Produktiivne infektsioon sõltub teise viiruse (nagu adenoviiruse) valkudest. Võivad anda püsiva ja pikaajalise geeniekspressiooni. Herpes simplex viiruse süsteem Kuigi nii adeno- kui retroviiruste sihtmärk rakkude spektrit saab muuta, infitseerivad mõned viirused loomulikul teel teatud kindalt rakutüüpi. HSV-1 infitseerib mittejagunevaid närvirakke. HSV1 on tavaline inimese patogeen, mis põhjustab herpest. Neuronites jääb viirus latentseks. Reaktivatsioon initsieeritakse stressi või hormonaalsete muutuste poolt. HSV on kaheahelaline DNA viirus.(2) MITTEVIIRUSLIKUD GEENIDE ÜLEKSNDE SÜSTEEMID Puhta DNA sisestamine analoogiliselt NH immuniseerimisega. Kogused on väikesed ja samuti on raske jõuda soovitud kudedeni. (2) Liposoomid: DNA konstrukti ümbritsemine kunstliku lipiidmembraaniga.(2) Geeniekspressiooni inhibeerimine Kuigi suure osa geeniteraapia alastest uuringutest
Kristalliline/amorfne b. Stereoregulaarse/vähehargnenud ahelaga c. Siksaki/heeliksikujulise ahelaga d. Cis/trans-konfiguratsiooniga 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetidi järgi. a. PS suspensioonis b. NBR emulsioonis c. PC faaside piirpinnal d. PF lahuses 6. Milline tunnus iseloomustab koordinatsioonpolümerisatsiooni võrreldes vabaradikaalsega. a. Monomeerid vähepolaarsed/polaarsed b. Katalüüsitakse/initsieeritakse c. Saadakse ataktilised/stereoregulaarsed polümeerid d. Insertmehhanism/monomeeri liitumine ahelaotsa aktiivse tsentriga e. Polümeeri kristallilisus väiksem/suurem 7. Kumb tingimus iseloomustab plasti kristallumist võrreldes sulamisega. a. Eksotermiline/endotermiline b. Madalam/kõrgem temperatuur c. Kitsam/laiem temperatuuripiirkond d. Väheneb/suureneb struktuuri korratus e. Suureneb/väheneb maht 8
prootonigradient läbi mitokondri sisemembraani. ETS paikneb mitokondri sisemembraanis või selle pinnal ETS'i moodustavad 4 elektronkandjat (ensüümid, koensüümid, tsütokroomid, Fe-S valgud) mis jaotatakse nelja funktsionaalsesse kompleksi. 14. Rasvhapete süntees toimub tsütosoolis Sünteesiks läheb vaja atsetüül-CoA (malonüül-CoA?) ja NADPH-d, seda nö toodab tsitraat- malaat-püruvaat süstik Sünteesi etapid: · Sünteesirada initsieeritakse atsetüül-ACP ja malonüül-ACP sünteesiga transatsülaaside poolt · Dekarboksüleerimine juhib atsetüül-CoA ja malonüül-CoA kondensatsiooni · Ülejäänud kolm etappi on beeta-oksüdatsiooni pöördreaktsioonid · Erinevus: sünteesis taandajana NADPH (katabolismis oksüdeerijana FAD ja NAD +) 15. mRNA transkriptsioonijärgne modifitseerimine Prokarüootides mRNAd ei modifitseerita!!!!!! Translatsioon järgneb vahetult transkriptsioonile!
protsessimine: Erinevad glükosüülimisreaktsioonid valkude liikumise vältel Cis-golgist trans-Golgisse Konstitutiivne sekretsioon, väikesed, vähem pakitud vesiiklid Reguleeritud sekretsioon- tihedamini pakitud, suuremad vesiiklid- vabanevad mingi signaali tulemusena Endotsütoos- retseptorvahendatud vs. Pinotsütoos- vesiiklid liiguvad lüsosoomi, ained rakku sisse Eksotsütoos ained rakust välja 15. Kaetud vesiiklite tüübid Erinevat tüüpi vesiiklite tekke mehhanism sarnane · Initsieeritakse GTP-d siduvate valkude viimisega tekkiva vesiikli juurde · Kattevalkude sidumine transmembraansete retseptorite tsütosoolsesse ossa · Osa sellistest valkudest on ka retseptorid,mis sorteerivad valke (ligande), mida moodustuv vesiikel transpordib Valkude transpordil läbi sekretoorse raja osalevad kolme põhitüüpi vesiiklid · COPII- vesiiklid transpordivad valke ER-st Golgisse
mIgM ja mIgD; 3) Mälu B-rakk mIgG, mIgA või mIgE. Eristatakse 4 olulist effektor-funktsiooni, mida vahendavad (H)-ahelate C-regionid. Opsoniseerimine ja selle kaudu AG-ide fagotsütoosi võimendamine makrofaagide ja neutrofiilide poolt (nende pinnal olevad FcR retseptorid seonduvad IgG molekuli C-osas Fc retseptoriga (kui AG-AK kompleks on juba moodustunud). Kui Fc retseptor on täis (vabu kohti pole), siis initsieeritakse signaalülekanne, toimub tsütokiinide vabanemine; Antigeen saab märklauaks fagotsütoosile (ensümaatiline lõikamine, oksüdatiivne, m/o membr.purust). Komplemendi aktivatsioon: IgM ja IgG(enamus alamklassidest) aktiveerivad seda protsessi. Seondumine toimub komplemendi C3b valgu ja AK Fc piirkonna vahel. Seondumine toimub ainult siis, kui AK on seotud AG- ga.Erütrotsüütidel on C3b retseptor, nad püüavad AK-AG komplekse, viivad maksa või põrna, kusseotakse makrofaagile-fagotsütoos.
Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z-diskile, mis koosneb philiselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Kui näiteks üks müofibrill, mis on 5 cm pikk ja sisaldab 20,000 sarkomeeri, lüheneb 4 cm-ni, siis vastavalt iga sarkomeer lühenes 2.5 -lt 2.0 mikrom-ni. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsioonilised muutused müosiini molekulis, mis phjustab müosiini molekulide nihkumise aktiinifilamentide suhtes. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud
Mb ja Hb hapniku sidumise kõverad Hemoglobliin (Hb) LIISI KINK 40 BIOKEEMIA test I Hemoglobiini funktsioonid Hb seob hapniku kopsus ja vabastab kudede kapillaarides · Kui Hb heemi Fe-le seotakse esimene hapniku molekul, initsieeritakse konformatsiooniliste muutuste seeria, mis kantakse üle teistele subühikutele · Selle tulemusel suureneb järgmise subühiku hapniku sidumise afiinsus · Sellist nähtust nimetatakse positiivseks kooperatiivsuseks Müoglobiini detailne struktuur Müoglobiini polüpeptiidahel koosneb kaheksast helikaalsest segmendist, tähistatud A-H (N- terminusest). 7-26 jäägi pikkused heeliksid on ühendatud lühikeste struktureerimata osadega, mida nimetatakse AB, BC jne.
T rakud osalevad autoimmuunsuse kujunemisel, samuti kasvajarakkude ja self-stress valkude äratundmisel 50...95% inimese T rakkudest ekspresseeerib ühte kindlat TCR varianti - 9 /2. Mittepeptiidseid antigeene tunnevad ära T rakud: TCR+CD4-+CD8-; TCR+CD8+, TCR+CD4-+CD8- . Nii humoraal kui rakulises imm.vastuses on kesksel kohal T rakkude aktivatsioon ning klonaalne ekspansioon. Th- rakkude aktivatsioon algab Th TCR-CD3 kompleksi interaktsiooniga APC pinnal. Initsieeritakse biokeemiliste sündmuste kaskaad, mis indutseerib resting Th rakku to enter the cell cycle (Go--Gi); Th prolif. ja differentseeruvad mälu ja efektor-rakkudeks. Th rakus aktiveeritakse mitmed geenid, millede produktid on olulised interaktsioonides AG-ga ja äratundmisel. 1) vahetud (ekspresseeritakse 30' peale AG äratundmist); kodeerivad transkriptsioonifaktoreid c-Fos, c-Myc, c-Jun, NF-AT, NF-kB. 2) varajased (1-2h jooksul); kodeerivad erinevaid tsütokiine: IL-2; IL-3; IL-6; IFN jt).
