Lapsi oli osalenud naistel 1–3, üks naine oli ka hetkel rase. Rahalise sissetulekuna mainiti lisaks palgale pensionit, emapalga miinimumi ja sotsiaaltoetusi. Valdavalt elati korteris, paar inimest üürisid tuba ning mõned elasid kas mehe või oma vanematega. Üks naine elas lahus oma lastest (kes elasid narkomaanist eksmehega ja tema vanematega) ning üks naine elas lahus oma vanemast lapsest (kes elas koos vanaemaga). Intervjuud olid pool-struktureeritud vormis, kus intervjueerijale olid ette antud valdkonnad ja põhiküsimused intervjuu kavana. Kohapeal kasutati ka jätkuküsitlusi.Kõik intervjuud lindistati ja transkribeeriti sõna-sõnalt. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemdest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uuringus selgus, et küsitletavad olid enamasti HIVi ning raseduse-, sünnituse- ja lapseea tervishoiu- ning sotsiaalteenustega rahul. Põhiliselt kurteti
mõttekus. Erinevaid kvalitatiivse uurimise metoodikaid võrreldes jõudis töö autor otsuseni, et mõistlik on keskenduda koostööle väljapaistvate turuosalistega ning tegeleda nende põhjalikuma kvalitatiivse uurimisega läbi poolstruktureeritud ekspertintervjuude. Poolstruktureeritud intervjuu on valdavalt sotsiaalteadustes kasutatav kvalitatiivne uurimismeetod, kus intervjueerija lähtub etteantud juhistest ja varem ettevalmistatud küsimustikust, kuid intervjueerijale jääb võimalus küsimuste järjekorda vastavalt vajadusele vahetada ning oluliste teemade korral täiendavaid avatud küsimusi küsida. Seda peetakse heaks meetodiks vähetuntud või kaardistamata valdkonna uurimiseks või olukordades, kus on ette teada, et oodatavad vastused on põhjalikud ja erinevad. Antud juhul oligi ekspertidega läbiviidavate poolstruktureeritud intervjuude eeliseks teiste võimalike meetodite ees autorile
SOTSIOLOOGIA EKSAM 1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega...
61. Mis on intervjuu?Intervjuu on eesmärgiga saada v anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda jne,,küs tüübid- avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka surutud 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?Pane kirja, milleks sa intervjuule lähed?; Pane kirja intervjueerija eesmärk; Kui sa pole ekspert teemal, mida intervjuu käsitleb, siis valmista end ette; Uurimistöö põhjal pane kirja küsimused, mida tahaksid intervjueerijale esitada; Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahaksid enda juures rõhutada; Mõtle, milliseid küsimusi sulle tõenäoliselt esitatakse; Enneta sõeluva intervjueerija vastuväiteid; Mõtle, kuidas jätta intervjueerijale head muljet; Mõtle, kuidas pääseda intervjueerijaga juba enne küsitluse algust ühele lainele; Treeni intervjuuks; Ole valmis paluma intervjuu tulemuse kohta selgitust; Kui oled intervjueerija pakkumisest tõsiselt huvitatud, siis
Vastuseid võib ta anda vabas vormis või valida need etteantud variantide seast. Intervjuu korraldamine võib osutuda suhteliselt kulukaks, kuna tihti soovib küsitletav saada vastamise eest tasu. Tasu eest küsitletakse nt arste, juriste, tehnilisi konsultante jne. Intervjuu käigus esitatavad küsimused on kas standardiseeritud või standardiseerimata. Standardiseeritud juhul on küsimuste sõnastus ja esitamise järjekord ette kirjutatud. Standardiseerimata küsitlus jätab intervjueerijale mõningase tegevusvabaduse, sest määratud on tavaliselt ainult teema. Intervjuu eelis võrreldes kirjaliku, posti teel tehtavaga seisneb selles, et vastaja ei jäta nii paljudele küsimustele vastamata ning samuti on küsitlejal võimalus seletada uuringu eesmärki ning saada vastuseid pikkadele küsimustele.Veel on intervjuu mitmekülgsem, selle teostamiseks kulub vähem aega ning kontakti saab võtta isiklikult. Intervjuu miinuseks on aga suhteliselt suured kulud, samuti
