musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m
roidest roideid Sisemised ja a)alumiste roiete a)ülemisete roiete roiete langetamine väilimised ülemiste servade alumiste servade (väljahingamine) roietevahelised sisepinnad sisepinnad (toime suhteliselt (interkostaal) b)ülemiste roiete b)alumiste roiete nõrk) lihased e. a)mm. alumised served ülemised served intercostales interni b)mm. intercostales eksterni Vahelihas / Tagapoolt Kõige tähtsam diaphragma esimestele hingamislihas, nimmelülidele ja aitab tekitada viimastele kõhupressi roietele ning eespidiselt rinnaluu
o M. rhomboideus major et minor o M. trapezius · Abaluu protraktsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. serratus anterior o M. pectoralis minor · Roideid sternokostaalsetes ja kostospinaalsetes liigestes tõstvad lihased o M. serratus posterior superior o Mm. Levatores costarum o M. pectoralis minor o M. subclavius o Diafragma o Mm. Intercostales externi o M. scalenus anterior o M. scalenus medius o M. scalenus posterior · Roideid sternokostaalsetes ja kostospinaalsetes liigestes langetavad lihased o M. serratus posterior inferior o Mm. Subcostales o mm. Intercostale interni o m. transversus thoracis o mm. Subcostales o m. quadratus lumborum · Vaagnat nimme-ristluuliigeses ette kallutavad lihased o M. multifidus o M. longissimus o M. iliocostalis
tendineum kõhuõõne, aitab kaasa Lihaseline osa: nimme-, hingamisel roide- ja rinnakuosa Välimised roietevahelihased - mm. intercostales externi Eespoolsema roide Tagapoolsema roide Rindkere seina moodustaja kaudaalne serv kraniaalne serv Roietetõsturid - mm. levatores costarum Rinnalülide ristijätked Roiete dorsaalsed osad Rindkere-sirglihas - m. rectus thoracis 4 (5) roie 1 roie
i: ramus superior ossis pubis intersectio tendinea f: ühepoolne -> painutab keha ette lateraalsele; kahepoolne -> painutab keha ette prelum abdominale moodustamisel aitab kaasa Musculus pyramidalis pubise ja kõhu keskjoone vahel RINNALIHASED AUTOHOONSED Süva kiht Musculus transversus thoracis o: sternum i: roided 2-6 nõrk roiete langetaja (väljahingamine) Keskmine kiht Musculus intercostales interni o: alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad i: ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad roiete langetamine (väljahingamine) Musculus subcostales rindkere alaosas eelmise jätk o: alumise roide kael i: ülejärgmise roide sisepind Pindmine kiht Musculus intercostales externi o: ülemiste roiete alumised servad i: alumiste roiete ülemised servad f: roiete tõstmine (sissehingamine) Musculus levatores costarum
Välimised roietevahelihased Sisemised roietevahelihased Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculi Roide Alumise roide Tõstavad mm. Roide Ülemise roide Langetavad (mm.) alumine serv ülemine serv roideid intercostales ülemine serv alumine serv roideid intercostales lülisambast (kulgevad interni rinnakust (kulgevad externi roidekõhreni põiki alla ja roidenurgani põiki üles ja ette) taha)
musculi recti abdominis`t; NB! m. obliquus externuse aponeuroosi alumist paksenenud serva spina iliaca anterior superior`i ja tuberculum pubicum` vahel nimetatakse lig. inguinale.; f. - umbes sarnased eelmistega. Rinna lihased. I. Rinna autohtoonsed lihased. M. transversus thoracis: o. - sternum; i. - 2. - 6. roie; f. - nõrk roiete langetaja (väljahingamine!) Mm. intercostales interni: o. - alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad; i. - ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad; f. - roiete langetamine (väljahingamine) (toime suhteliselt nõrk!) Mm. subcostales: eelmiste jätk rindkere alaosas; o. - alumise roide kael; i. - ülejärgmise roide sisepind; f. - sama, mis eelmistel. Mm. intercostales externi: o. - ülemiste roiete alumised servad; i. - alumiste roiete ülemised servad; f. - roiete tõstmine (sissehingamine
kuklaluu (läbi suure kuklamulgu). -Aju alumisel pinnal on kõik need arterid omavahel ühenduses – moodustub nn. aju arterioosring e. Willisi ring. -Suured aju arterid lähtuvad arterioosringist ja neid on 3 paari (tagumine, keskmine ja eesmine ajuarter). B. Aordi rinnaosa harud: -aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened; -Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud. -a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina. -b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid!), harknäärmele, sidekoesse jne. C. Aordi kõhuosa harud: -Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks. -a) Aordi kõhuosa paarilised harud: 1.Neeruarterid (aa
subclavius kolmandiku depressioon klavikulaarne liiges alumine pind -+tõstab 1. roiet +kosto- spinaalne liiges Mm. 1.-12. roie 1.-12. -tõstavad 2-12 -sterno- nn. intero- intercostales roiet kostaalne ja kosto- costales externi et -langetavad 1-11 spinaalne liigesed interni M. transversus sternumi sisemise 2.-6. roidekõhre -2.-6. roide -sterno- inter costales thoracis pinna alumine sisepind depressioon kostaalne ja kosto- kolmandik, pr
93.Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused? Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 94.Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter 95.Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Elektrokardiograafia 96.Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus? Sinuatriaalsõlmes 97.Kuidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja kudede südame paremasse kotta? Suur vereringe 98
Sügavamal väljahingamisel ja hingamisteede takistuse suurenemise korral võtab roiete langetamisest osa sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas, rangluualune lihas, kõhulihased jt. Väliseks hingamiseks on vajalik rindkeremahu muutumine - seda võimaldavad roiete ja vahelihase liigutused. Sissehingamislihased (peamiselt välimised roietevahelihased mm. intercostales externi) tõstavad roidekaari, suurendades rindkere läbimõõtu. Vastupidiselt toimivad väljahingamist teostavad väljahingamislihased (peamiselt mm. intercostales interni), mis langetavad rindkeret. Põhilihaste kõrval toimivad ka abilihased (nt. sügavama forsseeritud hingamise või hüpoksia korral) - sissehingamist abistavad mm. pectorales, mm. scaleni, m. sternocleidomastoideus ja mm. serrati osad, väljahingamist aga kõhulihased, mis tekitavad langetavad
Hingamismehaanika all mõistetakse hingamistsükli jooksul esinevate rõhu-mahu suhete ja rõhu-voolu suhete analüüsi. Hingamistsükkel koosneb sisse ja väljahingamisest. Sisse- ja väljahingamise aluseks on intraalveolaar- ja atmosfäärirõhu erinevus. Sissehingamisel(inspiratsioon) peab intraalveolaarne rõhk olema väiksem ja väljahingamisel(ekspiratsioon) suurem kui atmosfäärirõhk. Hingamine saab alguse hingamislihastest (m. Intercostales interni et externi et m scalenus et diaphragma), mis saavad muuta rindkere mahtu kolmes projektsioonis. Hingamistsüklite arv on täiskasvanul 12-16 korda minutis. Hingetõmbe sügavus on 0,5 l. Minutiventilatsioon on siis u 16*0,5=8 l Sissehingamisel ei saa hingamisteede takistuse tõttu õhk küllalt kiiresti tungida suurenenud alveolaarruumi. Seetõttu peab rõhk alveoolides langema st võrreldes välisrõhuga negatiivseks muutuma
annaabi.ee 
