INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ...
Tema argumendiks on, et ei ole veenev, et teatud organisatsioonid võiksid olla aluseks teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini. Peter Ingwersen (1992) käsitleb infoteadust üldnimetusena ja mõistab raamatukogundust kui sotsiaalset valdkonda infoteaduste sees. Raamatukogu käsitleb ta kui infoteaduslike uuringute rakendusvaldkonda. Raamatukoguteadus on Ingwerseni käsitluse kohaselt seotud infoprotsessidega raamatukogus. Sellisel juhul kutsutakse infootsingut teatmeteeninduseks ja infojuhtimist raamatukogujuhtimiseks. Seega soovitab ta infoteadust kui üldist nimetust ja ulatuslikumat uurimisvaldkonda ning raamatukogud ja teised infoteeninduskeskkonnad moodustavad infoteaduse urimisobjekti. INFOTEADUSE SEOSED TEISTE TEADUSVALDKONDADEGA
Ülesanne: Leidke, millise organisatsiooniga on tegemist? Millal on loodud/rajatud jms. Mis on tegevuse eesmärgid? Keda kaasatakse, kellele ollakse suunatud jt? Millega organisatsioon ennekõike tegeleb? (Töörühmad, sektsioonid jms) Erialaorganisatsioonid: 1. ASIS&T - http://www.asis.org/ ASIS&T aitab järje peal olla tipptasemel teadustööde, informaatika ideede ja teiste seotud teemadega. ASIS&T on ainuke professionaalne assotsiatsioon, mis on sillaks infoteaduste praktika ja uurimistööde vahel. Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology. ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded teadlased, arendajad, õpilased, praktikud ja professorid 50 eri riigist üle maailma.
o käivitati WWW server, mis võimaldab hoida raamatukogu webi lehekülge oma serveril LIN; o raamatukogu CD-ROM andmebaaside kasutamiseks ülikooli lokaalvõrgus hangiti LAN-CD server koos tarkvaraga; o TTÜ Raamatukogu töötajatest esimesena kaitses magistritöö Konrad Kikas teemal "Eesti spetsialistide infovajadused ja teadusraamatukogude koostis (1967-1996)". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduste alal; o alustati raamatukogu väljaannete ilmutamist trükis üldpealkirja all Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Töid. Esimesena ilmus teadustööde (A) seerias K. Kikase magistritöö ingliskeelne tõlge; o esmakordselt oli võimalus mitmesugustel arvutikursustel käia ligi 2/3 raamatukogu töötajatest. Enamik töötajatest tegi läbi ka integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC tutvustavad kursused. · 1998
(European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Nad eelistavad vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info sektorites, esindatakse EBLIDA liikmeid Euroopa Liidu institutsioonides ja rahvusvahelistes riikides, aga ka tõstavad teadlikkust ja info levikut, mis on seotud EBLIDA eesmärkidega. Liikmeteks on nõukogusse kuuluvad liikmed, kellel on ka hääletamise õigus. Liikmeks saamiseks peab olema Euroopa Liidu liige ning omakorda olema rahvuslik raamatukogunduse
(European Bureau of Library, Information and Documentation Associations). Nad eelistavad vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: Arlee Kaugemaa · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info sektorites, esindatakse EBLIDA liikmeid Euroopa Liidu institutsioonides ja rahvusvahelistes riikides, aga ka tõstavad teadlikkust ja info levikut, mis on seotud EBLIDA eesmärkidega. Liikmeteks on nõukogusse kuuluvad liikmed, kellel on ka hääletamise õigus. Liikmeks saamiseks peab olema Euroopa Liidu liige ning omakorda olema rahvuslik raamatukogunduse
Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) kasutades erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Google otsing, täpsem otsing, muutmise aeg, sobiv faili tüüp. Tallinna Ülikool, ,,Üliõpilaste uurimistööd TLÜ Infoteaduste Instituudis", 2011 http://www.tlu.ee/files/arts/10081/Uurimf9fc2a4dffb0c82d1233228c91433a0b.pdf (26.09.12) 2. Leidke Eesti haridusasutuse saidilt dokument, milles on fraas e-õppe arendamine ja mis on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage dokumendi kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Täpsem otsing, lisan: viimane aasta, fraasiks ,,e-õppe arendamine", domeeniks edu.ee. Tallinna Pae Gümnaasium, Arengukava 2012-2014, 2011 http://pae.tln.edu
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel ...
