhutab selliseid kultuuridele omaseid erinevusi nagu toit, perekond, religioossed rituaalid ja kogukondlikud ühingud ning võimaldab eri rahvuste, rasside ja religioossete gruppide liikmetel säilitada kõige intiimsema osa oma pärandist. Segregatsioon ühiskonnas tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamus ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt. Kahesugune segregatsioon: 1) de jure 2) de facto tegelik, kuid mitte seaduslik. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Akultureerumine: mida mõni kord nim ka kultuuriliseks assimileerumiseks.Esineb kui
väikese vältuse erinevusega, mis tuleneb teksti erinevusest.Võrreldes teise salmi lõpuga, on meloodia natukene erinev lõpeb nimelt toonikasse. Neljanda salmi lõpus võime leida 3- taktise coda, kus kuuleme taas harfi glissandosid ning flöödi soolot. Keelpillid hoiavad taas pikki noote. Lugu lõpeb jõuliselt, dünnamilise tõusuga. 4.3 SAATEST TULENEVAD ERINVUSED Võrreldes klaveriversiooniga,on orkestriversioon intiimsema ning õrnema väljenduslaadiga. Keelpillid ning soolopillidena mängivad puhkpillid raamivad mõtet teemandi särast ning tema armastusest päikse vastu. Suurima erinevuse toob kahte versiooni harf, mis orkestriversioonis loob väikestele vahemängudele erilise ülesande kanda edasi pilti teemandi särast . Kogu atmosfäär on tänu orkestrile sumedam ning kannab sõnade mõtet paremini välja, kuigi helilooja on väga õnnestunult ka klaveriversiooni
Digitaalajastu. Video edasiarendus. Suur hüpe tehnoloogia vallas. 90ndate keskel. Tänu digitaaltehnoloogiale saavad peaaegu kõik filmida hea pildi ja heliga filmi, lisaks on neid kerge säilitada, saata, vahendada. Muutus ka see, kuidas filme tehakse – sai teha üksi. Kui teed filmi üksi pead lähtuma just heli kasutamise võimalustest, sellest lähtuvalt filmi tegema. Ei pea enam filmides vaatama pildiotsijasse, saab hoida silmsidet sellega, kellest teed filmi. Toob kaasa intiimsema suhte, võimaldab keerulistes situatsioonides filmida (nt rattaga sõites, käies). Kaks inimest, kes filmivad on tegemist meeskonnaga – tuuakse kaasa oma maailmavaade; üks inimene on indiviid – suhe kogukonnaga hoobilt muutub. Väike kaamera tundub amatöörlik – suhtumine tegijasse hoopis teine (võib-olla). Meeskonna olemasolu annab sõnumi, et me filmime meie jaoks. Kui ollakse üksi, on sõnum, et teen filmi teie jaoks. Selle ja vana tehnoloogia juures on nii plusse kui ka miinuseid
Video edasiarendus. Suur hüpe tehnoloogia vallas. 90ndate keskel. Tänu digitaaltehnoloogiale saavad peaaegu kõik filmida hea pildi ja heliga filmi, lisaks on neid kerge säilitada, saata, vahendada. Muutus ka see, kuidas filme tehakse sai teha üksi. Kui teed filmi üksi pead lähtuma just heli kasutamise võimalustest, sellest lähtuvalt filmi tegema. Ei pea enam filmides vaatama pildiotsijasse, saab hoida silmsidet sellega, kellest teed filmi. Toob kaasa intiimsema suhte, võimaldab keerulistes situatsioonides filmida (nt rattaga sõites, käies). Kaks inimest, kes filmivad on tegemist meeskonnaga tuuakse kaasa oma maailmavaade; üks inimene on indiviid suhe kogukonnaga hoobilt muutub. Väike kaamera tundub amatöörlik suhtumine tegijasse hoopis teine (võib-olla). Meeskonna olemasolu annab sõnumi, et me filmime meie jaoks. Kui ollakse üksi, on sõnum, et teen filmi teie jaoks. Selle ja vana tehnoloogia juures on nii plusse kui ka miinuseid
loominguperioodi, mida iseloomustab t�� �htne tonaalsus, lihtne ruumik�sitlus ning Duysterile omane huvi valguse k�sitlemise vastu. Varjud sellel pildil on otsekui t�iendavad tegelased loomas soovitud meeleolu ja atmosf��ri. Teos ei ole liialt koormatud esemetega; kogu t�helepanu on viidud sellel olevatele persoonidele, pannes m�istatama nende maailma, olemust ja kokkusaamise p�hjusi. Salap�rane k��nlavalgus loob romantilise tundevirvenduse, avab tollase elu intiimsema poole, kus toa h�maruses loetakse kellegi kirja ja musitseeritakse. ****** William Scrotsi elu ja karj��ri kohta on s�ilinud v�he dokumenteeritud t�endeid. 1537. aastal sai temast kunstnik Madalmaade regendi, Ungari Mary juures. 1544. aastal viibis ta Antwerpenis ja on teada, et sel perioodil maalis ta keisrinna Isabellast kaks portreed ning �he ka keiser Charles V-st. 1545. aastal suundus ta Inglismaale, et asuda t��le Henry VIII �ukonnas, olles seal tolle aja k�ige
annaabi.ee 
