olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti). Mis mõjutab inflatsiooni:
· reisijatele arveldamine lihtsamaks Probleem, miinus eurole üleminekul: liikmesriigid ei saa enam ise otsustada oma riigi rahapoliitika üle, otsustusõigus läheb Euroopa Keskpangale. Kui riik ei saa otsustada oma rahapoliitika üle, siis tuleb majanduspoliitika teostamiseks rohkem kasutada fiskaalpoliitikat- makse. Eurole ülemineku nõuded ehk nn lähenemiskriteeriumid: · inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% kolme kõige madalama inflatsioonitasemega riigi keskmist inflatsiooni · pikaajaline intressimäär ei tohi olla rohkem kui 2% kõrgem kolme kõige stabiilsemate hindadega riigi intressimäärast · eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse kogutoodangust · avaliku sektori laenukoormus ei tohi ületada 60% sisemajanduse kogutoodangust · vahetuskursi stabiilsus teiste EL vääringute suhtes Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid On 4 tõukefondi: · vanim 1958
Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa valuutasüsteemi vahetuskursimehhanismi lõtkupiiridest, kusjuures valuutat ei tohi mõne teise liikmesriigi valuuta suhtes devalveerida. 3. Riigi avalik finantsolukord peab olema jätkusuutlik: 1) riigivõla kasv ei tohi ületada
muidu pikaajalise lepinguga määratud väljamakseid), samal ajal kui need, kes lepingulisi väljamakseid teevad, tulevad kasudega välja. Kannatada saavad ka säästlikud ja investeeringuid teinud inimesed, kuna inflatsioon kahandab nende raha ostujõudu. Ja vastupidi need, kellel õnnestub selle devalveerunud rahaga oma võlad või muud lepingukohustused ära maksta, võidavad suuresti, välja arvatud juhul, kui maksete ja intressimäära nihutatakse koos inflatsioonitasemega. Inflatsioon Eestis peale rahareformi oli oodatud tulemus. Majandusteadlaste sõnul oli tegemist ilmtingimata vajaliku nähtusega, mis ühtlustas turuhinnad ja tegi võimalikuks edasise arengu. Aastal 1992 oli inflatsiooniprotsent Eestis 953%, mis peale 2001 aasta lõpu inflatsiooni haripunkti, millega võitlesid mitte ainult Eesti, vaid ka teised Euroopa riigid, on kahanenud umbes 45% tasemele. Kõige enam levinud viis inflatsiooni mõõtmiseks on tarbijahinnaindeks.
Inflatsiooni mõõtmisel kasutatakse tarbijahinnaindeksit. 2) Puuduvad teadmised tulevikuinflatsiooni kohta. Investoreid ei huvita üldiselt möödunud inflatsiooni näitajad vaid tulevik, sest investeeringud on ju suunatud tulevikku. Ujuv intressimäär aitab selle vastu kindlustada (euribor). Seega võib öelda, et reaalseid intressimäära täpseid mõõtmeid ei ole nii et tegeleme ligikaudsete mõõtudega. Reaalse saame nii, et korrigeerime inflatsioonitasemega. Selleks, et veel täpsemat tulemust saada, kasutatakse järgmist mudelit, R=N-I; (1+R)= (1+N)/(1+I) Kuni kümme võiks kasutada. Nominaalsest intressist kõrgema määra määramise tõukejõud: - Laenuandja soovib saada kompensatsiooni selle eest et ta loobub jooksvast tarbimisest, sest nagu statistika näitab, on inimloomus rohkem kohene tarbija. - Laenuandja soovib kompensatsiooni likviidsuse loovutamise eest, andes laenu võib ta
Euroopa Liit rajati 1992. aastal Maastichti lepinguga, aga juriidiliseks isikuks sai EL alles Lissaboni lepinguga(jõustus 2009). Eesti liitus 2004. a. Asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Suurbritannia, Taani Kreeka, Hispaania, Portugal Soome, Rootsi, Austria Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros, Poola Bulgaaria, Rumeenia Horvaatia Euro: Nõuded: · hinnatõus ei tohi olla kõrgem, kui kolmes madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigis, · eelarvedefitsiit peab jääma alla 3% SKP-st, · valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st, · pikaajalised intressimäärad ei tohi olla üle 2% kõrgemad kui kolmes madalaima intressitasemega liikmesriigis. Euroopa Parlament - jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandlikku võimu. Ei saa koostada õigusaktide eelnõusid. Igal riigil on vastavalt rahavaarvule saadikuid.
