kasulik või prestiizikas. Eesmärk peab olema ruumilise käitumise mõistmine · Osaluseksperiment ehk etnograafiline meetod · Intervjuumeetod · Ankeet-küsitluse meetod Marksistlik geograafia pole olemas üldkehtivat tõde, tõde on alati parteiline, selle või teiste inimrühma huvide väljendus. Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr
KONTROLL JA VABADUS Mark Goodwin'i põhjal Juhendaja: prof. Rein Ahas Tartu 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias........................................................................................ 4 2. Kontrolli ja vabaduse erinevad tahud .................................................................................................................................................... 7 2.1 Asukoha vabadused........................................................................................................... 8 Kokkuvõte..........................................................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............
- inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates regioonides. Nt rahvastiku, majanduse ja veonduse küsimustega. 8. Selgita, mis on GIS ja milleks seda kasutatakse? kus esitatakse infot e kohateavet geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel. 9. Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? iga loodusvööndit iseloomustub just talle omane kliima , taimkate ja loomastik. 10. Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi 11. Loetle mandrid. Euraasia, Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis, 12. Loetle maailmajaod. Aafrika, Aasia, Euroopa, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika 13. Nimeta kõik kliimavöötmed maakeral. Ekvatoriaalne, Lähisekvatoriaalne, Troopiline, Lähistroopiline, Parasvööde, Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline. 14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Iseseisev töö inimgeograafias PIIRKONNA KIRJELDUS Marko Mitt Juhendaja: Janika Raun Tartu 2014 Piirkonna kirjeldus Kirjeldatav piirkond asub Tartu linnas Veeriku linnaosa lõunaosas ning moodustab ristkülikukujulise ala. Territoorium piirneb nelja tänavaga: kirdest Tulbi tänavaga (ca 200 m), kagust Rukki tänavaga (ca 250 m), edelast Ravila tänavaga (ca 205 m) ning loodest Veeriku tänavaga (ca 250 m)
Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Referaat inimgeograafias Emmaste vald Tartu 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 2.Asend ja loodus..............................................................................................................lk 3 2.1.Pinnamood.....................................................................................................
Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Essee inimgeograafias ,,Koht" Tartu 2010 Koht ehk millegi asukoht ruumis. Sellel on tihti oma kindel tähendus, mis talle omistatakse. Kõik inimesed on erinevad, seega erinevad ka nende mõtted ja arusaamad seoses koha ja asukohaga. Üks kindel koht võib tähendada erinevaid asju, oleneb lähenemisest ja vaatenurgast, kuidas keegi seda mõistab. Tavaliselt seostatakse mingit kohta mälestustega ja tunnetega, enamasti on tegemist sellise kohaga, kus inimene on varem käinud või olnud
2) toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks; VAATLUS- jälgitakse protsessi ise sekkumata. Tänapäevase vaatluse juurde käib ka MÕÕTMINE-vaadeldu jälgimine ja kirja panemine kindlate reeglite järgi.peab saama omavahel võrrelda. Inimgeograafias tehakse KÜSITLUSI, et teada saada inimeste kohta. Toetutakse sotsioloogias ja psühholoogias väljatöötatud meetoditele. KATSE- kutsutakse mingi protsess esile, mida on vaja lähemalt 4)uurida. Katse teabeallikate, analüüsib tegemisel kasutatakse ka järgi sh kaartide MUDELit etteantud
