Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010
väärt positsioonil või oli seal riigis midagi väärtuslikku , siis oli kohe tarvis teise riiki väevõimuga sisse tungida. Võimalik ,et riikide tegelikuks eesmärgiks oligi ainult oma valduste laiendamine ning et seda korda saata, tuli leida mingi sobiv ettekääne. Tänapäeval on samuti mitmetes kohtades aktiivseid sõjakoldeid, kuid mulle tundub, et neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Praegusel ajal tundub, et reaalse sõja asemel võib puhkeda hoopis infosõda , mis minu arvates ei annagi üldse sõja mõõtmeid välja. See võib küll tekitada riikide majandusele palju kahju, kuid vähemalt ei minda teise inimese elu kallale, et oma tahet saavutada. Aga siiski võib just infosõda põhjustada reaalse sõja, sest kui riigil on ikka suur materiaalne kahju , siis võivad ka reaalsed sõjaolukorrad olla kiired tulema. Ma arvan, et eriti peaks kartma tuumasõda, sest siis väljub asi juba kontrolli alt. Õnneks ei ole paljudel
Too näiteid 20. sajandi ajaloost. 2p Sõjakuritegu on rahvusvaheliselt määratletult sõjapidamise seaduste rikkumine. Nt: genotsiidid, küüditamised. 5.3 Miks on sinu arvates Genfi konventsiooni 3. artikli järgimisega probleeme? 3p Inimestel tehakse vahet, mis rassist ja nahavärvi nad on. Endiselt kasutatakse inimeste vastu vägivalda, neid alandatakse ja toimub pantvangi võtmine. Samuti karistatakse ilma kohtuotsuseta. 5.4 Selgita mõisted: terrorism, asümeetriline sõda, infosõda, kübersõda. 4p Terrorism on teadlikult kavandatud ja elluviidud vägivald, kas riigi või üksikisiku vastu. Eesmärgiks on tekidada hirmu, paanikat ja teha meelepäraseid otsuseid terroristidele. Asümeetriline sõda on võitlus poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika on oluliselt erinevad. Infosõda on ühiskonna ja avalikkuse mõjutamine psühholoogilisel teel, kus manipuleeritakse. Esmärgiks on informatsiooni levitamine, hankimise takistamine ja moonutamine
Schengeni viisaruumi;pa PILT 4. Terrorismi probleem tänapäeval: terrorismi põhjused, erinevad terrorirühmitused, võitlusmeetodid (enesetaputerrorism, kübersõda jne); (vana õpik – ptk.7.5., uus õpik – 7.4.) Terrorism- eesmärgiks on levitada hirmu ja paanikat. Seda kasutavad enamasti usulised või ideoloogilised vähemusrühmad, kes ei näe võimalust saavutada oma eesmärke seaduslikult 1) Meedia ja sõda: CNN-i faktor 2) Infosõda- psühholoogiline mõjutamine Rõhutakse inimese rahvustundele, manipuleeritakse tema emotsioonidega. 3) Kübersõda- võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu Eesmärk: Informatsiooni levitamine, moonutamine Toimub ruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Õiglased sõjad- enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest Ebeõiglased- vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks Õiglase sõja põhimõtted:
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Humanitaarõigus-rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on vähendada sõjast tulenevaid kahjusi ja kannatusi. Genfi konventsioon- reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. Kübersõda- võitlus küberruumis. Eesmärk saada kahjustavat infot või moonutada infot. Infosõda- psühholoogiline mõjutamine. Vastase elanikkonna manipuleerimine infoga. Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal? Too näiteid. Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse eest. Ebaõiglane sõda on sõda võimu, territooriumi ja vara saavutamiseks. Näiteks Eesti Vabadussõda oli õiglane sõda. Euroopa liidu aluslepingud- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (pani
Infotehnoloogia arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Info ühiskonna olilisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Töökohti luuakse maades kus on odav elekter,head kommunikatsiooni vahendid, kohusetundlikud oskustöölised, soodne investeerimis poliiitika. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest töötab teenindus sektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infoühiskond on toonud kaasa ka uue mõiste tekke infosõda. Parlamentalism,Presidentalism,PoolPresidentalism. Parlamentalism kujunes välja Suurbritannias. Parlamentalismi iseloomustab: 1. Parlamendi valib rahvas,kus juures presidendil ei ole erilist võimu.Ta on riigi esindaja suhetes välis riikidega. 2. Parlamendil on seadusandlik võim. Parlament kinnitab riigi eelarve seaduseks. 3. Täidesaatev võim ehk valitsus viib ellu parlmendi vastu võetud seadused.Juhib praktiliselt riigi elu.
kohusetundlikud oskustöölised. 4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool pool hõlmab infosektorit. 5. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam. 6. Infosõda nim. Vastase informatsiooni; infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus
kohusetundlikud oskustöölised. 4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool pool hõlmab infosektorit. 5. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam. 6. Infosõda nim. Vastase informatsiooni; infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus
kasutamine, kübersõda. Sõjapidamisel sõjaline võimekus osapoolte vahel märgatavalt erinev, nt Eesti ja Venemaa) Sisemine julgeolek: hoida rahu suveräänse riigi piirides. Probleemid: kriminaalõigus ja seaduse jõud (riikideülene kuritegevus, narkootikumide liiklus, majandus kuriteod, rahapesu, korruptsioon); MHR levik; terrorism ja tema tüübid; inimõiguste problemaatika; majandus ning keskkonna JO; immigratsioon, humanitaarabi ja rahuhoidmine; infosõda. Välimine julgeolek: hoida rahu teiste rv toimijatega. RV julgeoleku problemaatika: rv organiseeritud kuritegevus (narkootikumide korporatsioonid kokaiin ja heroiin: Kolumbia, Boliivia; Afganistan ja Pakistan); illegaalne ja legaalne relvade eksport; RV terrorism; narkootikumid; rahapesu; inimkaubandus (lapsed orjadeks naised prostituutideks, vaestelt rikastele; detsentraliseeritud organisatsioonid)
Metal võtab maha neid piire, mis keha arengust tulenevad. Kliiniline, puhastatud lugu, roojasusest vabastatud, sõjateema, kirjeldatakse midagi mida võiks nimetatasa tuumasõjaks Metallica ,,Blackend" And Justice for All (1988). Maailma lõpp hügieenilises mõistes, puhastav. Spordi intriig, kuidas oma keha takistusi ületad. Nietzche: ,,Rahu ajal ründab tõeline sõdur iseenasst" treenib ennast. Shaolin. Locked groove Mustanahaliste jaoks väärtus enesekontroll, mitte vabastatus. Infosõda. Vedel vormitu voolav mass, mis valgub meile peale. Tänapäeva masinad feminiilsed. Katsutakse meile hinge pugeda. Informatsiooni idee pakkuda meile valikuid. Ei reageeri informatsioonile, kui oled kiiruseekstaasis. Belgia bänd 80ndate lõpust Front 242, esitlesid ennast kui infoterroristlik rühmitus. ,,Matrix" 25.11.10 Keha ületamine jumalik/vaimse kaudu. Kunstiliste strateegiategea ületada kehaline nõrkus. Kaks teooriat.
Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ning enda omade kaitsmist selleks, et saavutada infoülemvõim. Tõeliselt revolutsiooniline muutus seisneb selles, et lahinguväli laieneb üha enam
Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ning enda omade kaitsmist selleks, et saavutada infoülemvõim. Tõeliselt revolutsiooniline muutus seisneb selles, et lahinguväli laieneb üha enam ja enam
Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ning enda omade kaitsmist selleks, et saavutada infoülemvõim. Tõeliselt revolutsiooniline muutus seisneb selles, et lahinguväli