See tähendab üldise hinnataseme langust ja raha ostujõu suurenemist. Suhteliselt ajutine nähtus. Nt 30ndatel oli see seoses Suure depressiooniga. Meil oli deflatsioon ka masu ajal, kuid eriti ei tunnetanud seda. Talutava inflatsiooni tingmustes raha täidab kõiki oma funktsioone (vaata eespoolt raha funktsioone). Probleemid võivad tekkida väga kõrge - hüperinflatisooni korral ja veelgi hullem, kui on tegemist väga muutliku inflatsioonitasemega. Sellisel juhul raha ringlus riigis enam ei toimi. FINANTSVAHENDUS Raha soki sees hoidmisel palju riske (vargus, tulekahju jne). Selline hoidmine ei anna ka mingit tulu. Tekitab hoopis kahju kuna inflatsiooni tõttu raha väärtus pidevalt väheneb. Et neid riske vältida on otstarbekas kasutada finantsvahendusasutusi. Finantsvahendusasutus - institutsioon, mille kaudu raha liigub säästjatelt ehk investoritelt neile, kellel on raha ajutine defitsiit.
efektiivsust ei suurenda ning riigid ei peaks moodustama rahaliitu. Rahaliidus toimib inflatsioonimäärade ühtlustumine, mis toob kaasa traditsiooniliselt kõrgema inflatsioonimääraga riigile majanduse kasvutempode aeglustumise. Siin tuleb rõhutada, et inflatsioonimäärade erinevused ei pea olema ilmtingimata negatiivsed, vähemarenenud riikide puhul on loomulik areng nn ,,kinni püüdmise protsess". Samas rahaliiduga ühinemine pidurdab seda protsessi. Seega on sarnase inflatsioonitasemega riikide üleminek rahaliidule lihtsam, kui seni inflatsioonieelistustelt erinevatel riikidel. fiskaalne integratsioon eeldab teatud poliitilise integratsiooni olemasolu ja soovi jagada riske partnerriikidega. 28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroala täidetud ja millised mitte? Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus Kaubaturgude integratsioon Majanduse avatus ja suurus (nii ja naa) Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital)
See hõlmab ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi, mis peavad muutuma jätkusuutlikuks, et nende hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist. Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised. Hinnastabiilsus: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 1,5 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima 6 inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Eelarvedefitsiit: riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes; Võlakoormus: riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastasest SKPst; suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb; Intressimäärad: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 2 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima inflatsioonitasemega
o Ühisraha euro Euro on EL ühine raha majandusruumi tugevdamiseks. Uutel liikmesriikidel üleminek kohustuslik, vanadest riikidest UK, Rootsi, Taani erandid. Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp Intressikriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10a) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2pp
niisama osaleda. Selleks peab ta täitma teatavaid tingimusi - vastama lähenemiskriteeriumidele Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted 25 Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp Intressikriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10a) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2pp
Maastrichti kriteeriumide täitmine kandidaatriikides Eesti majanduse suurim eripära : · madal sissetulekute tase · kiirem majanduskasv EMU liikmesriikidega võrreldes MAASTRICHTI KRITEERIUMID Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega EL riigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp - 2002.a. oli see näitaja 2,9% Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10 a.) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsiooni- tasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist
jaanuaril 2008 Malta ja Küpros. Ametliku kokkuleppe alusel Euroopa Liiduga kasutavad eurot Monaco, San Marino ja Vatikani linnriik. Ametliku kokkuleppeta kasutavad eurot Andorra, Kosovo ja Montenegro. Liitumisläbirääkimistel määrati kindlaks, et kõik uued liikmesriigid peavad eurorahale üle minema. Euroalaga liitumise kõige problemaatilisemaks tingimuseks on Eestile just inflatsioonikriteerium. Selle kohaselt ei tohi riigi inflatsioon olla kõrgem kui Euroopa Liidu kolme madalaima inflatsioonitasemega riigi keskmine pluss 1,5 protsendipunkti. Muud nõuded euroga liitumiseks on Eestil täidetud. ·· Euroga liitumiseks on vaja Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga soovitust ning liikmesriike esindava EL-i ministrite nõukogu toetust. Lõpliku otsuse langetab kahekolmandikulise häälteenamusega EL-i tippkohtumine. ·· Liitumist arutab ka Euroopa Parlament, kuid tema sõnal on soovituslik jõud. Kõiki eurokupüüre ja -münte saab kasutada kõigis eurotsooni riikides
annaabi.ee 
