Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvasti. Andes uskus, et tuleb teha tööd ja näha vaeva, siis tuleb ka armastus. Nii rabas Andres tööd teha, lootes, et lõpuks tuleb ka tema õnn ja armastus, kuid see jäigi vaid unistuseks. Ajapikku olid inimste naerusuud asendunud tõsiste nägudega. Lapsed, kes varem igal pool rõõmsalt ringi jooksid, hakkasid isa eest oma rõõmu varjama, sest nad teadsid, et isale see ei meeldiks. Krõõt
esmakordsest kohtumisest alates olnud sümpaatne mõisas elav Helene, kes oli aga Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas see vastas tegelikkusele? Raamatul on naiiv-utopistlik idülliline lõpp, sest selline oli arvatavasti raamatu kirjutamise ajal Juhan Liivi nn. unistus et mõisahärrad oleksid suhtunud talupoegadesse inimlikumalt. Selline lõpp aga ei vastanud tegelikkusele, sest mõisas elavad aadlikud olid enamasti omakasupüüdlikud ja kui ka keegi oleks talupoegadesse nii suhtunud, nagu Hugo, poleks ta inimlikukad ideed läbi läinud, sest suurem osa mõisarahvast oleks ta mõttet koheselt maha laitnud. 3. Kirjeldused, mis käivad Kukulinna kohta: Ta ei ole suurem, kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna. Kõik ühesugused, ühesuurused
Heal teenindajal ei tohiks olla kliendi kohta halba arvamust, sest klient on see, kes toob palga. Ka ei tohiks klienditeenindaja ise näha välja selline, et ostjal tekivad tema kohta kohe eelarvamused. Eesti ühiskonnas on toidupoe müüja peaaegu nagu sõimusõna. Inimesed ei taha kuidagi mõista, et kui poleks kedagi, kes kassal nuppe vajutaks, jääks ka külmkapp tühjaks. Kui kliendid suhtuks klienditeenindajatesse paremini, inimlikumalt, oleks kindlasti ka müüjad rõõmsamad. Heas tujus teenindaja leti taga jätaks kliendile positiivse jälje ja nii paraneks asi ka järkjärgult. Raamatus toodud näited kallistamise kohta Eestis ilmselt ei töötaks. Meie inimesed on liiga tagasihoidlikud, et kutsuda klienti eesnimepidi, isegi sinatada, samas liiga omakasupüüdlikud ja ahned, tasuta kohvi ja suupistete pärast tuldaks kohale ka ilma ostusoovita. Näiteks käis mu hea sõbranna Ameerikas ostureisil
erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas
Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See tähendas,
alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad visid jlle natuke inimlikumalt elada, vhemalt nii palju, kui vimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid viksemad, kui misnikel, said nad siiski misnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga vetist ning saak oli kvasti suurem. Misnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jda. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See thendas,
talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. Aadel Aadlikel oli õigusi palju. Otsustasid Polnud õigust enam koormisi määrata ja enamjaolt talupoegade elu üle. pidid talupoegadesse inimlikumalt Määrasid koormisi jne. suhtuma. Mis muutus ja miks? Kõik see muutus kuna tulid mitmed reformid, valitsejad vahetusid. 4. Võrrelge talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll neis protsessides oli a) Luteri kirikul, b) Keskvõimul, c) Kohalikul aadlil? Kuidas võisid talupojad suhtuda hariduse andmisesse? Selgitage oma arvamust.