Ta hindas ühiskonda, kus valitses hierarhia ning selgitas selle vajalikkus inimesest lähtuvalt ning töölisklassi mitte alandavalt. Tema vaated tegid kriitiliselt vahet türanniliselt valitsemisel ning õilsalt valitsemisviisil. Valitseja pidi tegema rahva huvides, mitte kasutama kurjasti oma võimu. Seda näitas tema välja toodud Taeva konseptsioon. Tema konfutsionistlikud ideed elavad tänini Hiina ühiskonnas edasi. Kasutatud allikad Aarma, Liivi. TLÜ Infoteaduste Instituut, 2011 http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1842/Hiina%20usundid%20ja %20tekstid.pdf (28.09.2012) Academic Dictionaries and Encyclopedias: http://catholicism.academic.ru/7782/Mencius (28.09.2012) Budismi Instituudi koduleht: http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html (28.09.2012) Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi koduleht: http://www.eao.ee/16print/print.php? page=print_tsitaat&id=13 (28.09.2012) Hinton, David. Mencius, Counterpoint, Washington, 1999: xx-xxi.
1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal. Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist. Nendel aastatel algas koostöö Leedu ja Läti infoinstituutidega süsteemis INFOBALT. Uuriti ka infokeeli, infotsingu ja -vajaduse probleeme. 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? l96l-1970 - ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu" lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös l971-1980 - uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeeltest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi fondide koostis ja kasutamine, kordusuuring lugemishuvidest; 1981-1990 - lugemisuuringud, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu,
(Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine 3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides 4. 1967 Teie ja raamatukogu 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? 1. 1961-70: ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu" lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös 2. 1971-80: uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeelest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi koostis ja kasutamine, kordusuurin lugemishuvidest. 3. 1981-90: lugemisuuringu, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring
ja koolitusega, baseerudes uuringutele ja professionaalsele tegevusele. Sektsioon soodustab debatti LIS haritlaste ja valdkonna töötajate vahel. Raamatukogu ja infoteenuste alane koolitus hõlmab kõiki IFLA Divisione ning soodustab koostööd nende vahel ja samuti ka teiste rahvusvaheliste valdkonna organisatsioone, kellel sarnane missioon. Sektsiooni peamiseks huvivaldkonnaks onarenguriikide raamatukogude ja infoteaduste hariduse ja koolituse olukord. - Kooliraamatukogude standardid 1976a - LIS professionaalide haridusprogrammide juhend 2000a IFLA Täiendkoolituse ja töökohal õppimise sektsioon (CPWD) 2002 aastast enne oli Round Table 5 on Continuing Professional Education. Antud sektsiooni eesmärgiks on julgustada ja arendada jätkuhariduse programme LIS personalile
Juhendaja: Sinaida Kalnin; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, majandusarvestuse õppetool. Tartu: Tartu Ülikool, 2006 http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b18120684/peets.pdf (27.05.2008); · Karuse, Kersti. Riskianalüüs dokumendihalduses kaitseväe juhataja õigusaktide menetlusprotsessi näitel : magistritöö. Juhendaja : Kädi Riismaa; Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, infoteaduste osakond. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2006; · Laido, Ott. Harju maakonna kriisikommunikatsioonigrupi loomine ja kriisikommunikatsioonikava väljatöötamine: magistritöö organisatsioonikäitumises. Juhendaja: Martin Ehala; Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduste teaduskond, psühholoogia osakond. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2004; · Kuiv Anti
annaabi.ee 
