Peale põgenike ümberpaigutamist leidsid paljud riigid end probleemi eest, et kuidas neid ühiskonda edukalt integreerida ning vältida nende radikaliseerumist ja ka põgenemist mõnda teise riiki. Eesti otsustas minna seda teed, et paigutada kvoodipõgenikud üle Eesti laiali. Mõned sattusid Tallinnasse, mõned Tartusse, aga paigutati ka väikesetesse kohtadesse, kus tulevikuväljavaated nii head pole kui suurlinnades. Nende integreerumisega ühiskonda on tekkinud, aga mitmetki probleemid ning mõnedki perekonnad on juba riigist ka lahkunud. Kui varem pole väga immigrantettevõtlusest Eestis räägitud, siis nüüd on teema aina rohkem päeva korda tõusnud. Koos inimeste mobiilsuse, sh rahvusvahelise migratsiooni intensiivistumisega on immigrantide ettevõtlusega seotud küsimustele suuremat tähelepanu pöörama ka need riigid, kes sellega varem ei tegelenud (Asko Miettinen, 2006)
Teadmised sellest, kuidas asjad on kui ka sellest , kuidas need peaksid olema ja kuidas selles suhtes toimida. Väärtuse ja tõsiasjade ühtesobitamine Otsib probleemidele praktilisi lahendusi Eetiline reflektsioon Multikontekstuaalsus, paljuobjektsus Ühiskonna tegevussüsteemina eri maades erinevad avaldumisvormid Sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerimisele, eriti aga probleemidele, mis on seotud noorte integreerumisega ühiskonda Idee ja tegevuse terviklikkus Ühiskonna tegevussüstemina- sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine Teadusena, koolitus ja tööalana- otsib pedagoogilisi vahendeid vaesuse, abituse ja hälbiva käitumisega seotud probleemide käsitlemiseks ja lahendamiseks. Sotsiaaltöö viitab ametialale, praktilise ametialasele tööle ning ajalooliselt kujunenud ametlikele institutsioonidele. Sotsiaalpedagoogika on üheks sotsiaaltöö raamteaduseks.
Tõhusat sotsiaalpedagoogilist praktikat iseloomustab: multidistsiplinaarsed teadmised sotsiaalpedagoogikast; meetodid (ei ole niivõrd piiritletud) kasutab vastavalt sellele, millised on kliendi vajadused; toetub väärtustele ja eetikale (ei ole ainult formaalne, ka mitteformaalsed eetilised printsiibid). Sotsiaalpedagoog tegeleb nende inimestega, kes on ühiskonna seest väljas (indiviidide ja gruppidega konfliktses situatsioonis), kellel on probleeme ühiskonda integreerumisega ja ühiskonda kaasamisega. Kuidas ühendada teooriat ja praktikat? Teooria kasutamise abstraktsiooni aste kõrgem. Teooria kasutamine selleks, et saada põhjendatud alus sekkumiseks. Sotsiaalpedagoogika praktikat juhivad väärtused ja need on juurtega teoorias. Kes on sotsiaalpedagoogilise praktika sihtgrupp? Klient (definitsioon on vastuolus) persoon, kes võtab vastu sotsiaalpedagoogilsit abi versus et sotsiaalpedagoogikas vaadeldakse klienti kui aktiivset osalejat.
Peamised aspektid, mida töös käsitlen on järgmised: hariduslik integratsioon, õiguslik ja poliitiline integratsioon, sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni hetkeolukord ja tuleviku väljakutsed ja integratsioon tööturul. Alustuseks analüüsiksin erinevaid integratsioonimudeleid ja nende edukust ning kitsaskohti. Järgmisena uurin, kuidas oleks integreerimisprotsessi võimalikult lihtsaks kõigi osapoolte jaoks teha. Lõpus arutlen, kuhu oleme integreerumisega jõudnud ja mis on positiivne ja negatiivne ning toon välja järeldused. Töö eesmärk on analüüsida ja kritiseerida Eesti integreerimispoliitikat ning välja pakkuda lahendusi, mida võiks teisiti teha. 2. Hariduslik integratsioon Haridussüsteem on ühiskonna lõimumisprotsessis kahtlemata üks võtmetegureid: ühest küljest edendatakse hariduse kaudu integratsiooniprotsessi osaliste keeleoskust ning teisalt on see sotsialiseerimisprotsessi suunaja (RIP 2008-2013, lk. 42)
2 ÜLDPEDAGOOGIKA: Üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline. Sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa. Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika Oluline on sihtrühma küsimus, et mis on fookuses. Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis Fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega. Sotsiaalpedagoogika sihtgrupp on spetsiifilisem. Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika Erinev ettevalmistus, rollid. Sageli aetakse need sassi. Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem (andekad kui ka raskemad lapsed), sotsiaalpedagoogika sihtrühm on laiem. Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega kaasata tuleb kõiki. Samas tulevad kasuks sotsiaalpedagoogile ka eripedagoogilised teadmised.
taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud kasvutrendid veel taastunud, siiski säilisid ootused majanduskasvu taastumiseks aasta viimastel kuudel. Määratledes majanduse perspektiivseid arengusuundi toetavaid tegevusi, on valitsuse esmatähtsaks pidanud järgmisi üldeesmärke: · Eesti elanike elatustaseme tõus, · stabiilse majanduskasvu saavutamine, · uute töökohtade loomise soodustamine. Seoses tulevikus planeeritava integreerumisega Euroopa Liitu, käsitleb käesolev dokument ühinemisega kaasnevaid kulutusi ja muutusi majanduskeskkonnas. Konkreetsemad tegevuskavad töötatakse välja haruministeeriumide poolt "Riikliku arengukava" raames. Esimene taasiseseisvumisjärgne majandusarengu kava aastateks 19982002 töötati välja 1998. aastal ja kiideti põhimõtteliselt heaks Vabariigi Valitsuse istungil 8. detsembril 1998, käesolev dokument on järg sellele. MAJANDUSARENGU EESMÄRGID
kogukonnas tervikuna kättesaadavad? Ostu- ja müügivõimalused (toit, riietus, ravimid jne.) Tervisasutused (kliinikud, haigla, kiirabiasutus). Sotsiaalteenused (heaolu, nõustamine, elanike tööhõive). Selvepesula teenused peredele, kes neid vajavad. Perekonna kirik või muu religiooniasutus. 14. 4. Kui kättesaadavad on naabruses ja kogukonnas koolid ning milline on nende olukord ja tase? Kas on probleeme seoses transpordi või integreerumisega, mis perekonda omamoodi mõjutavad? 14. 5. Vaba aja veetmise võimalused. 14. 6. Ühistranspordi olemasolu ja kättesaadavus. Kui kättesaadavad (kaugus, sobivus, kellaaeg jne.) vastavad teenused ja võimalused perekonnale on? 14. 7. Milline on kuritegevuse tase lähinaabruses ja kogukonnas tervikuna?. Kas esineb mingeid tõsiseid probleeme seoses turvalisusega? 15. Perekonna geograafiline mobiilsus. 15. 1. Kui kaua on perekond kõnealuses piirkonnas elanud? 15. 2
kogukonnas tervikuna kättesaadavad? Ostu- ja müügivõimalused (toit, riietus, ravimid jne.) Tervisasutused (kliinikud, haigla, kiirabiasutus). Sotsiaalteenused (heaolu, nõustamine, elanike tööhõive). Selvepesula teenused peredele, kes neid vajavad. Perekonna kirik või muu religiooniasutus. 14. 4. Kui kättesaadavad on naabruses ja kogukonnas koolid ning milline on nende olukord ja tase? Kas on probleeme seoses transpordi või integreerumisega, mis perekonda omamoodi mõjutavad? 14. 5. Vaba aja veetmise võimalused. 14. 6. Ühistranspordi olemasolu ja kättesaadavus. Kui kättesaadavad (kaugus, sobivus, kellaaeg jne.) vastavad teenused ja võimalused perekonnale on? 14. 7. Milline on kuritegevuse tase lähinaabruses ja kogukonnas tervikuna?. Kas esineb mingeid tõsiseid probleeme seoses turvalisusega? 15. Perekonna geograafiline mobiilsus. 15. 1. Kui kaua on perekond kõnealuses piirkonnas elanud? 15. 2
üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline (Merten) Sotsiaalpedagoogika toetab üldpedagoogikat (Kraft) VS sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa (Merten) 2) Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika: Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis (Winkler) Sotsiaalpedagoogika fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega Sotsiaalpedagoogika sihtrühm spetsiifilisem (?) 3) Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika: Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem, sotspedag sihtrühm laiem. Probleemide valdkond teine Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega, kaasata tuleb kõiki. Lisandub ennetuslik töö. II loeng 19.02.14 Ühel inimesel kutsub kuristiku nägemine esile mõtte kuristikust, teisel sillast. (V. Meierhold)
