Romaani analüüs ,,Ekke Moor" A. Gailit Romaan algab sellega, kuidas Neenu ja Enge tahavad minna Ingelandi laadale. Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis
välja. Romaani lõpus oli eriti ehedalt näha kui väga Neenu ikka Ekket armastas. Nähes, et see maskeeritud habemik, kes koju tagasi oli tulnud, ongi Ekke, hakkas ta kohe sauna kütma ja pojakesele süüa tegema. Kuigi ise oli ta maruvihane, et Ekke oli üldse niimoodi jalga lasnud. Neenut saab võrrelda kasvõi minu enda kui ka paljude teiste emadega 21. sajandil. Rääkides kirevatest tegelastest pidasin vajalikuks eraldi välja tuua veel kogu Ingelandi teatri rahva alates direktor Veeliks Ekmast kuni Janka Veerini ning tähtsaks pean ka mustlast Sander Mitrovskit ning tema hobusest Dzabost. Terve romaani vältel jäigi kõige rohkem meelde Ingelandi teatri näitlejaskond, kes olid kohati naljakad, kuid teisalt isegi lootusetud joodikud ja muiduolijaid, kes vahepeal ei viitsinud oma näitemängu sisugi endale enne esitust selgeks teha. Sinna oli autor koos töötama pannud kõik väga erineva iseloomuga inimesed,
Ekke Moor täidab oma osi vaikselt, vahel küll mõeldes, et tahaks midagi huvitavamat ja tulutoovamat teha. Läbi elu seigeldes ei suuda Ekke Moor unustada oma ema ega ka Eneken Üüvet, kellesse ta armunud on. Ta püüab neist kaugeneda, kuid nad on tema mõtetes iga päev ja aeg- ajalt näeb ta neid unes. Seikluse lõppedes on Ekke Moor rikas poiss ning rändab koju tagasi, kus võtab teda vastu väike poiss, kelles näeb Ekke Moor iseennast. Teda ootab Eneken Üüve ning Neenu Moor. Koju Ingelandi jõudes Ekke Moor mõistab, et kõige paremad lahtised allikad ongi Ingelandis ning kodus oma pere juures. Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus 1941. aastal ning kogus kiiresti tuntust. Tänase päevani suudab see lugejaid köita romantilise lähenemisega noore poisi seiklustesse.
· "Leegitsev süda" 1945 · "Viimane romantik" 1949 · "Üle rahutu vee" 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" 19511959 · "Põhjaneitsi" 1991 4 Kokkuvõte Raamat algab sellega ,kui Neenu Moor tuleb laudast ja näeb rannas askeldavat naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke tuppa , vahepeal aga käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli Engelandi külas palju tüdrukuid , isegi kui Ekke paar kopikat sai , raiskas ta need tüdrukute peale ,ostes neile saia ja muud
avastada ning tundma õppida ennast. Ennast ära elatab ta juhutöödest, mis tee peale jäävad. Küll oli ta kraavikaevaja, küll sulane küla praosti juures ning rändkaupmees, oskas ta ka hästi näidelda. Samal ajal kui Ekke mööda ilma ringi rändas, jäi temast maha kodukülla Eneken armastatud naabritüdruk. Enekeni isa Toomas Üüve oli noorte suhtele küll kangekaelselt vastu, kuid nad olid ikka koos. Teine kallis inimene, kes Ingelandi jäi, oli Ekke ema Neenu, keda Ekke pidas küll karmikäeliseks, kuid samas ka tubliks memmeks, kuna too oskas oma poja eest hästi hoolitseda. Seikluste lõpus jõuab Ekke siiski tagasi koju ja on vahepeal rikkaks saanud. Kodus ootas teda tema kallis ema ja suur armastus Eneken. Lisaks ootas teda koju ka tema poeg, väike Ekke, kellest mehel aimugi polnud. Koju jõudes mõistis Ekke, et kõige parem on ikka kodus oma pere juures olla ja kõige paremad allikad ongi just seal.
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles
Ta saab headeks sõpradeks lapi tüdruku Lassiga, kellel ta aitab teha taas õige valiku, lastes tüdrukul valida kosja tulnud jahimees enese asemel. Nüüd on Ekke juba teist korda põlanud ära võimaluse paikseks jääda. Tüdruk on Ekkele nii tänulik kingituste ja nõu eest, et laseb talle kinkida 50 põtra, kelle müügi eest saab Ekke rohkem raha kui tal kunagi varem olnud on. Ekke istub rongile ja sõidab oma koju Ingelandi. Seal kohtab ta väikest Ekket, kes meenutab talle väga ennast noorena. See on tema ja Eneken Üüve poeg. Tal on hea meel näha ema ja Enekeni ja sel hetkel ta mõistab: Ei ole teist sellist kohta nagu kodu, ta rändas küll nii paljudesse erinevatesse paikadesse, aga ei leidnud neis kuskil õnne, sest õnn ootas teda sealsamas väikses Ingelandis Eneken Üüve ja Neenu Moori juures ja alles sel hetkel saab ta sellest aru, et kodu on see koht, kus inimene leiab enda ja oma õnne.
Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut · Räägib Pille Riiniga Enekenist · Rahulolematus Peipsi poemüüjana · Igatses Eneken Üüvet ja Neenut · Isu meremehe elust täis · Vestlus Lassiga · Jõuab Ingelandi, avastab, et Aet Elme on surnud · Kokkuvõtvalt reisi kohta Mida teised arvavad? · Külarahvas imelik, ullike ,,Ekke-poisike, sind vihkab kogu rannik. Pole meest, kes ei sajataks sind, ning emad hirmutavad lapsi sinu nimega. /.../ On nõnda, et isegi koerad jooksevad põrnitsedes Ekke Moori järele ega jäta temale haukumast." · Praost usaldas, hindas tööd, kasutas Ekke töökust ära · Võõras naine (tuli kuulduste järgi) kiindunud
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune
jutustavad Rootsis metsatöödel olles dekameronlikke lugusid oma armuseiklustest. Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või
homme, mitte olevik ega minevik. Iga päeav on te keegi tegelane, näitlejana issanda laval. Teose alguses on ta küla laiskloom, luuetejaa, romantik kuid tööd ta ei tee, vaid kiigub puudel kuna tal ei ole küps hing mis teaks mida ta soovib teha. Teose lõpuks on ta aga ennast leidnud, ikka kodust, ehk ta on läbi käinud ringse arengu. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel 7. Põhisündmused, süzee #1 Ekke moor elab kuskil Ingelandi lähedal teisepool järve. Talle meelidb kirjutada naistele, ronida ja töölt viilida. Ta ema ehk Neenu moor vihkab ja armastab Ekket kes talle sydame valu teeb, Ekke oli. just kägu mänginud puu otsas ja Neenu mängis magajat, et Ekket. alla meelitada ja talle peksa anda. Naabrid on neil Toomas Üüve kes on rikkas Enekeni isa. Nad valmistavad sauna selle puhuks, et varsti toimub laat. Moori pere peab ka viima laadale lihuniku juurde haavatud lehma kellest enam kasu ei ole
Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika ,,Ekke Moor" I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas 45 kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist
Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. 39 · August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng
oma armuseiklustest. Nende teoste põhiideed kannab kodumaa kaotuse traagika. · August Gailit on eesti kirjandusloos üks omapärasemaid autoreid. Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. 83 EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune