Barcelona krahv abiellus koos printessiga Roomas 12 .oktoobril 1935. Pärast seda María de las Mercedes sai Barcelona krahvinna tiitli. Pisut aega enne Juan Carlos I sündi, Barcelona krahv otsustas minna jahile. Arst rääkis krahvile ja tema naisele, et tulevane kuningas sünnib mõne nädala pärast, kuid sünd tuli palju varem ning kui krahv oli teatatud poja sünnist, ta kohe kiirustas haiglasse. Don Juan de Borbón y Battenberg`il ja María de las Mercedes`il oli 4 last: Infanta Pilar, hertsoginna Badajoz (sündis 1936.aastal) Juan Carlos I, Hispaania kuningas (sündis 1938.aastal) Infanta Margarita, hertsoginna Soria, Hernani hertsoginna II (sündis 1939.aastal) Hispaania Infante Alfonso (Alfonso Cristino Teresa Angelo Francisco de Asis y Todos los Santos) (19411956) Puhkenud II Mailmasõja ajal Don Juan de Borbón y Battenberg (Juan Carlos I isa) kolis koos oma perega Lausannesse , kus elas tema ema kuninganna Victoria Eugenie
Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ,,Õuedaamid" Fifth level ,,Las Meninas" ehk ,,Õuedaamid" (165657) Õlivärvidega maalitud. Suurus: 318×276 cm, ristkülik. Tegelasi palju: tähtsaim oli väike Infanta Margarita Teresa. Tema ümber 2 õuedaami, õrritav poisike, munk ja nunn, ukseavas seisev teener, kääbus ja peegelduvad kunstnik ja kuninglik paar. Kujutab õuedaame vabal ajal loomulikus olekus. Tähtsuse järjekorras Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valgus tuleb aknast ja tagauksest.
Joshep II Magnus Kruusing 8D Elukäik Elas 17411790 Oli esimene Rooma Keiser ja Austria Hertsog Vanemad olid Franz I Stephan ja Maria Theresia Abielu kohta Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Isabellaga Parmast suri 1763 aastal Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt ,kes suri 1767. aastal Rohkem ta ei abiellunud kunagi Valitsemine Temast sai SaksaRooma keiser kui tema isa, Franz I Stephan suri 1765. aastal Samal aastal, 1765, mil Josephist sai Saksa Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga.
Schönbrunni loss Versailles loss Maalikunst ● Barokse maalikunsti eesmärk oli viia usulised teemad vahetult ja emotsionaalselt rahvani. ● Kujutati piiblisündmusi, kasutades jõulisi värve ,dramaatilist valgust ja liialdatud tundeid. ● "Õuedaamid" kujutab Velazquezi ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas. Valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi tagaseinas peeglis. Esiplaanil on väike infanta Margarita Teresa, keda Velazquez korduvalt portreteeris, ümbritsetuna õuedaamidest ja kääbustest. Diego Velazquez ,,Las Meninas'' ● Prado muuseumis Hispaanias ,,Meduse'i parv'' Theodore Gericault Kasutatud allikad ● http://www.velazquezlasmeninas.com ● https://et.wikipedia.org/wiki/Barokk ● http://www.miksike.ee/referaadid/barokk.htm ●
Innocentius X Valmistatud 1650. Kujutatud 76- aastane paavst, kes oli raske iseloomuga. ,,Liiga sarnane" 1 parim töö Velazquezelt. Ketrajad Madriidi vaibatöökoda. Esiplaanil ketrajad tööl, tagaplaanil müügiruum. Tähtis tegevus mitte figuurid. Õuedaamid Autori tegevus õukonnaportretistina. Pilt ei sulgu endasse. Kuninglik paar ilmselt pildist väljas. Keskel infanta, kelle kohal 2 õukonnadaami, ees kaks kääbust ja koer. Tänan kuulamast !
Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid. Velasquez Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud Zurbaran usuline temaatika, põhiliselt ordude tellimused, askeetlik ja vaga laad, ka värvide poolest
KUNINGANNA ANNA Johanna Mänd Prantsusmaa kuninganna Anna ajaloos Austria Anna Kuninganna Anna sündis 1601. aastal. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna , Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema isa oli hispaania kuningas Felipe III ja ema Austria hertsogitar Austria Margarete. Anna oli Karl V lapselaps. Felipe III Margarete Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka.
mööduv kui päikesekiir." Ja ometi andis see püsimatu valgus kunstnikule tööd kogu eluajaks. Oma elukäigule tagasi vaadates lõi Velazquez ''Õuedaamid'' näol maal maalist, milles ta tagantjärele nagu kujutas oma tegevust õukonnaprotrestina. Nagu tagapool olevas peeglis näha, asuvad tehtud poosides kuningas ja kuninganna tõenäoliselt molberti juures ja samas seisev kunstnik jälgib neid. Tema kõrval on väike kena nukukese muljet jättev infanta, kelle kohale kummardavad kaks õukonnadaami. Paremal seisab sõnakuulelikult kääbusnaine, kuna teine kääbus tõukab rahulikult suikuvat koera jalga. Kaugemal tagapool on näha kuninga kaaskonda kuulubaid õukondlasi. Infanta kuju on sama jäik nagu enamikul Velazqueze galamaalidel. Aga ometi on maal tervikuna mõeldud katsena vabaneda seda liiki konventsioonaalsusest. Kunstnik lubab pilgu heita kulisside taha
mõtlematult, sest ei näinud sellest suurt väärtust. Samuti teoses “Toomas Nipernaadi” elas nimitegelane terve suve rännates ilma rahata - elatus sellest, mis leidis ja millised olid võimalused. Ta suutis olla õnnelik ka vaesuses elades. Sageli peitub õnn armastuses. Igasugune armastus - olgu see siis armastus loomade, asjade, inimeste või kõige muu suhtes, teeb inimesi rõõmsaks. O.Wilde muinasjutus “Infanta sünnipäev” oli Kääbik erakordselt õnnelik, kui armus printsessi. Kuid kurvastuseks ei kestnud see kaua. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” oli Clerfayt Lillianisse armudes õnnelik ja oleks armastuse nimel valmis kõigeks. Õnnel puudub täpne tähendus, kuna kõik mõistavad ja kogevad seda erinevalt. Mõni ei vaja õnneks paljut, mõnele jääb sellest aga puudu ning vajab rohkemat, et õnnelik olla. Paljud leiavad õnne vabaduses, iseseisvuses, rahas, armastuses või kõiges
Clay omad tunduvad mulle võõrad. Ma tunnen, et olen liialt harjunud selle õela näoga nõiaga ning piltkauni printsiga ning nüüd ei oska muinasjuttu ilma klassikaliste illustratsioonideta ette kujutada, kuid ma hindan väga sellist omapärasust ning sügavust ning ma oleksin väga tahtnud esimest korda "Väikest merineitsit" lugedes neid illustratsioone näha. 6.3 Niisamuti on mulle tuttav Oscar Wilde'i teos "Infanta sünnipäev", mida oli näitusel illustreerinud eestlanna Viive Noor. Mulle olid väga meelepärased väga elegantselt kujutatud detailid. Samuti meeldis mulle, et värvideks olid valitud kuldne, valge ning must. Kõik oli kujutatud salapäraselt ja tagasihoidlikult. Infanta oli välja joonistatud väga peenelt oma lehvikuga ning jättis väga kõrgi mulje. Samuti võtsid kaks pead illustratsiooni ülal nurgas mu tähelepanu. Kõik jutu kohta käivad illustratsioonid olid
· Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast seda, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. · Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). · Grupiportree ,,Õuedaamid" Keerulise ülesehitusega maal. Esiplaanil väike infanta Margareta õuedaamide ja kääbuste seas, molberti juures seisev kunstnik (tema ise) maalib portreed kuningapaarist, kelle peegeldus paistab tagaseinal rippuvast peeglist). · Paavst Innocentius X portree Raske iseloomuga paavsti polnud kerge maalida. Kunstnik ei püüdnud modelli ilustada, joonistas paavsti väga isikupärasena. Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga
· Hollandis sünnivad järgmised maalizanrid: olustiku-, maastiku-, mere- ja loomamaal, natüürmort ja grupiportree. Hollandi maalikunstnikke nim. "väikesteks hollandlasteks". BAROKKMAAL ITAALIAS Michelangelo da Caravaggio: Peetruse ristilöömine, Bacchus, Iisaku ohverdamine, Lautomängija, Uskumatu Toomas. Liigne naturalism, keldrivalgus, palju natüürmorte, armastab kujutada vägivalda (tolle aja kohta harjumatu). BAROKKMAAL HISPAANIAS Diego Velazquez: kuningas Felipe IV portreed, Infanta Margarita, Õuedaamid, Paavst Innocentius X. FLANDRIA MAALIKUNST Peter Paul Rubens: Jeesuse ristilt mahavõtmine; Neitsi Maarja taevaminek; Parise otsus; Bacchus; Maastik vikerkaarega; Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST
ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. 4. Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684
Ta oli oma vanemate Franz I Stephani ja Maria Theresia vanim poeg. Ta on saanud tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe. Joseph II abiellus 1760. aasta oktoobris Infanta Isabellaga Parmast, kuid kes suri 1763. aastal. Ta oli väga vastu uuesti abiellumisele, kuid poliitlistel põhjustel abiellus ta Maria Josephaga Baierimaalt, kuid ka tema suri, 1767. aastal, ning Joseph ei abiellunud enam kunagi.
Versailles' loss Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684
Õli, paber Wiiralt Eduard “Figuraalkompositsioon Madonnaga“ Kondas, Paul „Paunvere poisid“ Viljandi Muuseum 33 PORTREE on teatavat isikut või isikuid kujutav kunstiteos skulptuuris, maalikunstis, graafikas. Peale välise sarnasuse püütakse sageli tabada ja edasi anda ka portreteeritava psühholoogilisi iseärasusi Alexey Tyranov, Portree Ivan Aivazovskyist, 1841 • Peter Paul Rubens." Infanta Isabella neiu Portree "u. 1625 34 Fr.R.Kreutzwaldi portree, 1864 Johann Köler 35 AUTOPORTREE portree, milles kunstnik kujutab iseennast . "Autoportree" (1798), J. M. W. Turner Johann Köler – autoportree (1859) Leonardo da Vinci autoportree. 36 37 GRUPIPORTREE
gruppipilt, kus on palju inimesi. 2. keskmes inimene või inimeste grupp (ajaloolised, piibli teemal). · Wiiralt Eduard "Figuraalkompositsioon Madonnaga" (43) · Kondas Paul ,,Suplevad mehed" Viljandi Muuseum: Kunstikogu (44) · Kondas, Paul ,,Paunvere poisid" Viljandi Muuseum (45) 16. Portree - üksikisik või inimeste grupp, edasi anda välist sarnasust või iseloomu. · "Portree Helene Fourment' ist" Peter Paul Rubens (46) · Peter Paul Rubens." Infanta Isabella neiu Portree "u. 1625 Ermitaaz (47) · Michel Sittow. "Portrait of Princess Catherine Aragóni" (48) 17. Autoportree - portree, milles kunstnik kujutab iseennast. · Pablo Picasso autoportree (49) · Carl Timoleon von Neffi autoportree (50) · Sandro Botticelli (Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi) autoportree (51) 18. Grupiportree - portree, mis kujutab kahte või enamat inimest. · "Group portrait of the Amsterdam Corporation shooters" Dirk Jacobs 1532 (52) · A.M.Gerasimov
