Perenimi, Pereseis, Linn; Osakond, Sünnikuu, Aastaaeg Eesnimi, Aadress, Palk, Amet, Sünnikuupäev ja Vanus Eesnimi, Perenimi, Huviala, Linn, Sugu, Vanus Perenimi, Pereseis, Osakond, Kodulemmik, Aastaaeg, Tähtkuju Isikukood Eesnimi Perenimi Linn Aadress Pereseis 38502110722 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 vabaabielus 48704250911 Helen Aigro Pärnu Randla 13 - 619 vallaline 36405130719 Erki Ainsaar Valga Raudla 30a-20 abielus 46605150941 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 abielus 34708140585 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 abielus 45711080030 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 abielus 47110070151 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 abielus
04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 72 38402070214 Jaan Noormets M 07.02.1984 29 47202200902 Reijo Okspuu N 20.02.1972 41 36902240722 Aare Raudsepp M 24.02.1969 44 48405030944 Elvi Berk N 03.05.1984 28 48107150516 Kristiina Oks N 15.07.1981 31 47402150417 Tiina Rajamäe N 15.02.1974 39 47411270496 Karl Salu N 27.11.1974 38 34203030178 Mare Eesmaa M 03.03.1942 71 47210240441 Hendrik Kanter N 24.10.1972 40
omanike hulgas on mehi (ainult unikaalsed osakondade ja linnade lõikes. väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 suvel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 12 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel koduloomade liigi linnadest, kus elab naisi, kellel on papagoi ja arvu kohta osakondade ja linnade (ainult unikaalsed väärtused). lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 kevadel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 13 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel: meeste ja naiste osakondadest, kus töötab alla 50-aastaseid keskmine palk osakondade ja linnade
omanike hulgas on mehi (ainult unikaalsed osakondade ja linnade lõikes. väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 suvel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 12 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel koduloomade liigi linnadest, kus elab naisi, kellel on papagoi ja arvu kohta osakondade ja linnade (ainult unikaalsed väärtused). lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 kevadel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 13 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel: meeste ja naiste osakondadest, kus töötab alla 40-aastaseid keskmine palk osakondade ja linnade
naiste palgad. Väljastada töölehele Filter_2 sügisel sündinud inimeste ees- ja perenimed. 11 Moodustada töötajate tabeli alusel töölehele Filter_1 nimekiri koduloomaliikidest, kelle omanike hulgas on mehi (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 suvel sündinud inimeste ees- ja perenimed. 12 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri linnadest, kus elab naisi, kellel on papagoi (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 kevadel sündinud inimeste ees- ja perenimed. 13 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri osakondadest, kus töötab alla 40-aastaseid lahutatud naisi (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 talvel sündinud inimeste ees- ja perenimed. 14 Filtreerida töölehele Filter_1 nende töötajate hobid, kelle vanus on üle 40 ja palk suurem kui 15000.
omanike hulgas on mehi (ainult unikaalsed osakondade ja linnade lõikes. väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 suvel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 12 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel koduloomade liigi linnadest, kus elab naisi, kellel on papagoi ja arvu kohta osakondade ja linnade (ainult unikaalsed väärtused). lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 kevadel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 13 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel: meeste ja naiste osakondadest, kus töötab alla 40-aastaseid keskmine palk osakondade ja linnade
12.02.2020 tootmine Treial tootmine mees 01.09.1970 24.05.1990 Arnold Merilaid Ost Tootmine Müügijuht naine 640 tootmine Ost tootmine 12.02.2020 naine 27.03.1990 mees mees tootmine 12/17/2020 lukksepp autojuht Ahti Tubin mees 22.03.2020 Tootmine madis paulus raamatupidaja tootmine 09.05.1969 Sekretär mees Müügijuht olav berk 07.01.1993 mees 09.05.1969 Transport naine mees Erki Arsenov 01.04.1982 Tiina Toomsalu 01.04.1982 01.04.1982
omanike hulgas on mehi (ainult unikaalsed osakondade ja linnade lõikes. väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 suvel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 12 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel koduloomade liigi linnadest, kus elab naisi, kellel on papagoi ja arvu kohta osakondade ja linnade (ainult unikaalsed väärtused). lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 kevadel sündinud Risttabeli andmete alusel koostada inimeste ees- ja perenimed. sobiv diagramm. 13 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri Koostada risttabel: meeste ja naiste osakondadest, kus töötab alla 40-aastaseid keskmine palk osakondade ja linnade
