INTERVJUU KOOSTAMINE. TÖÖLEHT NR 2 Leia üles Kalev Aasmäe intervjuu „Facebook: kasulikud reklaamid kasutajaid ei häiri“ Postimehe portaalis Majandus24. http://majandus24.postimees.ee/1193344/facebook-kasulikud-reklaamid- kasutajaid-ei-hairi 1. Loe intervjuu läbi. 2. Millest see räägib? Formuleeri ühe-kahelauseline ülevaade. 3. Millega intervjuud alustatakse/millega see lõpeb? Kas inervjueerija suhestub intervjueeritavaga/lähtub uue küsimuse esitamisel tema vastusest? ESITA LÜHIKE HINNANG, KASUTADES KA EELMISE TUNNI MATERJALI. 4. Loe läbi tunnis saadud käsileht ühe näitega, kuidas sellist intervjuud kriitiliselt analüüsida võiks. 5. Mis on põhiline, mida ette heidetakse? Kas nõustud või tahaksid midagi ümber lükata? INTERVJUU KOOSTAMINE. TÖÖLEHT NR 2 Leia üles Kalev Aasmäe intervjuu „Facebook: kasulikud reklaamid kasutajaid ei häiri“ Postimehe portaalis Majandus24.
läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktueeritud intervjuu-küsimustiku intervjuu Poolstruktueeritud (teemaintervjuu) Avatud intervjuu-vestlus teatud teemal Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust? Kui on eesmärk uurida maailma ja saada teada tegelikku olukorda ning inimeste käitumist loomulikus keskinnas. 'Eeliseks on vahetu, rikkaaliku ja mitmekesise informatsiooni saamine.. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtelmine, nõusolekute taotlemine ja uuritavate anonüümsus, lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja
4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktureeritud intervjuu (küsimustiku intervjuu). Poolstruktureeritud (teemaintervjuu, semi-structured interview). Avatud intervjuu. Vestlus teatud teemal. Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust? Kui eesmärgiks on uurida maailma ja saada informatsiooni tegeliku olukorra ning inimeste käitumise kohta loomulikus keskkonnas. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtlemine. Nõusoleku taotlemine ja uuritavate anonüümsus. Lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekut.
Kasutatakse: avalik vaatlus ja impodniko( salajane) Küsitlus kirjalik ja suuline e. intevjuu Head küljed: kõige odavam meetod, ei nõua suurt ettevalmistumist ega kellegi koolitamist. Seda saab läbi viia väga suurte hulkadena. Halvad küljed: tagasi laekub palju vähem ankeete kui välja saadame. Kasutatakse: uuritakse nt kuidas on õpilased rahul koolis õpetatuga. Intervjuu on meetod, mille puhul intervjueerija vestleb vahetult intervjueeritavaga, vastajaga. Eristatakse standarditud intervjuud (küsimused ette sõnastatud) ja standardimata intervjuu (kindlaks määratud ainult teema mis intervjueeriat huvitab) 9) Mida mõistate representatiivsuse all? Representatiivsus üldkogumine vähendatud mudel. See on see, et meie valim oleks esinduslik e. meie poolt küsitletud inimeste seas on proportsionaalselt samapalju põhitunnuste järgi nagu suures koguses. Esindab üldkogumi põhitunnuseid samas proportsioonis.
hobidest. Samuti hobi tekkeloost maailmas ja selle tekke- ning arenguloost Eestis. Töös on kajastatud ka võrkpalliala toonast olukorda ühiskonnas. Teema valikul sai otsustavaks suur austus võrkpalli ja treeneritöö vastu. Töö otsustasin teha ka isiklikust huvist, et teada saada, kuidas tema oma karjääri alustas ja milliseid raskusi ette tuli. Töös on uurimisel kasutatud nii internetimaterjali kui ka väljavõtteid kirjandusest. Töö valmimiseks pidin käima Võrumaal, et kohtuda intervjueeritavaga ning küsida küsimusi. Käesolev töö on jagatud peatükkideks olulisema info põhjal, mida pean tähtsaks oma töös kajastada. Valisin töö jaoks välja olulisema info, mis tundus põnev ja arendav selle spordiala kohta ning võiks teistele lugejatele huvi pakkuda. 3 1. Võrkpalliala teke maailmas Võrkpall on üks populaarsemaid pallimänge jalgpalli ning korvpalli kõrval.
Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 61. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 63. Mis määrab ära inimeste grupi? Inimeste grupi määrab ära grupi suurus, omavahelised kommunikatsioonisuhted, juhtimine. 64. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 65. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas
Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust. 56
küsija sellest ühte moodi aru saaksid. 369. Oluline on küsimustiku visuaalne kujundus 370. Tähtis on küsimustiku testimine. 371. 372. Vaatlus 373. Vaatluse käigus kogutakse informatsiooni inimeste käitumise kohta 374. 375. 376. Vaatluse liigid: Avatud vaatlus Varjatud vaatlus Kindla struktuuriga vaatlus Vaba struktuuriga vaatlus 377. Intervjuu 378. Personaalne süvaintervjuu tehakse intervjueeritavaga näost näkku ning selle käigus analüüsitakse detailselt olemasolevat probleemi. Jaguneb struktureeritud ja struktureerimata intervjuuks 379. Fookusgrupi intervjuu toimub grupiarutelu, mille käigus üritatakse leida probleemile lahendusi 380. 381. Valim 382. Uurija peab otsustama, kas koguda andmeid sihtrühma kõigi liikmete (üldkogum) kohta või teha sihtrühmast valik (moodustada valim) 383. 384. Valimi moodustamine:
Järgmiseks tuli panna paika kava, mis sisaldas sissejuhatavaid , põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi. Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida. Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik intervjueerijad otsisid ise endale intervjueeritava, kes ei olnud väga lähedane tuttav. Kogu töö käik salvestati kas diktofoni või telefoniga.
Personaalsed küsimused , ebamugavad säilitamise juurde küsimused lõpus (Tepp) (Tepp) Struktureeritud (standardiseeritud) Struktureeritud (standardiseeritud) intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine · Leppida kokku intervjueeritavaga aeg ja koht · Intervjuu läbiviimine intervjuu läbiviimiseks, teatada võimalik ajaline Kõik küsimused tuleb esitada kõikidele maht intervjueeritavatele samas järjekorras ning samade vastusevariantidega · Sissejuhatus: analoog küsimustiku kaaskirjale:
liikumispuuetega inimeste poolt on raskendatud. Intervjuude läbiviimisega püüan kokku võtta olukorra ja välja selgitada kuidas näevad seda olukorda ratastoolis liiklejad ise. 4.2. Intervjuude analüüs Oma kahe viimase uurimisülesande täitmiseks viidi läbi kolm intervjuud Eesti liikumispuuetega inimeste kojas. Andmekogumismeetodina kasutati poolstruktueeritud intervjuud. Teatud standardiseeritus on vajalik selleks, et vestlus intervjueeritavaga alguse 35 saaks. Vestluse käigus näeb küsitleja, milliseid uurimuse seisukohalt väärtuslikke andmeid ilmneb ja milliseid võiks veel täiendavalt küsida ning registreerida. Poolstruktueeritud intervjuu nõuab intervjueeritavalt suurt loovust ning väga head sotsiaalse situatsiooni taju. See sobib kõige enam fenomenoloogiliseks uurimuseks. (Õpilasuurimuste juhendamine, 2009) Intervjuu alguses tutvustas uurija ennast ja oma uurimustöö sisu. Teises osas viidi läbi intervjuu
Ankeedi kontroll: kui ankeet on koostatud, viiakse läbi prooviküsitlus, et selgitada välja ankeedi kvaliteet. Kontroll toimub intervjuu vormis. Intervjuu käigus tuleb jälgida kõiki responendi reaktsioone ja kommentaare küsimuste juurde. Intervjueerija peab täpselt fikseerima kõik omapoolsed tähelepanekud, kriitilised märkused ja arvamused. Intervjuu on algandmete kogumise meetod, mis rajaneb intervjueerija vahetule sihipärasele vestlusele intervjueeritavaga. Intervjuud võib kasutada uuringu varasematel staadiumidel, selleks, et täpsustada problemaatikat ja formuleerida hüpoteese; intervjuud võib kasutada ka massiküsitluse metoodika väljatöötamiseks; algandmete kogumise põhimeetod, juhul kui on tegemist suhteliselt väikese valimiga; intervjuu võib olla täiendavaks meetodiks lisaks anketeerimisele; laialdast rakendamist leiab intervjueerimine nn kontrolluuringutes, mille eesmärk on kontrollida massiuuringu tulemuste usaldusväärsust
annaabi.ee 