KAANONID - kindlad reeglid, mida tuli jälgida vaaraode kujutamisel. Keha hoiak pidi olema jäik, käed sirgelt all, üks jalg teisest esspool, pilk suunatud kaugustesse. Vaaraosid kujutati suuremalt kui teisi. EGIPTUSE POOS kehaosi kujutatakse külg või otsevaates, olenevalt vaate arusaadavusest (keha otse, jalad kõrvalt) EHNATONI AEGNE KUNST Rajas uue pealinna, muutis päikesejumala kõige tähtsamaks, tema ajal muutusid kaanonid: hakati kujutma inimlikumalt, nt Nofretete büst; reljeefis hakati kujutama seda, kuidas vaarao veedab oma aega. DÜNASTIA - samast suguvõsast pärit valitsejad HIEROGLÜÜFID vanade egiptlaste pltkiri SARKOFAAG MUUMIA MADAL- JA SÜVENDRELJEEF - Madalreljeefi puhul eemaldati seejärel taustapind, nii et figuurid tõusid pinnast esile. Teisel juhul õõnestati figuurid. Süvendreljeefi kasutati eksterjööris, madalreljeefi interjööris
Ehnatoni aegne kunst. Echnaton- ainujumala kultuse kuulutas välja. Amon Ra päikesejumal. Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14. sajandil e.m.a. Hakati kujutama vaaraosid inimlkuna · Echnaton tahtism et teda kujutataks nii nagu ta on · Echnatoni ajal kujuneb vaaraode kujutamisel peamiseks pere teemad, meeleolud inimlikumad · Kuigi mõned reeglid säilisid nt vaaraod kujutati suuremaks kui tema naist · Tema ajal hakati vaaraot ja jumalaid inimlikumalt. Mõisted DÜNASTIA- on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. POLÜTEISM-palju jumalaid tunnistav usund HIEROGLÜÜFID- (eriti vanaegiptuse) kiri, kus lihtsustatud joonistustega tähistatakse sõnu, silpe või kaashäälikuid. SARKOFAAG- inimese keha kujuga kirst, kuhu vaarao paigutati. MUUMIA- palsameeritud inimene SFINKS- lõbvi kehaga vaarao näoga kuju, kes valvab templit. KÕRGRELJEEF peaaegu ümarplastiline töötlus
vaid teadmises, et küüniline, pessimistlik elusuhtumine täis külma arvestust maksab kunagi õigete tunnete tekkimisel kõvasti kätte. Vaevalt, et tänasel päeval suudaksime kaasa õhata Tatjana või Onegini armuvalule, mille tekitasid tolle ajastu eelarvamused, eluviis, kombed, arusaamad. Jääb vaid üle tänada aega, sajandite ja aastatuhande vahetumist. Kuigi inimestevahelised sügavad tunded on oma iseloomult samaks jäänud, võib neid hea julguse korral palju inimlikumalt vastu võtta ja ka edasi anda. ,,Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab
ühtse müügistrateegia väljatöötamine; allüksuste aruandluse ja probleemide ühised arutelud, näiteks sortimentide ja hindade kooskõlastamine ühistu kaupluste vahel; töötada välja uus palgasüsteem; tuleks arvestada rohkem ka töötajate arvamustega ning kaasata nad probleemide lahendamisse; kauplustele tuleks anda rohkem iseseisvust ning otsustusõigust; rohkem toetada töötajaid probleemide lahendamisel ning suhtuda neisse inimlikumalt, anda nõu, mitte ainult karistada; tuleks ära kuulata alluvate probleemid ning anda neile rohkem otsustusõigust nende tööd puudutavate küsimuste lahendamisel. (vt. lisa 3) Töötajate arvates kasutavad juhid autokraatlikku juhtimisstiili. Ettevõtte siseste suhete parandamiseks ning töötajate motiveerimiseks peaksid juhid alustama oma suhtumise muutmisest töötajatesse ning juhtimisstiili vahetamisest. Kõik algab
Raha ei ole kasutusel. On suured aidad, kus on nii palju kaupa, et kõigile jätkub. Kuna eraomandit ei ole, siis ei ole ka kellelgi kokkuahnitsemise instinkti. Utoopias on ka orjad. Need on mustatöölised. Ilma nendeta ei saa keegi läbi. Näiteks lihunikud. Neid koheldakse aga inimlikult. Need nö orjad on olemas ka tänapäeva ühiskondades. Nendeks kurjategijad nii oma kui ka teiste maade. Viimased on eriti õnnelikud, kui Utoopiasse satuvad, sest seal koheldakse palju inimlikumalt nagu tänapäeval minnakse musta tööd tegema kuhugi riiki ja antakse oma vabadus kodumaalt lahkumisega ära. Iga ema peab imetama vaid oma last. Söömaajad nagu NL ajal olid sööklad, olid restoranid. Rõhutatud, et söömaaeg on ka kultuuriline tegevus, suhtluspaik. Kodus söömist ei peeta viisakaks. Söömine on kultuuri osa. Muusikat kuulatakse selle ajal, millega on NL ajal ja praegu sageli liiale mindud. Üksinda reisimine keelatud
annaabi.ee 
