Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri
hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne. Keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka; tulemusena hindade kasvutempo alaneb) või raha hinda (intresse). Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või
Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on sisuliselt riigiorganid. Valitsusasutusteks on: · Ministeeriumid · Riigikantselei · Maavalitsused · Ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused (ehk ametite ja inspektsioonide kohapealsed struktuuriüksused, mis ei ole institutsiooniliselt iseseisvad valitsusasutused) Valitsemisasutuste hallatavad asutused ei saa nii olla iseseisvad õigussubjektid (seda nii Vabariigi Valitsuse seaduse kui ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel). Nad on küll organisatsiooniliselt, kuid mitte juriidiliselt iseseisvad. Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine vaid nad
loominguline, reeligioossete sugemetega, usundiline, ühtekuuluvus, pedagoogiline, õpetuslik, ajaloosäilituslik,mitmekülgne, traditsiooniline, arenev, teisenduv nt pop-kultuuri..... 1 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Ja miks? rahvapärimuslik, pedagoogilisus, loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik, meelelahutuslik, kultuurivorm, alati muutuv ja arenev, ’’orgaaniline eluvorm’’ 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 2 Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse
Mihhail Gorbatsovi "perestroikal" kulus paar aastat, enne kui see aastatel 1987-1988 paisus Eestis nn. ,,laulvaks revolutsiooniks". Tsensuuri varisedes haarasid teatrid tabuteemade (nt. küüditamise) järele, kuid sündmuste kiirus tegi päevakajalisuse varsti võimatuks. Esimeses paanikas toodi publiku püüdmiseks järjest välja kergekaalulisi komöödiaid; koondati truppe ja suurendati lavastuste arvu. Õnneks kestis otsene kriis vaid paar hooaega. Institutsiooniliselt on tänu jooksvale riiklikule toetusele ja eriprojekte rahastavatele fondidele (iseäranis Kultuurkapitalile) säilinud püsiteatrite harjumuspärane süsteem, aga nüüd täiendab seda kasulikult väikeste erateatrite võrk. Enamik viimastest on keskendunud lastelavastustele, kuid mõned (nt. ,,Von Krahli Teater" ja ,,Theatrum") taotlevad ka muid eesmärke. Tänaseks on muutunud ka teatrielu väline pool: rahvusvahelised rännud ja õpingud on nüüd
Teadlased osalevad debattides riski hindamise tulemuste usaldusväärsuse ja tähenduse üle. Poliitikute tegevus on harva adekvaatne ja õõnestab üldsuse usaldust. Vasturääkivused seadustes.ametnikel puudub oskus riske selgitada ja ei arvestata üldsuse eripära, tajuda riske erinevalt. Media kipub rõhutama negatiivset. Uut riski võrreldakse vanade riskidega. Mmäramatusi ei arvestata. Ei arvestata kvalitatiivsust. Tajutakse riski erinevalt: individuaalselt, sooliselt, sotsiaalselt, institutsiooniliselt, kultuuriliselt. Riski mõistetakse erinevalt. Sagely hinnatakse üle emotsionaalseid ja visuaalseid põhjuseid, riske, mis ei ole oma kontrolli all. Emotsionaalseid tegureid: oht lastele, vähk, varasemad õnnetused Avalikkus jälgib väga tähelepanelikult ja taunivalt tankeriavariisid, kuid ei pööra erilist tähelepanu sellele, et avariist satub meredesse umbes 5% sinna igal aastal sattuvast õlireostusest.