toksiinide külge Fab osa kaudu takistatakse nende seondumist oma retseptoritega ja kahjustava toime avaldamist. (IgG, IgM, IgA) Opsoniseerimine ja selle kaudu fagotsütoosi võimendamine makrofaagide ja neutrofiilide poolt. Antikehad nn märgistavad antigeene, rakke, kudesid seondudes neile. Fagotsüütidel on antikeha (IgG) spetsiigilised Fc retseptorid, millega nad antikehale seonduvad. Järgnevalt initsieeritakse signaalülekanne, ja märklaud antigeeni, raku, koe fagotsütoos. (IgM, IgG, IgA) Komplemendi aktivatsioon: Peamiselt IgM ja kordi kehvemini IgG aktiveerivad komplementi. Antikeha, mis on seondunud oma antigeenile aktiveerib komplementi klassikalisel teel: komplemendi esimene komponent C1q aktiveeritakse, kui läheduses on piisavalt palju Ab Fc piirkondi ja seda on IgM puhul, mis on pentameer. (IgM, IgG)
2. Mille poolest erinevad klatriin kaetud vesiiklid COPI ja COPII vesiiklitest GTP hüdrolüüs muudab dünamiini konformatsiooni ja on vajalik klatriinkaetud vesiiklite eraldumiseks membraanist, COP tüüpi vesiilklid ei vaja sellist GTPaasset energiat. 3. Kirjelda retseptor-vahendatud endotsütoosi protsessi (LDL ja raua transpordi näited) spetsiifiline; toimub AP2/klaritiin seoseliste vesiiklite kaudu; alati viiakse transporditav molekul endosoomidesse; initsieeritakse klaritiin-kaetud aladel, kuhu on juba viidud retseptorid. LDL kolesterooli transporti rakkudesse vahendab apoB100 retseptor. Raua transport toimub üle transferiini retseptori: ferrotransferiin seostub retseptoriga, see läheb klatriinkaetud vesiiklina rakku, edasi endosoomi, kus rauaaatomid vabanevad madala pH tõttu ligandilt ja liiguvad tsütosooli, järele jääb apotransferiin, mis ei dissotsieeru endosoomides ja viiakse raku pinnale, kus see vabaneb retseptorilt. 4
filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z- diskile, mis koosneb pōhiliselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vōimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca ++ ioonide poolt.
Replikatsiooni initsiatsioonide arv raku kohta sõltub rakkude kasvukiirusest. Kiiresti kasvavate rakkude puhul toimub nende jagunemine märksa sagedamini kui 60 minuti järel, rakud võivad poolduda isegi kuni 20 minuti tagant. Sellepärast toimub sagedamini jagunevates rakkudes mitu replikatsiooni korraga ning C ja D perioodid rakutsüklis kattuvad. Sõltuvalt rakkude jagunemise kiirusest võib samas rakus liikuda korraga mitu replikatsioonikahvlit, sest järgmine replikatsioon initsieeritakse veel lõpuni sünteesimata tütarmolekulidelt. Maksimaalselt võib ühe rakutsükli vältel olla toimunud 4 replikatsiooni initsiatsiooni initsiatsiooni. 70 Kromosoomi replikatsioon ja raku jagunemine on eraldikontrollitavad protsessid. Arvatakse, et ka tütarmolekulide segregatsioon ja jaotumine ei ole otseses sõltuvuses. Raku jagunemist on kirjeldatud ka siis, kui replikatsioon on blokeeritud
seejärel seostub DNA polümeraas III holoensüüm, sünteesitakse veidi DNA-d, lisandub libisev klamber DNA polümeraas III-le → täielik replikatsiooni mehhanism nüüd koos. See replikatsioon vajab ühe valgu sünteesi. DnaA lagundatakse. Järgmise replikatsiooni ringiks on vaja sünteesida uus DnaA valk (initsiaator), sest see on ühekordseks kasutamiseks. Soodsad tingimused → g → 30 minutit bakteril → kromosoomi replikatsioon initsieeritakse rohkem kui üks kord tunni kohta. Mitu replikatsiooni toimub üheaegselt. Jagunemine toimub siis, kui ahel saab valmis. Sünteesi kiirust (kordused) määrab DnaA valgu hulk. eukarüoodi replikatsiooni käigus ORI-d inaktiveeritakse. Eukarüootide ühel kromosoomil on palju ORI-sid. Bakteril ainult 1 ORI (origin of replication). Eukarüootide ORI-de aktivatsioon toimub samuti initsiaatorvalkude seondumise kaudu.
on fumaraat. QFR on oluline viburi pakkimiseks, kui QFR-i pole siis bakter ei ole võimeline korrektselt viburit assambleerima. 6.2.2. Bakterite ebatavalised hingamisahelad Metallihingamine Bakterid on võimelised vahetama elektrone tahke pinnasega ja/või kasutama selleks lahustuvaid vaheühendeid. Metallihingamiseks kasutatakse elektronide lõpp-aktseptoriks Fe3+ või Mn4+. Või vastupidi, redutseeritud metallid (Fe2+) võivad olla elektronide doonoriteks, millega initsieeritakse hingamisahelas elektronide transportahel. Transportimisel elektrone madalamalt redokspotentsiaaliga ühendilt kõrgema redokspotentsiaaliga ühendile luuakse prootongradient ning sünteesitakse ATP-d. Kuigi metallihingamine on teada ammu, pole siiani täpselt välja selgitatud kogu protsessi. Peamiseks erinevuseks E. coli tüüpi hingamisahelatest on elektronidoonorite või aktseptorite lahustumatus. Mudelhingamisahelas difundeerub lõpp-aktseptoriks kasutatav
annaabi.ee 
