2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine- kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse Religioossed uskumused- kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk- islam , katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud. Religiooni sisemine aspekt Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine 20. Sajandil toimus lääneriikides Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline religioon Rituaalid
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. 2
kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele? Hobbes "kõva käsi" (riik) valvab korra järele, karistab lepingu rikkujaid. Talcott Parsons inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele kuna nad on need internaliseerinud. Sotsiobioloogia inimliigi esindajatel on evolutsiooni jooksul kujunenud kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu, kuna selline vastumeelsus on soodustanud inimeste võimet liigikaaslastega koos elada. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Robert Axelrod koostöö võib tekkida ka ratsionaalsete indiviidide vahel ilma, et
inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Talcott Parsons peamine internaliseerimise kontseptsiooni arendaja sotsioloogias. Ühiskond püsib koos tänu sellele, et kõik selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Erik H Erikson (1902 1994) Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa
kapitalistlikku ühiskonda iseloomustab klassipõhine domineerimine, meedia on osa ideoloogia areenist, kus võideldakse erinevate klasside vaadete üle ning valitsev klass 4 saavutab üha suurema kontrolli (samas kui Marxi ideed olid, et domineerimine viib konflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni). kuigi meediatöötajad näevad end autonoomsetena, on nad sotsialiseerinud ja internaliseerinud domineeriva kultuuri norme. Meedia toetub tõlgendustele, mis sobivad valitseva klassi huvidega, ja auditooriumidel, isegi, kui need mõnikord seavad need tõlgendused kahtluse alla, ei ole piisavat ligipääsu alternatiivsetele tähendussüsteemidele, mis võimaldaksid neil meedia antud tõlgendustele anda pidevalt vastupidiseid tõlgendusi. auditoorium on passiivne, mõjutatav ja valikuvabaduseta: meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potentsiaal alla surutud. IDEOLOOGIA
sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud. Sotsiaalsed normid ja deviantsus Deviantsus kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine. Näiteks kuritegevus, geniaalsus, vaimuhaigus. Miks inimesed alluvad normidele? - inimesed kalkuleerivad, milline on normide täitmisest või rikkumisest saadav kasu ja kahju ning valivad sellise tegevuse mis tõotab suuremat kasu. - inimesed on normid internaliseerinud ja alluvad neile seega vabatahtlikult. Miks inimesed rikuvad norme? - inimesed valivad rikkumise kui see tõotab suuremat kasu. - inimesed on internaliseerinud normid, mis on vastuolus domineerivate normidega Sotsiaalsed sanktsioonid ühiskondlik reaktsioon inimeste käitumisele eesmärgiga tagada normidest kinnipidamine. 1) positiivsed sanktsioonid soodustavad normidepärast käitumist 2) negatiivsed sanktsioonid karistavad normidevastast käitumist. Anoomia
· Reeglite ja normide internaliseerimine protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Inimene saab kultuuri osaks. Internaliseerimine · Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult · Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivad emotsioone · Talcott Parsons: ühiskond püsib koos tänu sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. Abraham Maslow (1908-1970) · Vajaduste hierarhia a. Bioloogilised vajadused b. Turvalisuse vajadus c. Sotsiaalse kuulumise vajadus d. Tunnustuse saamise vajadus e. Eneseteostuse vajadus · Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. · Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata
Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria tegevuse analüüsist loobus ja ühiskonnateooria keskmeks sai süsteemiteooria (uurib erinevate süsteemide käitumist), peamised süsteemid: sotsiaalne, kultuuriline ja psühholoogiline (isiksus). Internaliseerimise kontseptsiooni edasiarendaja ühiskond püsib koos tänu sellele, et enamus selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele, sest nad on need internaliseerunud. 14. Robert K Merton kritiseeri Parsoni suur teooriat. Tema arvates tuleks luua keskastme teooria (teooriad, mis keskenduvad valdkondadele). Funktsionaalne analüüs eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele
saavad osaks inimese isiksusest. Kirjeldab seda, kuidas inimene saab ühiskonna liikmeks. Internaliseerimine: internaliseeritud reegleid ja norme (mis on inimene enda sisse võtnud) täidab neid inimene vabatahlikult). Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid emotsioone. Kui asju ei tehta vabatahtlikult, ei olda internaliseerutud. Talcott Parsons: ühiskond püsibki koos täna sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. ABRAHAM MASLOW (1908-1970) Vajaduste hierarhia: bioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, sotsiaalse kuulumise vajadus, tunnustuse saamise vajadus, eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. Enamasti muutuvad inimese jaoks kõrgemad vajadused aktuaalseks kui madalama taseme omad on rahuldatud. Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata.
Sissejuhatus sotsioloogiasse arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Talcott Parsons – peamine internaliseerimise kontseptsiooni arendaja sotsioloogias. Ühiskond püsib koos tänu sellele, et kõik selle liikmed on internaliseerinud ühiskonna põhiväärtused. Erik H Erikson (1902 – 1994) Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1
Kuritegevuse sotsiaalsed põhjused ülekaalulisus, suitsiidide ja haiguste risk. Miks inimene rikub norme? - Inimene kalkuleerib: kui normi rikkuminsest Sotsiaalsed suhted on kasulikud tervisele ning tõstavad saadav kasu on suurem kui normi täitmisest rahulolu eluga. Subjektiivne heaolu õnnelikkus, saadav kasu, siis otsustab rikkumise kasuks. rahulolu vs ärevus ja depressioon. - Inimene on internaliseerinud valed, üldiste normidega vastuolus olevad normid. Perekond jaguneb tuumik- ja laiendatud perekonnaks. Abielu tüübid on monogaamia ja polügaamia (polügüünia Deviantsed subkultuurid: kriminaalne (maffia), konfliktne ja polüandria). (skinhead) ja ühiskonnast eemaldumine (narkomaanid/joodikud)
34 Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esineb ohvritel traumaatilist seksualiseerumist, mis on tingitud liiga varasest täiskasvanuliku seksuaalsuse kogemisest. Sellega seoses saavad normaalne lähedus ja hellus lapsele seksuaalse varjundi. See viib kergesti lapse obsessiivsele seksuaalsele käitumisele ja võib põhjustada seksuaalse identiteedi häirumise. Väärkohtlemise tõttu tunneb laps või nooruk ennast halvana, et ta on internaliseerinud süü- ja häbitunde, mis vallandavad temas mitmesuguseid sümptomeid. Seksuaalse kuritarvitamise ohver tunneb, et ta on reedetud, sest täiskasvanu ei ole teda kaitsnud, vaid kasutanud oma ülem võimu ja tekitanud lapses turvatunde puudumise ja usalduskriisi. Seksuaalne väärkohtlemine kahjustab lapse ja nooruki puutumatust ja enesemääramiseõigust, mis omakorda viib madala enesehinnangu ja depressiivsuse kujunemisele või ka teiste laste väärkohtlemisele.
annaabi.ee 