sõnumeid tulevaste tudengite poolt üles selgitatud, kuidas neid mõistetakse ja millist tervitust nad teatud rahvusriikides tõenäoliselt võtavad. Õppealane liikuvus ja sotsiaalne kaasatus (David Cairns) Selles dokumendis on väidetud, et sotsiaalne kaasatus on teema, mida tuleb tunnistada paljude noorte elu peamiseks riskiteguriks kogu Euroopas, hõlmates lisaks raskustele ka tööturu integratsiooni puudumist, aga ka isikliku heaolu ja vähese integreerumisega Euroopa ühiskonda. See on märkimisväärne väljakutse ja kuna praegu on noorte töötuse määr 20,1% (Eurostat 2015), ei saa me endale lubada noorte sotsiaalsete pädevuste tugevdamise üle rahulolu, arvestades vajadust siduda nad tööturuga. Lisaks võib selline sotsiaalne kaasatus mitmekordistuda ja mitmekesistuda selliste tegurite tõttu nagu käimasolev majanduskriis ja uued arengud, näiteks suure hulga tahtmatute rändajate järsk sissevool, tekitab kõrgendatud
- kaasa aidata julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisele koostöö kaudu inimõiguste, poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ja keskkonnaalaste probleemide valdkonnas; - ära hoida konflikte ja tugevdada rahu inimõiguste austamise, demokraatlike institutsioonide loomise ning majandusliku ja sotsiaalse progressi edendamise abil; - tugevdada organisatsiooni osatähtsust tema liikmete täielikuma integreerumisega OSCE väärtussüsteemi. Põhivaldkonnad: inimõigused näit. OSCE inimõiguste volinikud; demokraatlikud valimised vaatlejad. o Euroopa integratsioon Euroopa integratsioon süveneb. Kardetakse rahvusidentiteedi kadumist. Paljud EL normid on liikmesmaadele kohustuslikud ning vähendavad riikide otsustusvabadust. EL sarnaneb suurele liitriigile. Suured probleemid integratsiooniga Saksamaal, Taanis islamism, vähemusgruppidele eelisõiguste nõudmine.
Kõige üldisemas plaanis on OSCE ülesanded järgmised: 1 kaasa aidata julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisele koostöö kaudu inimõiguste, poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ja keskkonnaalaste probleemide valdkonnas; 2 ära hoida konflikte ja tugevdada rahu inimõiguste austamise, demokraatlike institutsioonide loomise ning majandusliku ja sotsiaalse progressi edendamise abil; 3 tugevdada organisatsiooni osatähtsust tema liikmete täielikuma integreerumisega OSCE väärtussüsteemi. Põhivaldkonnad: inimõigused näit. OSCE inimõiguste volinikud; demokraatlikud valimised vaatlejad. 2.6. Euroopa Liit - vt. Euroopa päevik lk.22-39 - õpik lk.131-137; 177-179 3. Euroopa integratsioon. 4. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid; valitsustevaheline koostöö. http://www.vm.ee/est/kat_549/676.html - töövõimalused rahvusvahelistes organisatsioonides
kaasa aidata julgeoleku ja stabiilsuse suurendamisele koostöö kaudu inimõiguste, poliitiliste, majanduslike, sõjaliste ja keskkonnaalaste probleemide valdkonnas; ära hoida konflikte ja tugevdada rahu inimõiguste austamise, demokraatlike institutsioonide loomise ning majandusliku ja sotsiaalse progressi edendamise abil; tugevdada organisatsiooni osatähtsust tema liikmete täielikuma integreerumisega OSCE väärtussüsteemi. OSCE on välja töötanud nn 10 käsku, millest liikmesriigid peaksid rahu säilitamise nimel kinni pidama: austada vastastikust suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi; hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; pidada kinni riigipiiride puutumatusest; austada riikide territoriaalset terviklikkust; tülide rahumeelne lahendamine; liikmesriikide siseasjadesse mittesekkumine;
annaabi.ee 
