Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi · Naised raseduse ajal magavad mõned tunnid kauem kui tavaliselt · Vanemad inimesed (üle 65 - 70a) magavad 6 tundi ja vähem, vananedes unevajadus väheneb. 4 UNEHÄIRED
...........................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele...................................................................lk 15 kuidas unetust leevendada..............
Mille üle unetud kaebavad 4 Sümptomid ja tagajärjed 5 Head nõuanded unetuse leevendamiseks 6 Huvitavaid fakte 7 Kasutatud kirjandus 8 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod.
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Kõrgkool Reisikorraldus RK11 Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI? Uni on üks meie teadvuse vorme. See on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille ülesandeks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad
Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl tohtisid katsealused magada 8 tundi, seejärel 6 päeva järjest 4 tundi ja lôpuks nädal aega järjest 12 tundi
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid.
uuritud inglisekeelseid Internetimaterjale. Inimesele, kes tahab eesti keeles saada unetusest lihtsat ülevaadet, on see raamatute näol täiesti arvestataval tasemel kättesaadav. Ka eestikeelsed artiklid Internetis andsid uurimise käigus head tuge, kuna sai lugeda ka Eesti arstide arvamusi, kelle kätes praegune uneteadus meie maal on. Unetus on vaid üks unega kaasnevaid korratusi, samas aga kõige sagedamini esinev. Edasine uurimine võiks jätkuda väga paljudes suundades, sest unehäired on lai ja uurimist ootav ala. Eestis on uuringud ja teavitustöö alles algusjärgus, mistõttu potentsiaali on sellel alal omajagu. Korraldasin teemal ,,unetus" Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noorte seas küsitluse, mille eesmärk oli võrrelda saadud tulemusi üldlevinud teooriatega ning uurida, kuivõrd levinud uneprobleemid noorte seas võiksid olla. On avaldatud palju välismaiseid statistikaid selle kohta, kui suurt rolli omab unetus
tõhustamist raviprotsessi käigus; 6) patsiendi psüühilise seisundi ja turvalisuse (riskide) perioodilist hindamist; 7) patsiendi ja perekonna nõustamine/informeerimine ning varaste relapsi ilmingute selgitamist patsiendile; Psühhopatoloogia Psüühikahäirete avaldumise tasemed · Sümptom (symptom) - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne).
ajab inimese kimbatusse: "Ma ei saa aru, miks ma ennast nii halvasti tunnen... Kõik on ju korras... Mitte ei saa aru." Lisaks psühholoogilistele sümptomitele iseloomustab bioloogilist depressiooni terve rida füüsilisi sümptomeid, mida põhjustab keemiline väärtalitlus närvi- ja hormonaalsüsteemis (sellest pikemalt peatükkides 7 ja 15). Tabel 2b Depressiooni füüsilised sümptomid Unehäired Söögiisu muutus Sugutungi kadumine Väsimus ja energia kadumine Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Suguvõsas esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
