Filosoofiatesti kordamisküsimuste vastused 1. Filosoofia Tarkuse armastus, teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Funktsioon-tutvustab meile väga erinevaid nägemusi ja arvamusi tõest. 2. Tunnetusõpetus - uurib inimteadmise päritolu, loomust ja piire. Mis on teadmine? (tähis ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e inspiratsioon, jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine? (oskuste, teadmiste ja vilumuste omandamine). 3. Väärtusõpetus uurib eetikat ja esteetikat, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni. Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis? 4
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda.
teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 20) Mis on empirism? Vastus : Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 21) Mis on epistemoloogia? Vastus : Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 22) Mis on skeptitsism? Vastus : Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Vastus : Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus- see määrab inimese suuruse.
· Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. · Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism.
Kui selline muutumatu olemine on kord adekvaatselt tabatud, peab vastav teadmine jääma sama muutumatult kehtima nagu tema esegi, st. kujutab endast igavest tõde. Teadmise tõesus tähendab Platonil tõeselt oleva (ontoloogilise tõesuse) adekvaatset tabamist teadmises – tõesus epistemoloogilises tähenduses on seatud sõltuvusse tõesusest ontoloogilises mõttes. Platonist peale jäi kogu traditsioonilise filosoofia ajaloo vältel inimteadmise ja teaduse ideaaliks rangelt universaalse ja paratamatu kehtivusega teadmine. See kujunes teadmise teaduslikkuse normatiivseks mõisteks. Kuna sellise teadmise esemeks sai Platoni järgi olla üksnes idee, viimane on aga tunnetatav vaid puhtas mõistustunnetuses, siis sai Platoni järgi teadmine ranges tähenduses olla ka üksnes puhta mõistustunnetuse resultaat. Arvamused, mis inimestel kujunevad meeleliselt tajutavast maailmast, peegeldavad vastavalt
Universaalid kui reaalsed asjad või inimesed on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. Näiteks võib olla realist universaalide, teiste olendite vaimu, matemaatiliste objektide, võimalike maailmade ja moraaliväärtuste suhtes. • Epistemoloogia ehk teadmisteooria – on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle õiguste loomusega. Teadmised ja nendega seotud probleemid, mis hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Epistemoloogiat nimetatakse ka tunnetusteooriaks. Tunnetuseks nimetatakse protsessi, mis viib teadmiseni. Tunnetusteooria on tunnetuse võimalikkust ja olemust käsitlev filosoofia haru. • Tõe korrespondentsusteooria ehk vastavuse tõeteooria, kus lause on tõene kui hetkeline väide ja tõesus on vastavauses. Näiteks : lause “päike paistab täna” on vaid siis tõene, kui päike tõesti just TÄNA paistabki
mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks
Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Epistemoloogia.Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine.Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religion
kvantitatiivse kasvamise ja kahanemisega. Püüti põhjendada hinge surematust. Sealjuures tugineti sageli hinge lihtsusele. Kosmoloogia uuris maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu. EPISTEMOLOOGIA Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon
poolt. 34. Kvaasi-teooria Hewitt & Hall (1973: „Social Problems, Problematic Situations, and Quasi-Theories”, Am. Soc. Review 39, June, 367-374) ütlevad, et ei ole nii et kõigepealt on probleem ja siis lahendus. Vaid nii, et kõigepealt on nn. kvaasiteooria mis pakub lahendust, ja siis alles saab problemaatiline olukord defineeritud sotsiaalse probleemina 35. Epistemoloogia eht teadmisteooria tegeleb inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist 36. Ontoloogia ehk olemisõpetus tegeleb oleva ja olemisega ning olemisviisidega. Froidi ontoloogia põhiküsimusteks olid tung ja teadvus, Platoni ontoloogia küsimusteks aga ideed. 37. Meetod ja metodoloogia. Meetod on on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Nii näiteks on olemas üldised metoodikad tegevuste läbiviimiseks: õppemetoodika jne. Metodoloogia on filosoofiline õpetust printsiipide süsteemist, mille
