Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud)
Kokku moodustavad need inimliku tarkuse. Vooruseid on inimestel erinevalt. Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid. Kokku eksisteerib ajaloos 158 riigisüsteemi, mis jagunevad 6-ks suuremaks grupiks head: kuningriiklus, aristokraatsus ja vabariiksus; 3 halba: oligarhia, demokraatia ja türannia. Psühholoogia ja õp inimhingest A peetakse psühho loojaks. Ta tegi vahet animaalse ja inimese hinge vahel. Animaalne saab maailma tajuda ja natuke mõelda. Inimhinge puhul on fantaasia võime. Inimese mõistus salvestab pidevalt fantaaasia pilte ja igapäevaelu pilte, see ongi mälu. Kõik pildid jäävad inimesele kusagile alles Aristoteles (384-322) Inimene suudab meenutada tavaliselt ainult häid asju. Inimhingel on 2 poolust: meeleline ja mõistus. Need peavad olema tasakaalus. Parem on kui mõistus on ülekaalus
kuulumisest rõõmu. 2. Millised on Stepihundi tunnused? · Stepihunt oli õhtuinimene, tihtipeale ärkas alles enne lõunat. · Üksinduse ja sõltumatuse vajadus, ta ihkas seda ning oli selle ka saavutanud · Vihkas rutiini, ebakorrapärane eluviis, nt magamisreziiim · Teatud enesetapjalikud kalduvused, nt joomine · Kahe loomuse võitlus, vastuolisust. Hunt ja inimene · Stepihunt on tegelikult lihtsalt lihtsustatud käsitlus inimhingest, sest see koosneb mitmetest enamatst osadest kui vaid kahest. · Ei olnud endaga rahul enesekriitiline 3. Kas see, et Harry peab ennast Stepihundiks on põhjendatud? Mõnes mõttes küll, ta oli teistsugune, teistelt erinev ning ei suutnud nendega kokku sobitada ennast. Ta ei suutnud leida isegi iseendast harmooniat, rääkimata siis suhtluses teistega. Ta ei olnud rahul iseenesega ega oma eluga, sest teadis hingepõhjas, et on hunt stepist. 4
Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Epikuros jagas filosoofia kolme ossa: 1) loodusõpetus füüsika, 2) õpetus looduse ja inimese tunnetamisteedest loogika e kanoonika, 3) õpetus õnne saavutamisest inimese poolt eetika. Käsitlus inimhingest Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud vaid õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhuslikku aatomite kompleksi või agregaati. Ka hing koosneb aatomeist ja tema tegevus seisneb aatomite liikumises. Kõige olulisemad aatomid on Epikurose järgi kergeimad, tuld või tuult meenutavad aatomid, mis ei allu mehaanilisele liikumisele, vaid omavad vabadust, vaba otsustuse õigust. Seetõttu on inimese tahe vaba oma valikutes, otsustustes.
Sattudes muutuvasse mm-a näeb hing ideede jäljendeid ja tal tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada, tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne (järjest madalamaks). Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu. Püüdis likvideerida empiirikute ja ratsionalistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas K arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõj sõltumatu mm ehk objektiivne mm ning tekitab meis aistinguid. Sõltumatu mma kohta
Epikuros arendas materialistlikku metafüüsikat, empiristlikku epistemoloogiat ja hedonistlikku eetikat. Ta õpetas, et põhikoostisosadeks maailmas on aatomid, imepisikesed osakesed, mis lendlevad tühjas ruumis, ning ta püüdis selgitada kõiki loomulikke nähtuse aatomitega. Tema arvates polnud jumalatel maailmas mitte mingisugust mõju. Tema püstitas ka mõtte, et kõigel, mis meie elus toimub, on mingi põhjus või selgitus ja et miks see just nii on. [1, 2] Tema arvamus inimhingest Nagu kõik looduses, on ka inimene tekkinud õnneliku juhuse tõttu, ja kujutab endast juhuslikku aatomite kompleksi või agregaati. Hing koosneb samuti aatomitest ja selle tegevus seisneb aatomite liikumises. Inimhing pole mitte mingil moel surematu. Peale inimese surma muutub inimkeha tagasi algaineteks ja hingeaatomid hajuvad minema. ,,Surm ei puuduta meid sugugi, sest kui me elame, pole surma, ja kui on surm, pole enam meid." [1, 2] Erinevused Demokritosest
19.saj Giovanni Paxini melodramaatiline ooper „L’ultimo giorno di Pompei“ (1825) roomlaste pahelisus vs kristlaste vagadus. 37.Iseloomusta Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20.sajandi Euroopa vaimuelule. Wilhelm Jenseni romaan „Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück“ 1903 elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija,sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheoloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20.saj I poolel. Salvatore Dali ja Andre Bretoni, Andre Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile „Gradiva“ Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 38.Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli
Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vastus: Wilhelm Jenseni romaan `Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück' (1903): elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel. Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid. 8 Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. 35. Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust?
Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.20. sajandi Euroopa vaimuelule Wilhelm Jenseni romaan `Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück' (1903): elluärganud kunstiteoseskulptuur. Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel. Salvatore Dalí ja André Bretoni, André Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile ,,Gradiva". Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 35
Ühesõnaga otsiti varju kõiges, mis aitas eemalduda halvast igapäevalisusest. Isiksuse suveräänsus. Romantikud tegelevad inimisikuga. See inimene on suveräänne ja tema tahe on vaba. Igapäevane elu ja hingeelu läksid vastandusse. Romantikud uskusid emotsiooni järgnemisse. Hingeelus nähti kõrgemat väärtust. Seetõttu romantikud ei tegele inimeste elu üksikasjadega, vaid keskendutakse tema tundmustele ja sisemaailmale. See on ka romantikute teene, sest varem pole inimhingest räägitud. Sellest kui keerukas, mitmetahuline ja sügav see on. Eriti tähtis romantismi juures on see, et romantikud sagedasti tegelevad ka inimese pahelise poolega. See on inimese pärisosa ja pole alati vooruse poolt alla surutud. Täieõiguslik osa. Romantism annab õiguse kirjanduslikele pättidele, patustele (saatan, Don Juan). Kui klassitsismis oli looduse peegeldamise nõue, siis romantismis vastandati sellele
Platon- ta ei ole nõus eelnevate filosoofidega, ta kritiseerib neid ning ehitab üles oma filosoofilise süsteemi. 36 teost- kõik ´dialoogi vormis. Tema filosoofiast võib eristada mitmeid staadiume: Koopamüüt- inimene ei suuda tunnetada reaalset elu. See mida ta tajub on vaid varjude mäng, mida näeb koopasse aheldatud inimene. Tõeline elu jääb inimesest kaugele. Riigiteooria- riigis on vaja tagada terviklikus ja ühtsus. Esitas ideaalse ühiskonna korraldus lähtudes inimhingest: inimhingel on 3 osa: mõistus, meeled ja mõistuseta meel; mis on tarkus, mehisus, mõõdukus. Aristoteles-toonitas, et teadmiste kogumiseks on vaja kogemusi ja mõistust. Tema kirjutas raamatuid eetikast, loogikast, füüsikast jne. Platoni õpilane(ei olnud nõus Platoni ideedega). Filosoofia tekkis Vana-Kreekas ning kuna temast arenes palju teisi teaduseid, kujuneski filosoofiast nn. katusteadus. Filosoofia algaski probleemiga: kust saab elu alguse ning kuhu ta hääbub? 6. saj eKr
kindlustamiseks, siis me peame, lühidalt öeldes, vastama: võime eneseohverduseks, eraldi iga indiviidi tahet eneseohverduseks ühise heaolu nimel. Et need voorused ei oma midagi ühist majandusega, on juba selge ainult seetõttu, et inimesed ei too end kunagi ohvriks neil viimastel motiividel. Inimene sureb oma ideaalide eest, kuid ta ei kaldu surema oma "asja" eest. Inglased tõestasid kõige paremini oma üleolekut inimhingest selles, millise motivatsiooni nad suutsid anda oma võitlusele. Samal ajal, kui meie, sakslased, viskusime leiva järele, võitles Inglismaa "vabaduse" eest ja seejuures mitte iseoma vabaduse eest, vaid väikeste rahvuste vabaduse eest. Meil naerdi sellise jultumuse üle, meil tunti meelehärmi sellise inglaste agiteerimise pärast. Ent see tõestas vaid, kui lootusetult rumalad olid ühiskondliku arvamuse juhid Saksamaal veel enne sõja algust
annaabi.ee 