38502110722 Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine 48704250911 Helen Aigro naine 25.04.1987 26 Müük 36405130719 Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine 46605150941 Maarja Ambros naine 15.05.1966 47 Ost 34708140585 Erki Arsenov mees 14.08.1947 66 Ladu 45711080030 Kristel Astok naine 08.11.1957 56 Finants 47110070151 Erika Bachmann naine 07.10.1971 42 Müük 35404050446 Reijo Bauman mees 05.04.1954 60 Tootmine 44203130136 Mirja Bergmann naine 13.03.1942 72 Majandus 47110060467 Elvi Berk naine 06.10.1971 42 Transport 34404190222 Kaivo Berk mees 19.04.1944 69 Ladu 33904050217 Olav Berk mees 05.04.1939 75 Tootmine
HLind Heli Lind naine 5/13/1970 5 kevad RLokk Raivo Lokk mees 1/6/1982 1 talv ELuig Eino Luige mees 5/18/1951 5 kevad MMaas Madis Maasalu mees 9/10/1943 9 sügis MMaas Margus Maasalu mees 9/3/1950 9 sügis AMalv Aadu Malva mees 9/5/1958 9 sügis TMark Tiina Markus naine 8/23/1982 8 suvi AMarm Aare Marmor mees 8/2/1944 8 suvi RMeig Reijo Meigas mees 6/19/1945 6 suvi AMeis Anton Meister mees 12/18/1941 12 talv AMeri Arnold Merilaid mees 8/24/1954 8 suvi KMets Kaivo Mets mees 3/3/1962 3 kevad AMiks Aarne Mikson mees 3/3/1973 3 kevad KMill Kersti Miller naine 9/13/1981 9 sügis RMuld Reijo Muld mees 3/26/1970 3 kevad
Positiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne 19 Riik Lithuania Latvia Romania Nimi Sugu Sünniaeg Osakond Karl Agur mees 12/21/1994 Tootmine Helen Aigro naine 3/3/1997 Müük Erki Ainsaar mees 11/12/1975 Tootmine Maarja Ambros naine 11/13/1977 Ost Erki Arsenov mees 2/12/1959 Ladu Kristel Astok naine 5/9/1969 Finants Erika Bachmann naine 4/7/1983 Müük Reijo Bauman mees 10/4/1965 Tootmine Mirja Bergmann naine 9/11/1953 Majandus Elvi Berk naine 4/6/1983 Transport Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine Priit Burmeister mees 12/16/1992 Transport Ene Burmeister naine 8/21/1982 Finants Ahto Danilov mees 8/25/1979 Transport Laine Eek naine 3/11/1993 Majandus
Leida iga osakonna töötajate arv ja palkade summa. Arvutada, mitu protsent Leida palkade mediaan (asendikeskmine) ja kvartiilid ning mitu inimest saab Nimi Sugu Sünniaeg Osakond Karl Agur mees 12/21/1994 Tootmine Helen Aigro naine 3/3/1997 Müük Erki Ainsaar mees 11/12/1975 Tootmine Maarja Ambros naine 11/13/1977 Ost Erki Arsenov mees 2/12/1959 Ladu Kristel Astok naine 5/9/1969 Finants Erika Bachmann naine 4/7/1983 Müük Reijo Bauman mees 10/4/1965 Tootmine Mirja Bergmann naine 9/11/1953 Majandus Elvi Berk naine 4/6/1983 Transport Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine Priit Burmeister mees 12/16/1992 Transport Ene Burmeister naine 8/21/1982 Finants Ahto Danilov mees 8/25/1979 Transport
36405130719 Erki Ainsaar mees 5/13/1964 52 Tootmine lukksepp 1,200 46605150941 Maarja Ambros naine 5/15/1966 50 Ost sekretäär 950 34708140585 Erki Arsenov mees 8/14/1947 69 Ladu kompekteeri 690 45711080030 Kristel Astok naine 11/8/1957 59 Finants raamatupida 850 47110070151 Erika Bachmann naine 10/7/1971 45 Müük müügijuht 900 35404050446 Reijo Bauman mees 4/5/1954 62 Tootmine tööline 700 44203130136 Mirja Bergmann naine 3/13/1942 74 Majandus koristaja 1,270 47110060467 Elvi Berk naine 10/6/1971 45 Transport dispetser 640
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda 2009 Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin03 04.05.10 25.05.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Am/Gar04 19.06.10 01.07.10 Erle S
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren
Kommentaar Laenutuse aeg (päevad) Luuletused >=21 Lastekinjandus >=21 Pealkiri Autor Perenimi Linn Vanus Keel Orig est pr Perenimi Linn Vanus Raamat Algus Lopp Laenutuse Autor aeg (päevad) Pealkiri E/Kiv03 40390 40416 26 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 40366 40381 15 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 Count 2 E/Kiv05 40501 40513 12 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad E/Kiv05 Count 1 E/Kiv03 40465 40477 12 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 Count 1 E/Kiv05 40370 40385
35110060017 Marko Erikson Haapsalu 45111240925 Leida Jaanus Tartu 35112180084 Anton Meister Pärnu 45203130136 Mirja Bergmann Tartu 35204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 35309100049 Madis Maasalu Sindi 45311130888 Sirje Härm Tallinn 35404190222 Kaivo Berk Rapla 45406270104 Sirje Kreen Tallinn 35408020335 Aare Marmor Tamsalu 35506190557 Reijo Meigas Rapla 45601210234 Tiina Toomsalu Loksa 45607080463 Evi Sarapik Kiili 35708140585 Erki Arsenov Loksa 35810190405 Karl Salu Rakvere 35811280456 Argo Salu Jõgeva 35906210936 Jaan Kaasik Rakvere 36001130124 Aarne Oks Paldiski 36009030894 Margus Maasalu Vändra
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
