Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. C. SPIRONELLI, C. SEGRÈ, L, STEGAGNO ja L. ANGRILLI Spironelli, C., Segré, D., Stegagno, L., Angrilli, A. (2014). Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. Psychological Medicine, 44 (01), 111-116. Antud uurimuse eesmärgiks oli uurida kriminaalse taustaga naiste intelligentsuse ning psühhiaatriliste käitumismustrite vahelist seost. Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi)
peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt ,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid
vaimsevõimekust. Testis olid ülesanned,mille abiga saab ilmuda otsuse,arusaamise ja arutlusevõimekust.Tänapäevane arusaam intelligentsuse ja kriminaalse käitumise seostest. 15. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia eineb teisest psühhikahäiretest sellest,et ta arvutatakse mitte haigusena, vaid isiksuse hälbinud seisundina,mille põhjused on stabiilsed kogu elu. 16. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare) 17. H. Eysencki isiksuse teooria üldmõisted. 18. Isiksuse dimensioonid H. Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine. 19. Eksimine ja valeütlused. 20. Vale tuvastamine verbaalsete karakteristikute abil. 21. Mitteverbaalsed karakteristikud ütluste hindamisel. 22. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). 23. Praktilised juhised vale tuvastamiseks.
taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 4. loeng 07.11.08. Emotsionaalsete seisundite käsitlus juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: 1. Impulsive versus premeditated aggression: implications for mens rea decisions. Barratt, Ernest S.; Felthous, Alan R.. Behavioral Sciences & the Law, Sep/Oct2003, Vol. 21 Issue 5, kirjandus_4_1 2. Aggression, psychopathy and free will from a cognitive neuroscience perspective. Blair, R. J. R., Behavioral Sciences & the Law, Mar2007, Vol. 25 Issue 2. kirjandus_4_2 Emotsionaalsed reaktsioonid on keerulised, komplekssed protsessid, mis vallanduvad vastuseks väliste stiimulite ja psüühika sisemiste komponentide kogumile. Emotsionaalsete reaktsioonide bioloogiline funktsioon on kindlustada organismi integreeritud reageerimine välistele stiimulitele, selle lôppeesmärgiks on soodsa kohanemise kindlustamine.
Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab "psühhopaatia" inimese emotsionaalses reaktiivsuses, käitumises ja sotsiaalsetes suhetes avalduvat tunnustekogumit, mis seondub kõrge riskiga korduvaks õigusrikkumiseks. Mõiste "psühhopaatia" on kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis teoreetiline konstrukt, mitte diagnoos. Arvamust psühhopaatia kohta ei saa anda eksperdiarvamusena, see on üldteoreetiline käsitlus. Robert Hare' 1980.a. Psychopathy Checklist (PCL) Psühhopaat on isik, kes saab kõrge näidu PCL-skaalal. Teistes kontekstides võivad mõisted "psühhopaatia" ja "psühhopaat" olla sisustatud teisiti, kuna see mõiste on varem olnud kasutusel isiksushäire tähenduses. Selle teema edasise arengu käigus ei ole välistatud psühhopaatia mõiste kasutuselevõtt kliinilises kontekstis ühe isiksushäire diagnostilise tähistamisena. Kaasajal psühhopaatia hindamiseks kasutatav juhtiv hinnanguskaala:
valetajad ja petised, antisotsiaalsed, agressiivsed (viimased kolm on selgelt seotud kriminaalse käitumisega). · Psühhopaat oskab mängida normaalset inimest. · Psühhopaadid on sarmikad, kõrgema intelligentsusega, rahulikud, külmad, tuimad, külmaverelised, isekad, esineb empaatiapuudus ning vajavad teravaid elamusi. · 11-15% vanglapopulatsioonist on psühhopaadid. 17. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare). Käesoleval ajal on psühhopaatia diagnoosimisel kõige laiema tunnustuse leidnud Hare koostatud psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist à PCL, selle täiendatud versioon Psychopatchy Checklist Revised PLC-R), mille eesmärgiks on indentifitseerida psühhopaate kurjategijate ja psühhiaatriliste patsientide hulgas. Kontrollküsimustiku kasutamisel viib vastava ettevalmistusega spetsialist läbi esmalt
Psühhopaatiat, nagu ka kõiki teisi psühholoogilisi konstruktsioone, ei ole võimalik taandada ühele kindlale idikaatorile. Ühe indikaatori otsimise asemel tasub psühhopaatiat võtta kui mitmekordse ning järk-järgult areneva mõõtena. Psühhopaatia uurimine on toimunud enamjaolt sarnaselt teiste psühholoogia valdkondade uurimisel, kuid esineb ka teatavaid erinevusi. Näiteks on psühhopaatia tuvastamisel kõige olulisemat rolli mänginud vaid üks valideeritud tööriist PCL-R (Psychopathy ChecklistRevised), mistõttu on tõstatunud probleem abivahendi ning diagnoosi võrdsustamisest. Oluline on meeles pidada, et PCL-R testi skoor võrdub psühhopaatiaga samal määral kui IQ-test intelligentsusega. Ajalugu. Kaasaese lääne psühhopaatia konseptualiseerimine saab alguse 1800. aastatel Pineli ning Pritchardi töödest. Siin kohal on märkimisväärne, et termin "psühhopaatia" võeti kasutusele alles 19. sajandi lõpus Saksa psühhiaatri J. L. Kochi poolt. Koch rakendas
olulisest teisest lahutatud. • Privatsioon – kui lapsel ei ole mitte kunagi mitte kellegagi lähedast suhet tekkinud. Kui mitu hoolekandjat: langeb sooritus koolis, emotsionaalne häiritus, tähelepanu puudulikkus, hüperaktiivsus. Deprivatsiooni üldised tagajärjed Tüdrukutel, kelle emad surid enne kui nad 12 said, on suurem risk täiskasvanuna depressiooni sattuda. • Anakliitiline depressioon – abitus ja isu kaotus • Affectionless psychopathy – võimetus luua tähendusrikkaid emotsionaalseid suhteid + krooniline viha, kehv impulsside kontroll ja kahetsuse puudumine. • Teismelised poisid, kellel on olnud varajases lapsepõlves probleeme seotusega, sooritavad 3x suurema tõenäosusega vägivaldseid kuritegusid. Bowlby: deprivatsioon põhjustab pikaajalisi raskusi, mida ei ole võimalik hiljem parandada • Rutter: deprivatsiooni efekt sõltub lahusoleku täpsest põhjusest – Mõjuvad pigem probleemid perekonnas, kui lahusolek
annaabi.ee 