Seetõttu saab öelda, et meil on tegemist esindusliku valimiga, mis kirjeldab hästi kõiki lõpetanuid. 4.1.1.3 PERSONAALKÜSITLUS Personaalintervjuu ehk silmast-silma küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal, tänavatel ja võimalikes kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respodendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaalküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks sobivaks uuringutehnikaks. Personaalküsitluse eelised: mitmekülgsus – paindlikkus
Küsitlus on: · kõige enam kasutatav meetod esmase teabe saamiseks inimeste tegevustest ja hoiakutest oma mitmekülgse ja vahetuse tõttu; · kõige kuritarvitatum, kui see pole tehtud adekvaatselt ning sellega on võimalik saada valesid andmeid. Küsitlusmeetodi valikul on vaja teha kaks järgmist otsust: 2) kas valida struktrueeritud vorming, kus kasutatakse vormikohast küsimustikku ja intervjueerija peab sellest rangelt kinni, või anda mõningane vabadus nii intervjueerijale kui intervjueeritavale; 3) kas uurimise eesmärk peab olema intervjueeritavale varjatud või mitte. Vastavalt sellele eristatakse küsitluse läbiviimisel nelja lähenemist: · struktureeritud, varjamata (structured, undisguised) küsitlused. Kõikidele respondentidele antakse samad küsimused ja nende vastused on tihti piiratud alternatiivide loeteluga. Küsitlusel pole varjatud eesmärki ja kõik vastajad saavad aru teema eesmärgist
Mittevastanute kõrge määra puhul on küsitluse tulemuste usaldusväärsus küsitav. Suuline uuring (küsitlus), mille puhul viiakse läbi personaalsed intervjuud, annab kõige usaldusväärsema tulemuse. Intervjueerija saab selgitada raskeid küsimusi, kui vaja ja olla kindel, et kõik küsimused on täielikult vastatud. Uuringu andmed on viivitamatult kättesaadavad. Puuduseks on selle meetodi suured kulud ja oht, et intervjueeritav vastab rohkem intervjueerijale kui küsimustele. Telefoniuuringud on küllalt levinud. Kiired tulemused ja suhteliselt väikesed kulud on soodsad ettevõtetele, kes tahavad küsitlusi läbi viia. Enne küsitluse läbiviimist mõelge hoolikalt, mida tahate uuringuga teada saada. Püstitage konkreetne eesmärk ja koostage küsimused selliselt, et need ka annaksid teile vajamineva informatsiooni. Laialivalguvad küsimused nagu "Kuidas olete rahul meie teenindusega?" ei anna täit selgust sellest, mida
Mittevastanute kõrge määra puhul on küsitluse tulemuste usaldusväärsus küsitav. Suuline uuring (küsitlus), mille puhul viiakse läbi personaalsed intervjuud, annab kõige usaldusväärsema tulemuse. Intervjueerija saab selgitada raskeid küsimusi, kui vaja ja olla kindel, et kõik küsimused on täielikult vastatud. Uuringu andmed on viivitamatult kättesaadavad. Puuduseks on selle meetodi suured kulud ja oht, et intervjueeritav vastab rohkem intervjueerijale kui küsimustele. Telefoniuuringud on küllalt levinud. Kiired tulemused ja suhteliselt väikesed kulud on soodsad ettevõtetele, kes tahavad küsitlusi läbi viia. Enne küsitluse läbiviimist mõelge hoolikalt, mida tahate uuringuga teada saada. Püstitage konkreetne eesmärk ja koostage küsimused selliselt, et need ka annaksid teile vajamineva informatsiooni. Laialivalguvad küsimused nagu "Kuidas olete rahul meie teenindusega?" ei anna täit selgust sellest, mida
· Igal uuritaval on õigus keelduda andmete andmisest (eriti kui see puudutab tema isikliku elu fakte). · Uurija on võrdne uurimuse teiste osalejatega uurija haavatavus näost-näkku andmekogumise olukorras. On oluline, et inimesed kohtuvad omavahel. Tänapäeval elektrooniliselt väga lihtne, aga olulisem oleks ikkagi näost-näkku..vastajal võib tekkida emotsioone jne.. Elektroonselt on uurija hästi kaitstud, ta ei riski millegagi. Kohaleminevale intervjueerijale saab aga omakorda küsimusi esitada jne. Suhted uurija ja teiste osalejate vahel Oluline eristada enda ja nende arvamust, mõlemal on roll, aga oluline on just eristada. · Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja. · Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest. · Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate/subjektide vahel, austada nende arvamust.