kogukonnaga, kohaliku elu keskus ja eestvedaja, ühistegevus laste ja lapsevanemate poolt.) · lastele sotsiaalselt aktsepteeritud "kinnipidamise" võimaldamine (kaagvere ja puiatu; kes linna paremates koolides hakkama ei saa, saadetakse äärelinna kooli kokku, koolil suur missioon kasvatada raskeid lapsi.) (Riiklik) õppekava Hilda Taba- maailmakuulus õppekavateoreetik hariduse sisu kas riiklikult või institutsiooniliselt määratlev dokument, milles avaldub vastava ajastu haridusideoloogia ja sellest tulenev eesmärgiseade. Õppekavas sätestatu on põhialuseks õppetöö korraldusele koolis. Õppekava sisaldab tavaliselt vastava haridusastme ja koolitüübi kasvatuslikke eesmärke, õpetuslikku sisu, õppeaega ning kontrolli ja hindamise viise. Traditsiooniliselt koosneb õppekava sissejuhatavast hariduse ideoloogiat selgitavast üldosast ja ainekavadest(Tyler, Lawton jt) (Riikliku) õppekava rakenduskava:
Erinevalt benediktlaste iseseisvatest kloostritest valitses tsistertslastel kindel hierarhia ning erinevalt Cluny süsteemist töötas see hierarhia delegeerimise printsiibil (ordu juhid ei pidanud kõike ise tegema, vaid tütarkloostrite ole teostasid järelvalvet emakloostrid). Olid olemas ka kesksed institutsioonid. :iga aasta koos käinud peakapiitel, kus osalesid kõik abtid ja millel oli seadusandlik funktsioon. Ordu oli geograafiliselt laia levikuga ja institutsiooniliselt keerukas. Säilis klausuuriprintsiip- mungad kohustusid jääma ühte kloostrisse, ning vajasid suuri maavaldusi,, nagu teised ordud. 4 Munkluse arengu neljandas staadiumis, mis kattus 13. saj- ga, säilis ja arenes edasi kogu tsistertslaste organisatsioon, kuid loobuti klausuuriprintsiibist ja suurte investeeringute tegemise vajadusest. Uutel kerjusmungaordudel oli kompleksne, liigendatud ja rahvusvaheline ülesehitus, vaitavad ametid ja seadusandlikud organid. Kloostri külge
Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1. Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus, industriaal 2. geograafiliselt, 3. kultuuriliselt, 4. Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt. 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni) Eesti õigusajalugu kui partikulaarne õiguse ajalugu Eestis, s.t. siin kehtinud Vene, Rootsi, Saksa, kanoonilise õiguse arengut eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine
asutused, avalikõiguslikud sihtasutused, eraõiguslikud isikud Halduse kandja muudab teovõimeliseks organ. See toimub halduse kandja ja inimeste ühendamise kaudu. Teovõimet teostavad halduse käsutajad. Organ on nii avalikõiguslikul kui eraõiguslikul juriidilisel isikul. Organi võib määrata 2 tunnuse alusel: 1. institutsionaalne tunnus organ kuulub halduse kandja koosseisu, kuid on institutsiooniliselt iseseisev. Organ püsib ka vaatamata sellele, et seal liikmeid ei ole; 2. funktsionaalne tunnus organ teostab halduse kandja pädevust, kusjuures riigi puhul on see pädevus organite vahel ära jaotatud. Kõik riigi täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja avalikke ülesandeid täitvad eraisikud. Samuti aga Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad abistava iseloomuga
De Gaulle hääletas korduvalt Suurbritannia ühinemise vastu, pidades Suurbritanniat n-ö Ameerika Trooja hobuseks Euroopas. Alles 1973. aastal liitusid EÜga Suurbritannia, Taani ja Iirimaa, 1981. aastal Kreeka, 1986. aastal Portugal ja Hispaania. Liitumisi mõjutasid ka poliitilised arvestused, sest EÜ juhtriigid lootsid nii tugevdada nende kolme riigi suhteliselt noori demokraatlikke süsteeme. Kõiki EÜ riike hõlmava välispoliitilise koostööni jõuti alles 1970. aastal. Institutsiooniliselt kindlustati see alles 1986. aastal Ühtse Euroopa Akti vastuvõtmisega, milles rõhutati üha tihedama koostöö vajalikkust ning seati eesmärgiks Euroopa Liidu moodustamine. Ühtse Euroopa Akti võtmesõna oli Euroopa ühtne siseturg, mis pidi realiseeruma 1992. aasta lõpuks. Oluline järgmine samm oli 1992. aastal sõlmitud Maastrichti leping, mis seadis eesmärgiks veelgi tugevama integreerumise nii majanduse kui ka kultuuri valdkonnas. Maastrichti leping jõustus 1
printsiibid omavad erinevates valdkondades lähenemisel erinevat sisu. Ühe lähenemise järgi on normid konkreetsed käitumisreeglid, printsiibid aga üldpõhimõtted. Sellise lähenemisega on riigiõigusel praktilises tegevuses üsna vähe peale hakata. Riigiõiguse süsteemis eristatakse printsiipe ja õigusinstituute. Küllalt harva leiame, et mingis õigusaktis on otsesõnul ja ammendavalt loetletud printsiipe. Ka institutsiooniliselt normide jaotamine ei lange alati kokku Põhiseaduse struktuuriga. Printsiibid ja institutsioonid eristatakse teoorias selleks, et hõlbustada materjalidega tutvumist ja kodifitseerimist. Riigiõiguse printsiipide all mõistetakse selliseid üldisi põhimõtteid, mida teooria on tuletanud põhiseaduse normidest ja selle rakenduspraktikast. 5. Printsiibid ja reeglid Dworkini järgi. Mida selline liigitus annab? Dworkin jagab normid reegliteks ja printsiipideks:
annaabi.ee 