(1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid. Ruumikorralduse paradigma rajamisel max tähtis vana: WILLIAM BUNGE: Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks
(1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi. ! Koostöö teistega on võimalik! Sotsiaalfüüsikud lõid migratsiooni gravitatsiooni valemi (linnadevaheliste sõitude suund ja maht). Chicago faktorökoloogiline koolkond lõi faktoranalüüsi ehk komplekstunnuse koostamise lihttunnustest. Hägerstrand: uuenduste levik ruumis on sama mis x levik ruumis. Uus valdkond inimgeograafias: levikuprotsessid. Ruumikorralduse paradigma rajamisel max tähtis vana: WILLIAM BUNGE: Bunge uskus, et ruum on kui suhtlemiskeskkond, geograafilised nähtused on omavahel mingites suhetes, mis võivad tekitada nende vahel suhtlemist, mis toimub läbi nähtuseid lahutava ruumi, mille ulatus ja iseloom mõjutab tekkivaid suhteid. Vahemaa summutav toime. (nt järve ääres on hõim, üle mäe on kaks hõimu. Geograafilised takistused muudavad suhtlemise raskemaks, aga samas ka vajalikuks
European Planning Studies, 7:5, 605-621. 7. Elkin, T., McLaren, D. and Hillmann, M. (1991) Reviving the City: Towards Sustainable Urban Development. London: Friends of the Earth. 8. Hall, P. (1996) 1946-1996--From new town to sustainable city, Town and Country Planning, November, pp. 295-297. 9. Ideon, A. (2006). Eeslinnastumisest Tallinna linnastus Hoonestusalade laienemine aastatel 1995-2005. Magistritöö inimgeograafias. 10. Metspalu, P. (2005) Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel. Magistritöö inimgeograafias. Tartu Ülikool, geograafia instituut. 11. Neuman, M. The Compact City Fallacy. (2005) Journal of Planning Education and Research, 25:11-26. 12. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989a) Cities and Automobile Dependence. Aldershot: Gower. 13. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989b) Gasoline consumption and cities: a comparison of US cities with a global survey
paradigma pohijooned. Kujunes välja inimgeograafia uus paradigma. Sellel on kolm põhimõistet: -geograafiline ruum kui asupaik ja suhtlemiskeskkond, -ruumiline korraldumine ja korraldus, -funktsionaalregioon (ruumanalüüsi vool kasutab seda mõistet harva). (lisa lk 51-53) INIMGEOGRAAFIA ARENGUD PÄRAST KVANTITATIIVSET REVOLUTSIOONI MITU VOOLU VÕl MITU TEADUST Peamised voolud uusima aja inimgeograafias Inimgeograafia viimasel 30 aastal hargnenud mitmeks erinevaks vooluks. (lk 64) Marksistliku inimgeograafia teke. Harvey panus sellesse. Marksismi jargi on teadus parteiline, alati selle või teise ühiskonnaklassi teenistuses. Lihtne oli jõuda arusaamisele, et peavoolu inimgeograafia, paradigmast sõltumata, oli kogu aeg kaitsnud ülemkihtide võimu. Selle vastu tuli nüüd rajada hoopis teistmoodi inimgeograafia, mille ideoloogiaks pidi saama alamklasside
kired. Mõte, et inimese maastikele võiks rakendada samasuguseid tõgenduslikke võtteid, nagu me kasutame m6ne romaani, luuletuse, filmi v6i maali uurimisel on üpris võõras. Minu eesmärk on uurida just seda pakkuda viise kuidas käsitleda geograafiat sarnavord inim-kui sotsiaalteadusena. Üksikud inimgeo on seda lähenemisviisi kasutanud alates 1970 a. Olles seotud sotsiaalsete liikumistega, feminism jne. see on viinud humanistliku geograafia suunas. Maastik Inimgeograafias on maastik alati tihedalt seostatud kultuuriga ja nähtavatest vormidest. Ta on nägemisviis, välismaalima vaatepildiks, visuaalne tervik. Ta tõusis esile renesseansi ajal, tähistades uut laadi suhet inimeste ja nende keskkonna vahel. Oluliseks sai perspektiiv, mis võimaldas kahes mõõtmes taasluua realistliku illusiooni kolmemõõtmelisest ruumist. Nt maalikunst, luule, kirjandus jne. niisiis on maastik seotud uue nägemisviisiga, mille
annaabi.ee 
