Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirja...
Luulevihik ,, Kõik muutub lauluks" Valisin siis analüüsiks esimese ülesande ja vastan neljale küsimusele. 1. Luulekogu läbivateks teemadeks on surm, sõda ja vabaduse igatsus. Luuletaja nägemus ja tunded sõjaaegsest Eestist. Sellest kuidas hing ihkab vabadust ja sõja lõppu. Kui palju sureb süütuid ja noori inimesi sõja läbi. Kuidas see kõik mõjub rusuvalt ja laastavalt inimhingele. See luuletus iseloomustab neid tundeid kõige paremini. Kas tunnete. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastest? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. Kas kuulete, kuidas kohiseb laas, Nagu tormaksid vetevood randa. All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuulen sammusid koiduhooste. Üle vaenlase peade kokku lööb
,,Rikas" ja ,,vaene" on tohutult laiad mõisted, mis igaühe jaoks omavad erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist. Kas aga kõik see
on mõlemad võistkonnad kaotajad, sest turniirisarjas, milles nad mängivad on nad langenud kõige viimaseks ning lahing, mille nad just maha pidasid, käis viimaste kohtade peale. Ma arvan, et esimene maailmasõda oli inimkonnale ning maailmale nagu jalgpallimats, milles oligi võimalik saavutada vaid viimane koht, sest sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, kellest 3,5 miljonit inimest jäi sandiks. Lisaks nendele kokku ligi 30 miljonile inimhingele oli veel ligikaudu 10 miljonit elanikku, kes surid sõja vältel nälga või mõnesse haigusesse. Veel suurem suremus leidis aset aasta pärast reaalset sõja lõppu, kui sõdurid asusid koduteele, viies endaga ühes epideemia, mida tol ajal veel ei tuntud ning selle tagajärjel läks manala teed veel vaata, et ehk suuremgi hulk inimesi, kui neid, kes hukkusid läbi kahuritule. Samuti ei saa jätta märkimata suuri vaimsed
Meenutagem vaid Thomas Alva Edisoni, kes oleks võinud väga vabalt pärast fooliumplaadimängija leiutamist jääda pensionile ning nautida saadud raha eest elu, tema aga töötas palavikuliselt edasi, sõnades, et pärast surma on tal aega küllaldaselt puhata ning leiutas lõpuks hõõglambi, tänu millele elektrifitseeriti kodud esimest korda. Sõdasid ning konflikte põhjustab rahulolematus mingisuguse olukorraga - see on inimhingele niivõrd tavaline. Ometigi on rahulolematus ikka ja jälle inimkonna arengule kaasa aidanud, sest tähtsaid avastusi ja otsuseid tehakse tavaliselt siis, kui raske olukord on pealesunnitud ning sellest pole väljapääsu. Sõdade vajalikkuse kohta võib tuua palju argumente. Karl Suur pani oma edukate sõdadega alguse kolmele suurele Euroopa riigile. Napoleoni algatatud sõdadega vabanes enamus Euroopast
,,Valetaja kasutab kehtivaid tähistusi, sõnu selleks, et panna paistma mittetegelikku tegelikuna. Inimesed ei pelga seejuures mitte niivõrd pettasaamist kui just pettuse läbi kahjustamist: nad ei vihka, isegi mitte sellel astmel, põhiliselt mitte petmist, vaid teatud pettuse tüüpide halbu ja vaenulikke tagajärgi." Hirm haiget saada muudabki inimesed vale suhtes ettevaatlikuks ja tõde muutub üha olulisemaks ja otsitumaks. Kuid nagu ikka, rahulolematule inimhingele pole ka tõde alati sobivaimaks variandiks, kuna võib tekitada valusat kahju, justnagu valegi. ,,Üksnes säärases kitsas mõttes tahab ka inimene tõde: ta ihaldab tõe meeldivaid, elu säilitavaid tagajärgi; puhta ja tagajärjetu teadmise suhtes on ta ükskõikne, arvatavalt kahjulike ja häirivate tõdede suhtes isegi vaenulikult meelestatud," kinnitab ka Nietzsche. ,,Millised meelevaldsed piirangud, millised ühekülgsed eelistused asja kord ühe, kord teise omaduse suhtes!"