omadustega. Mittevastanute kõrge määra puhul on küsitluse tulemuste usaldusväärsus küsitav. Suuline uuring (küsitlus), mille puhul viiakse läbi personaalsed intervjuud, annab kõige usaldusväärsema tulemuse. Intervjueerija saab selgitada raskeid küsimusi, kui vaja ja olla kindel, et kõik küsimused on täielikult vastatud. Uuringu andmed on viivitamatult kättesaadavad. Puuduseks on selle meetodi suured kulud ja oht, et intervjueeritav vastab rohkem intervjueerijale kui küsimustele. Telefoniuuringud on küllalt levinud. Kiired tulemused ja suhteliselt väikesed kulud on soodsad ettevõtetele, kes tahavad küsitlusi läbi viia. Enne küsitluse läbiviimist mõelge hoolikalt, mida tahate uuringuga teada saada. Püstitage konkreetne eesmärk ja koostage küsimused selliselt, et need ka annaksid teile vajamineva informatsiooni. Laialivalguvad küsimused nagu “Kuidas olete rahul meie teenindusega?” ei
sihtrühma esindajad ja leppida kokku intervjuu aeg. 4. Muu abipersonali määratlemine. Abipersonal on vajalik näiteks intervjuu ruumi, tehniliste lahenduste, toitlustuse jms korralduse eest. Neljanda korraldusliku küsimusena valitakse välja intervjuuks sobiv koht ja vajalikud tehnilised vahendid. Intervjuu läbiviimise koht peab vastama mitmele erinevale kriteeriumile: 1. Esmalt peab koht olema kergesti ligipääsetav nii intervjueerijale kui ka intervjueeritavale. 2. Teiseks peab koht võimaldama vajaliku tehnika kasutamist 3. Kolmandaks ja kõige olulisemaks aspektiks on, et koht peab võimaldama häirimatut vestluse kulgu. Küsimuste formuleeringu täpsuse põhjal eristatakse: 1. Standardiseeritud ehk intervjuukava. Standardiseeritud intervjuukavas on nii küsimuste formuleering kui ka järjekord täpselt ning rangelt määratletud. 2. Pool-standardiseeritud intervjuukava
komplekteerimise seisukohalt võiksid enam huvi pakkuda järgmised intervjuu liigid: Struktureeritud intervjuu. Struktureeritud intervjuu puhul esitatakse kõikidele kandidaatidele samu küsimusi. Vestluseks muudab selle küsimuste esitamise vaba järjekord. Struktureeritud intervjuud kasutatakse üldjuhul lihtsamate ametikohtade täitmisel, sest isegi läbimõeldud skeemi kasutades on vabas vormis vestluse puuduseks mõjutused, mida kandidaadid intervjueerijale avaldavad. Näiteks kaldume alateadlikult eelistama initsiatiivikaid, veenvalt suhtlevaid ja meile isiklikult sümpaatsema olekuga inimesi. Vaba vestlus kipub ka nn filosoofiliseks, vastamine asendub põhjendamisega, miks üks või teine asi just nii läks. Nii saadud info põhjal võib juhtuda, et kujundame hinnangu mulje alusel või et valdame küll hulgaliselt infot mitme kandidaadi kohta, kuid ei suudakonkreetsele ametikohale
annaabi.ee 
