Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on:
keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub ajutiselt keskmiselt 4-8 kuuks ning toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botox on ohutu ja efektiivne vahend liighigistamise ravis. · Operatiivne ravi. Harvadel juhtudel võib olla lahenduseks operatsioon. Kui liigne higistamine esineb kaenla all, võib aidata higinäärmete väljalõikamine. Suurem operatsioon on higinäärmeid innerveerivate sümpaatiliste närvide läbilõikamine, mida tänapäeval saab teostada laparoskoopiliselt, vaid väikeste sisselõigete kaudu opereerides. Selle tulemusena peatub püsivalt käte higistamine, kuid higistamine võib suureneda mujal kehal, näiteks seljal või jalgade tagapinnal. Soovitused hoolduseks. Higistamise vähendamiseks ja higilõhna leevendamiseks tasub järgida mõningaid soovitusi: · Pidada puhtust, pesta kaks korda päevas
Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma, kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused. 3).Mis on mälu? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:
artikulatsioonielundite lihaste treening õige häälduse kujundamine hääle omaduste arendamine kõnehingamise kujundamine 65. Sensoorse afaasia puhul on kahjustatud: kõne mõistmine kõne motoorne planeerimine 66. Düsartria puhul on logopeedi töövaldkonnaks: hääle omaduste kujundamine õige häälduse kujundamine agrammatismi vähendamine liht- ja liitlause mallide kujundamine 67. Orgaaniliste häälepuuete põhjusteks on: häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus kõri põletikulised protsessid vokaaltrakti struktuurimuutused liigne hääle kasutus valju häälega rääkimine 68. Düsfoonia põhjuseks on: häälepaelte võnkumise ebastabiilsus häälepaelte sulguse ebakorrapärasus häälepaete mittetäielik sulgus häälepaelte sulguse tihedus 69. Afaasia sagedus Eestis 100 000 elaniku kohta on umbes: 67 167 17 1067 70. Suulaelõhega laste nasaalse häälduse põhjuseks on: neelu seina ja pehme suulae vahelise ava sulgumatus
Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli Gamma-motoneuronid Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde
Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumses tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarforatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad RF-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna esikunärvi mediaalsest ja lumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nim sõlmekesteks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning
tuumadesse. Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikünärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi ülenevaks osaks. Tähnileundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitsest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunävi tuumadest kulgevad närvikiud edasi resikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglinost, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikaju tuumades, mida nim sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid
Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Tähnielundist pärinevad kiud jõuavad alumisse, osalt ka mediaalosalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde
seetõttu on seda tüüpi aksonite elektriline isoleeritus märksa puudulikum kui müeliintupega aksonitel. Aktsioonipotentsiaal levib ühtlaselt ja aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda Arvestades müeliintupe ehitust ja diameetrit jaotatakse aksonid: *tüüp A: suur diameeter (12-20 mm), hästi arenenud müeliintupp, aktsioonipotentsiaalide levimiskiirus 30-120 m/s; peamised näited on skeletilihaseid innerveerivate motoneuronite ja meeleeluneid innerveerivate neuronite aksonid *tüüp B: keskmine diameeter (2-5 mm), tagasihoidlikult arenenud müeliintupp, aktsioonipotentsiaalide levimiskiirus 3- 30 m/s *tüüp C: väike diameeter (0,5-1 mm), ilma müeliintupeta, aktsioonipotentsiaalide levimiskiirus kuni 2 m/s; B ja C tüüpi on peamiselt ANS neuronite aksonid. Perif NSis mood. aksonid ja nende kimbud närve. Neuronite tüübid Funkts alusel: *aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas
Osa esikunärvi kiude läheb otse väikeajju. Esikunärvi tüvi jaguneb esikunärvi lateraalses tuumas lõppevaks alanevaks ning esikunärvi mediaalses, ülemises ja alumises tuumas lõppevaks ülenevaks osaks. Tähnielundist pärinevad kius jõuavad alumisse, osalt ka mediaalsesse tuuma, poolringkanalitest pärit kiud suunduvad ülemisse ja osalt mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarfotmatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatisooni suunduvad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni- seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Ülalnimetatud teede ning
Replikatsioon algab mukoosas, tonsillide ja neelu lümfoidkoes. Viirus infitseerib hiljem Peyeri naaste. Esmane vireemia viib viiruse retseptorit kandvasse koesse – lümfisõlmede retikuloendoteliaalsetesse rakkudesse, põrna, maksa, kus algab replikatsiooni teine faas. Tekib teisene vireemia. Enamasti tsütolüütilised (v.a. hep A), paljunevad kiiresti, kahjustavad rakke otseselt. Polioviirus pääseb ajju skeletilihaseid innerveerivate närvide kaudu, on ajutüve ja eessarve motoneuronitele tsütolüütiline. Kaitsev immuunvastus on peamiselt antikeha-vahendatud. Sekretoorsed antikehad takistavad infektsiooni teket oropharynxis, GI-traktis; seerumi antikehad takistavad vireemilist levikut sihtkoesse. Rakuline immuunsus omab rolli vaid patogeneesis (v.a. hep A). Säilib roojas kaua. Infektsioon võib olla asümptomaatiline või kergete gripilaadsete / ülemiste hingamisteede haiguse sümptomitega. Epidemioloogia.
annaabi.ee 