siduda tõeotsingud sellise ideega nagu võimutahe (Wille zur Macht), inimese püüd teadmise poole on võimutahe *Foucault v õimuanalüüs v õimustruktuur teadmisetasandil *biopoliitika kuidas on inimesed distsiplineerivad oma keha *structuralism on teatav lihtsustus vaatamata meie erinevustele ja spetsiffikale on olemas mingisugune aluspind, millele kõik toetud Foucault pole olemas sellist aluspinda *inimisiksusele keskendmine ei peaks üldse olema teduse teema *inimkond ei ole inimteadmise keskne probleem *inimese konseptsioon on humanitaarteaduse looming 50 XII LOENG Foucault *uurib, mis on saanud teaduse rollist *probleemid teaduses (Nietzsche mõjutused) 3 pettekujutust teadused eeldavad, et on antud objektiivsete teaduste kogu, mis ootab avastamist teadlastele kuulub objektiivne teadmine, on oma olemuselt neutraalne teaduse saavutused on kasulikud kogu inimkonnale *modernism, postmodernism voolud *modernsus, postmodernsus m õttevoolud
Pealegi, kui me korrigeerime oma meelteandmeid, siis toetume me taas mõnedele teistele meelteandemetele. Kuid kui korrigeeritav meeleline mulje võis olla ekslik, siis ei saa olla põhimõtteliselt (loogiliselt) võimatu, et ka korrigeeriv taju võib olla ekslik. Kui me ka seda soovime kontrollida, siis jällegi mõne uue meeletaju abil jne. arutluskäik viib lõpmatusse. Seega on põhimõtteliselt loogiliselt võimalik meelte andmetes kahelda ja inimteadmise absoluutse kindluse garanteerimiseks ei ole meeled piisavalt kindlaks allikaks. Kolmanda allikana võtab Descartes vaatluse alla arutluse (diskursuse). Ka seda teadmiste allikat saab kahtluse alla seada, kuna inimesed teevad väga tihti oma arutlustes eksijäreldusi, olles samal ajal veendunud oma ilmselt ekslike järelduste paikapidavuses. Loomulikult ei arva Descartes, et inimlikud arutlused alati ekslikud oleksid, ja
Tõe omistamine pole objekti p teadmine tingimata tarvilik – mingile väitele omistatakse tõesust nö pimesi. Keegi ütleb, et ta ei usu kellegi ütlemist ja soovib seda kontrollida. Mina, kes tunnen ütlejat, ütlen, et see väide on tõene, sest tunnen ütlejat 3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Vaata lisa Iosa punkt 3. 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Inimesed mõtlevad valesti, et nende teadmise ulatus sõltub teadmise enese loomusest ja teadmise objektide teadasaamise võimest. Teadasaadut ei mõisteta mitte vastavalt selle loomusele, vaid vastavalt inimese võimele teadmise tekitajatest aru saada. Näiteks kuju ümarust tuntakse nägemise kaudu ära ühtviisi (distantsilt näeb
Järelikult, sel juhul on mul kasulik üles tunnistada. (II) Oletame, et mu partner tunnistab üles. Sel juhul, kui mina ka tunnistan üles, saan ma 5 aastat Kui ma ei tunnista üles, saan ma 7 aastat Järelikult, ka sel juhul on mul kasulik üles tunnistada. Järelikult on mul igal juhul kasulik üles tunnistada. Mõlemad arutlevad nii ja saavad 5 a, kuid võinuks saada 3. GEORG BERKELEY (1685-1753), iirlane, oli piiskopiks. Tähtsaim teos: Traktaat inimteadmise printsiipidest (1710). Järjekindlam empirist kui Locke. Maailma kohta teame vaid seda, mida tajume meeltega. Locke on teinud meelevaldse oletuse, kui ta väidab midagi tegelikult olemasoleva kohta. Füüsika maailma reaalsus on kahtlane. Me ei suuda aistida mateeriat ehk ainet. Nt kui ma löön käega vastu lauda ja saan haiget, see ei tõesta laua olemasolu, sest ma tundsin valu, kuid mitte laua ainet. Muidugi tuleb vahet teha kujutluste ja impressioonide (aistingute) vahel.
annaabi.ee 