KIRJANDUSE KONTROLLTÖÖ 2 1. Sentimentalism valitses 18. sajandil Inglismaal. 2. Sentimentalism rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. 3. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, ka pihtimuskirjandust, tundelist reisikirja ja looduskirjeldust. (x6) 4. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young, Thomas Gay 5. Saksamaa eluolu 18. sajandil: Saksamaa oli mahajäänud riik. Kolmekümneaastane sõda
õnnetustest; kelmiromaan; tõetruu mereelu kujutamine “Peregrine Pickle’i seiklused”(1751) “Krahv Ferdinand Fathomi seiklused”(1753) “Sir Lancelot Gravesi seiklused” (1760) “Humphrey Clinkeri reis”(1771) Lawrence Sterne (1713-1768) -sentimentalism – rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele; uudne loodusekäsitlus – loodus äratab härdaid tundeid, vastan linnakultuurile (eleegia, päevik, kiri, tundeline reisikiri ja looduskirjeldus; 18.sajandi II pool) “Tristam Shandy elu ja arvamused”(1760-67) – minategelaste muljed; tegevus toimub Shandy Halli elutoas; aeg on suhteline; peategelane Tristami isa Walter Shandy; puudub ühtne tegevus
Vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Kodanlik revolutsioon. Suurt populaarsust kogus Daneil Dilfor'i tolleaegne romaan Robinson Crusoe'st. Enamik valgustuse ideedest pärines inglastelt, kuid just prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. SENTIMENTALISM Tekkis 19. sajandi Inglismaal. Rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele. Sentimentalistid viljelesid intiimseid ja subjektiivseid zanre nagu eleegia (kurvatooniline luuletus), päevik, kiri, pihtimuskirjandus, tundeline reisikiri või looduse kirjeldus. Sentimentalistlikud luuletajad ja prosaistid: Jane Austen, Henry Fielding, Robert Burns, Edward Young... Iseloomulik liialdane tundelisus, nutulisus ROMANTISM 19. sajandi lõpp ja 19. saj. I pool. Levis Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Kõige tähtsamaks sai isiksuse ja erakordsuse kujutamine
eirama. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad ja katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. Eriti murelikuks teeb see noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. (Oiseth 1999: 46) 10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU? Narkomaania kõige laiemas tähenduses kui enesestimulatsiooni fenomen on paratamatu, inimhingele iseloomulik. Kes on kogenud ülimat naudingut ekstaasi see igatseb seda kogeda üha uuesti ning on selle nimel valmis kannatama igasugu piinu. Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse.
Esmajärgulised kultuurikujundavad faktorid Hiinas olid kahtlemata kolm õpetust- konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianismi kasutasid terminina eurooplased, hiinlaste jaoks tähendas see ,,raamatuinimeste kooli", mis pärines kaugest minevikust. Teine oluline usuvool Hiinas oli taoism. Tao on universiumi Tee. See on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu. Munk ise aga oma heategevusega on võimeline igavesest ringlusest end välja rebima ja saavutama nirvaana. Kasvatuse eesmärk hiina kasvatustraditsioonis oli iga indiviidi suunamine kohuse teele. See oli muutusteta teostamine ja toetamine nii religiooni, tavaõiguse kui ka valitsuse tasandil. Samas oli Hiina ühiskonna mudeliks perekond
konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianismi kasutasid terminina eurooplased, hiinlaste jaoks tähendas see ,,raamatuinimeste kooli", mis pärines kaugest minevikust. Teine oluline usuvool Hiinas oli taoism. Tao on universiumi Tee. See on alati liikumises, alati sünnib uusi muutusi. Budism on hiinlastele lähedane oma hoole poolest hinge saatuse pärast. Lõpmatult liikuv ümbersündide ratas annab inimhingele üha uusi võimalusi. Seepärast pidi buda munk viibima nii matustel kui ka lapse sünni juures. Mõlemal juhul aitas ta kindlustada paremat seisu. Munk ise aga oma heategevusega on võimeline igavesest ringlusest end välja rebima ja saavutama nirvaana. Kasvatuse eesmärk hiina kasvatustraditsioonis oli iga indiviidi suunamine kohuse teele. See oli muutusteta teostamine ja toetamine nii religiooni, tavaõiguse kui ka valitsuse tasandil
säilitada jumalapildi ühesust. Kuivõrd igapäevane kuri pidi kuidagi oma koha leidma, siis omistati pea kogu süü selle eest pärispatust rikutud inimesele. Valgustuse ajast on sellele järgnenud loogiline vastureaktsioon, kus inimest nähakse läbinisti positiivsena ning kurja justkui vääritimõistetud heana ning mõjuka progressi taganttõukajana. ,,Me mõtleme, et pimeduse maailm on igavesti ja lõplikult ära kaotatud ja keegi ei mõista, mida see mürk teeb inimhingele." (ibid) Kurjuse kadumine inimhinge sügavustesse annab inimesele deemonliku iseloomuga vaimujõu ning sellele vastavad teod, arutleb Jung, vaadeldes 20. sajandi sündmusi. 3.5.4. Kristoloogia Kristuse elu mõistetakse Kiriku poolt ühest küljest ajaloolisena, teisalt igavesti eksisteerivana ja müstilisena. Jung leiab, et psühholoogilises mõttes elas Kristus konkreetset, isikulist ja unikaalset elu, millel samal ajal põhijoontes oli arhetüüpne iseloom. Sest erinevaid motiive,