tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine. · Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Teavikud ja dokumendid · Teavik andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms.
1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4
infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd teadus- ja uurimisasutused haridusasutused kirjastamine jt meediaasutused
infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon
kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine,
o Keskmine külastatavus päevas jõudis 1000-ni; o Üle kahe korra kasvas valveinformistide vastatud infopäringute arv (3150-lt päringult 1997. a ligi 7000 päringuni 1998. aastal). Alustati uue teenusega: elektrooniline infoteenindus elektronpostiga saabunud lühipäringutele vastamine; o Esmakordselt osaleme Euroopa Liidu koostööprogrammi "Telemaatika raamatukogudes" projektis kaugkoolitusprojektis DEDICATE. Infotarbija koolitaja koolitamiseks mõeldud 6-kuulisel kaugkoolituskursusel õpib 4 infoosakonna töötajat: Ine Leinuste, Küllike Märtmaa, Maie Pihlakas ja Marje Võrk; o Loodi raamatukogu veebilehekülje ingliskeelne versioon ja projekti DEDICATE Tallinna WWW lehekülg; o Ilmus bibliograafia "Eesti tehnikaartiklid 1936 1940" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 1); o Rajati uus andmebaas DISS (TTÜ väitekirjad 1972 1990);
Oluline tähendab, et tuleb arvestada kõiki ettevõtte lõpptulemust mõjutavaid kulusid lähtudes olulisusest. Olulisi kulusid vaadeldakse kuluarvestuses eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid kulugruppidena. Õigeaegsus peab kindlustama kuluotsuste vastuvõtmiseks vajaliku info tähtaegselt. Hästi esitatud kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest. Piisav täpsus tähendab, et info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse. Ühtne kuluarvestussüsteem kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõtte tegevuses ja see peab võimaldama kuluvõrdlusi, tooma välja optimaalseid lahendusi ja kõrvaldama ebaefektiivsust. Ei ole ranget ja kiiret reeglit, mis määraks, mis on ühtne kuluarvestussüsteem.
kulusid aga kulugruppidena; · Otstarbekohane -- kuluarvestussüsteem tuleb üles ehitada vastavalt konkreetse majandusüksuse vajadustele;(üks süsteem ei sobi kõigile). · Õigeaegne -- info kulukohtade kohta peab laekuma analüüsijatele -otsustajatele õigeaegselt; · Hästi esitatud -- kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest; · Piisav täpsus -- tähendab, et info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse; · Ühtne -- ühtne kuluarvestuse süsteem tähendab samade meetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõttes, võimaldades kulusid võrrelda ja seeläbi tuvastada ning kõrvaldada ebaefektiivsused 1)kuluaruanded peaks olema kujundatud nii,et iga kuluelementi saaks kergesti võrrelda
• E-mail – kirjarühmad, cc/bcc, netiket;• WebDesktop• Skype Meediasuhted-on sk üks olulisi töövahendeid. O seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma Vookogud ehk uudisvoogude agregaatorid (nt.Netvibes, Pageflakes) võimaldavad tellida ja kombineerida tegevusest teada anda.• Meedia ei ole mingil juhul kuulekas kanal kellegi sõnumi edastamiseks, vaid pigem erinevaid infovooge vastavalt infotarbija vajadustele.töötavad teatud infovahetusstandardite: RSS ehk Realy kommu eraldiseisev sihtgrupp, kellel tulenevalt erilisest positsioonist ühiskonnas on suurem mõju muude Simple Syndication (xml, rss, rdf), Atomfeed – Atom Syndication Format (atom) alusel, tõmmates kasutajani sihtgruppide arvamuste kujunemisel
mudelvara (kasutajaliides). Infootsisüsteem Infootsisüsteemiks nimetatakse seostatud koostöötavate üksikosade kogumit, mille peaeesmärgiks on süsteemile esitatud infopäringute vastusena antud infomassiivist otsida ja väljastada soovitud elemente. Infootsisüsteem on meetodite, tegevuste, protsesside ja tehniliste vahendite kogum, mida kasutatakse infotarbija poolt esitatud infopäringu rahuldamiseks olemasoleva infomassiivi baasil.Infootsisüsteemi abil leitakse dokumentide massiivist päringule vastav vajalik dokument. Koosneb kolmest komponendist: dokumendi esitusest, päringu esitusest ja dokumendi ning päringu sarnasuse mõõdust. Infootsisüsteemid jaotakse kahte põhirühma: dokumendi ja faktiotsisüsteem. Andmebaasisüsteem
saavutada ja olema ülesehitatud vastavalt ettevõtte vajadustele; 3) oluline - lõpptulemust mõjutavaid kulusid tuleks käsitleda olulisuse aspektist. Olulisis kulusid vaadeldakse kuluarvestuses eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid kulugruppidena; 4) õigeaegne - kuluotsuste vastuvõtmisel on vaja õigeaegselt teada kulude tekkimist, info kiirus; 5) hästi esitatud kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest; 6) piisavalt täpne - see mõjutab oluliselt otsuste vastuvõtmist, info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse; 7) ühtne - kuluarvestussüsteem kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõtte tegevuses ja see peab võimaldama võrrelda kulusid erinevatel ajaperioodidel ning erinevates kuluarvestuskeskustes, tuua välja optimaalseid lahendusi ja kõrvaldama ebaefektiivsust.
annaabi.ee 
