(Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.) * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.) - Kas eelnimetatud arusaamad ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud. 14. Mis on K. propperi "kolmas maailm"? Kolmandasse maailma kuuluvad teoreetilised süsteemid, probleemid ja probleemsituatsioonid, kriitilised arutlused, disskusioonide seisundid, ajakirjade, raamatute sisu. On inimlooming, nii nagu ämblikuvõrk on ämbliku looming. Loomingumaailm. (Inimlooming) sõltub inimesest ainult nii palju, et keegi peab loomingu tegema. Kui see on juba olemas, siis enam inimesest ei sõltu. On teatud mõttes iseseisev. 15. Iseloomusta tõe koherentsiteooriat, too näited. Tõesed on need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega, vasturääkivust ei ole. Võib olla muinasjutt. (K.
Teadmine subjektiivses tähenduses, mis on teatud mõistuse seisund või kalduvus teatud viisil tegutseda. (käib koos subjektiga (inimesega) ja sõltub subjekti mõistuse (teadvuse) seisundist.) Popperi järgi on see niiöelda teine maailm. Teadmine objektiivses tähenduses, mis sisaldab probleeme, teooriaid, arutlusi, argumente. Teadmine selles mõttes tähendab teadmist ilma inimeseta, kes teab, teadmine ilma tunnetava subjektita. Need on valemid, teooriad, raamatud jne ehk inimlooming (vaimne looming). Popperi järgi on need teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodustavad omaette maailma, niiöelda kolmanda maailma. Esimene maailm on füüsiliste objektide ja füüsiliste seisundite maailm. 1)füüsiliste objektide või seisundite maailm 2)teadvuse seisundite ja tegevuseks kalduvuste maailm 3)mõtlemise objektiivse sisu, eelkõige teaduslike ideede, poeetiliste mõtete ja kunstiteoste sisu maailm-inimlooming, see maailm muutub pidevalt
A. Kui otstarekohasus eeldab suunavat jõudu, peab ka Jumal olema kujundatud suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11. Kas universaalid eksisteerivad? Universaalid on abstraktsed objektid: omadused, suhted ja arvud. Äärmuslik realism (asjadest eraldi), mõõdukas realism (asjades endis) ja kontseptualism (inimmõistuses, on inimlooming) on seisukoha, et universaalid on olemas. Nominalism ütleb, et ei ole olemas. 12. Mis on realism, nominalism ja kontseptualism? Realism - lisaks näiteks konkreetsetele laudadele on ka objektiivselt eksisteeriv laua idee või olemus Nominalism - vaid näiteks konkreetsed lauad ning sõna ,,laud" tähistab neid kõiki Kontseptualism - universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted
Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam algupäraseid ja hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Eesti rahvatantsu on peetud kollektiivseks, rahulikuks ja väärikaks. Puuduvad suured
tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule alati omane olnud -- nagu inimlooming laiemaltki, muutub ka rahvatants olulisi sündmusi peegeldades vastavalt ajale ja inimestele. Seetõttu ei suudagi me tänapäeval enam algupäraseid ja hilisemaid tantse üksteisest selgelt eristada. Filmikunst ja teised autentsed salvestusvahendid on liiga noored nähtused ja nii polegi dokumenteeritud allikatele viidates võimalik öelda, milline osa või liigutus on tantsus vanem ja milline uuem. Mis siis ikkagi iseloomustab eesti rahvatantsu? Eesti rahvatantsu on peetud
NIISUGUSE GRUPI KULTUUR SISALDAB ENDAS: 1. Lahendusi grupi säilimisprobleemidele 2. Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid 3. Tööriistu ja teisi inimese poolt valmistatud asju (materiaalne kultuur) KULTUUR KOOSNEB VÄÄRTUSTEST, MIS ON OMASED TEATUD GRUPILE, SAMUTI NORMIDEST, MIDA NAD JÄRGIVAD NING MATERIAALSETEST ESEMETEST, MIDA NAD LOOVAD. 24.Materiaalne ja vaimne kultuur Materiaalne kultuur elementidel füüsiline eksistents Vaimne kultuur abstraktne inimlooming Vaimset kultuuri võib jaotada: 1. Normatiivseks 2. Kognitiivseks 25.Normatiivne ja kognitiivne kultuur kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. 26.Kõrgkultuur ja massikultuur Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest
tunne. Erinevad kultuurid konstrueerivad armastust nende tunnete (kirg, kiindumus) pinnal erinevalt. Kuidas konstrueeritakse religiooni? Kristlus. Eeldame, et Jeesus oli läkitatud Jumala poolt, kutsus enda ümber jüngrid, kes uskusid, et ta on Lunastaja. Kristluse nimi hakkab levima hiljem, sajandite jooksul kujuneb kirik ja keelekasutus/mõisted. Tüli, sest erinevate piirkondade kristlased mõistsid asju erinevalt. Kompromiss: usutunnistused. Institutsiooniline ja keeleline külg on inimlooming. Kombed, tavad, traditsioonid on inimlooming. Jeesus oli päriselt olemas; ka tema religioossed kogemused olid tõenäoliselt päris. Religioonisotsioloogia: 1. kõik ongi inimkonstruktsioon 2. religioonil on ka oma sfäär olemas Neuroloogia: osa religioonist, religioossetest tunnetest on meile sünnipäraselt kaasa antud. Võimekus usuks on meile teatud osas bioloogiliselt ette antud. On inimkogemusi, mis on kultuuriülesed. (Kultuurideülese kohta võime oletada, et see on
· inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest võib Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust. · inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist. Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede (eidoste) erinevus selles, et · meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. · meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Ei, Platoni arvates on ideed inimestest sõltumatud. Platon ei pidanud silmas ideesid igapäevases tähenduses. · meelelise maailma asjad muutuvad aeglaselt, ideed aga tekivad kiiresti. Ei, Platoni arvates on ideed igavesed, st nad ei teki. Platon ei pidanud silmas ideesid tänapäeval tavapärases tähenduses. Platoni arvates on olemas näiteks · inimese-idee, kolmnurga-idee, laua-idee. · õigluse-idee, mehisuse-idee, arguse-idee.
argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused. LTMV kujundamine peaks algama sellest, et inimene võtaks omaks, et loodus ja loodusteadused on kaks ise asja. Kõik loodusteadused on inimlooming, mis on tehtud inimeste poolt ja nende jaoks. See on inimtegevuse tulemus, mis vastab inimese küsimustele looduse kohta. Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab
6. Platoni ideaalse riigi valitsejad juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest. 01st of March 20:31 Marko Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et a. meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt. >>> b. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. c. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Platoni ideaalses riigis peab igaüks a. oskama kõike teha, et vajadusel asendada teisi. >>> b. tegema oma loomupärast tööd. c. oma elu jooksul tegema erinevaid töid. Kui valesti peaks olema, siis parandage... 02nd of March 7:00 x Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? Matching pairs: Ilus maja Mustamäel -- Ausus -- Arv 7 -- valikud ideeline või meeleline maailm 02nd of March 9:10 matis maja mustamäel -- meeleline maailm
6. Platoni ideaalse riigi valitsejad juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest. 01st of March 20:31 Marko Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et a. meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt. >>> b. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. c. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Platoni ideaalses riigis peab igaüks a. oskama kõike teha, et vajadusel asendada teisi. >>> b. tegema oma loomupärast tööd. c. oma elu jooksul tegema erinevaid töid. Kui valesti peaks olema, siis parandage... 02nd of March 7:00 x Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? Matching pairs: Ilus maja Mustamäel -- Ausus -- Arv 7 -- valikud ideeline või meeleline maailm 02nd of March 9:10 matis
6. Platoni ideaalse riigi valitsejad juhivad riiki riigi kui terviku huvides, mitte ei lähtu isiklikest huvidest. 01st of March 20:31 Marko Platoni arvates seisneb meelelise maailma asjade ja ideede erinevus selles, et a. meelelise maailma asjad muutuvad kiiresti, ideed aga muutuvad aeglaselt. >>> b. meelelise maailma asjad on muutlikud, ideed aga muutumatud. c. meelelise maailma asjad on alati olemas olnud, ideed aga on inimlooming. Platoni ideaalses riigis peab igaüks a. oskama kõike teha, et vajadusel asendada teisi. >>> b. tegema oma loomupärast tööd. c. oma elu jooksul tegema erinevaid töid. Kui valesti peaks olema, siis parandage... 02nd of March 7:00 x Platon eristas meelelist maailma ideede maailmast. Mis kuhu kuulub? Matching pairs: Ilus maja Mustamäel -- Ausus -- Arv 7 -- valikud ideeline või meeleline maailm 02nd of March 9:10 matis
pidi. Selle tõlgendamiseesmärgi saavutamiseks tuleb käsitleda seaduse mõtte grammatilist, loogilist, ajaloolist ja süstemaatilist alguspunkti. 5. Lüngad õiguses ja nende ületamine Lünki on igas õiguskorras ei leita teatud hüpoteese, rakendada ei saa ka läbi tõlgendamise, tuleb kontrollida, kas õiguslikud asjaolud on sarnased õiguslikku tähendust omavate eluliste asjaoludega ehk kontrollima, ega õiguses pole lünka. Seda võib juhtuda, sest elu on dünaamiline, inimlooming on ebatäiuslik, õiguskord on noor. Lüngad võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad tingitud kujunemisloo lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest kui üks situatsioon, mis peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult ei ole. Näivad lüngad seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses
annaabi.ee 