maailmapärandite nimekirjas 30 aastat. Ehitus · Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. · Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama. · Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. · 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. · Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid
Louis XIV oli abielus hispaania Marie Theresega. Nad abiellusid 9. juunil aastal 1660. Enne abiellumist oli suur küsimus, et kellega abiellub Louis XIV. Tõsiselt kaaluti vaid kahte kandidaati üks oli Savoia printsess Marguerite, kes oli Soissons'i krahvinnale(Mazarini õetütrele) abielu kaudu täisnõbu, mille tõttu Mazarinil oli isiklikult põhjust eelistada just seda valikut. Teine oli kuninganna-ema vennatütar, hispaania infanta Marie Therese(hispaaniapäraselt Maria Teresa). Pärast suurt sagimist jõuti kokkuleppele, et Louis XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil 1660 lahkus Marie Therese oma kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale. Hüvastijätt omastega oli raske, just seetõttu, et enam ei nähta üksteist. Kui just ei juhtu erakordset sündmust, polnud tavaks võõra maa kuningannal külastada oma kodumaad. 2 päeva hiljem peeti juba pulmad. Marie Therese oli Prantsusmaa uus kuninganna
N: "Mercurius ja Argus", "Susanne Fourmenti portree", "Madonna lillepärja keskel", "Rahu ja sõda". 17.sajandi kuulsamaid portretiste on flaamlane ANTHONIS van DYCK (1599-1641), keda loetakse nn. paraadportree rajajaks. Tähtsatel meestel on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid ja teda ümbritseb luksuslik interjöör N: Inglise kuningas Charles I. DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660) oli Hispaania kuninga õuekunstnik, kuid talle ei jäänud võõraks ka lihtrahva elu. N: "Infanta Margarita". Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu kunstiajaloos. FRANS HALS (1581-1666) tegi nii grupi- kui ka üksikportreid. Ta sidus olustikulise tegevuse ja portreed, millega saavutas erilise loomulikkuse N: "Mustlanna", "Narr lautoga".Olustikumaali viljelejatest on kõige tähtsamad ADRIAEN van OSTADE (1610-1685) ja JAN STEEN (1626-1679). Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, näiteks riiete, mööbli illusionistlikus
Picasso töötas joovastunult sulgedes end villa pööningule, et maale uuesti ja uuesti tõlgendada. Kunstniku produktiivsusel ei paistnud olevat piire. Tema kuulsus oli selleks ajaks kasvanud enneolematuks. Ta seadis nüüd endale piiranguid ja keskendus kunstiajaloos käsitletud teemadele: maskeraadid, armastajapaarid, mantlimotiivid, aktid ja autoportreed. Suuremat tähelepanu pööras ka traditsioonilisele kunstniku modelli motiivile. Teosed: "Musketär" (1967, lisa 7), "Infanta Margarita Maria" (1957), "Las Meninas" (1957), "Kunstnik ja modell" (1968), "Suudlus" (1969). 10 Plastika ja tarbekunst Picasso loomingu etappe saab hõlpsasti eristada ainuüksi tema plastikateoste põhjal, kuna ta püüdis alati rakendada sisu ja vormi põhiideed erinevates meediumites, materjalides ja dimensioonides. Juba roosal perioodil oli Picasso oma tsirkusepiltidel meeleolu ja teemat väljendanud ilma värvita 1905
suurriikide nimekirjast. Prantsusmaa territoriaalsed võidud jäid siiski tagasihoidlikuks 32 (põhjas osa Flandriast ja Artois, lõunas Roussillon ja Cerdange) – siiski jõudis Prantsusmaa piir Püreneedeni. Põhja-Itaalias muutus Savoia Prantsusmaa satelliitriigiks. Rahulepingu raames lepiti ühtlasi kokku noore Prantsumaa kuninga Louis XIV abiellumises Hispaania Habsburgide tütre, infanta (printsess) Maria Theresiaga. Abielu sai teoks aastal 1660 , mis hiljem soodustas Hispaania pärilussõja puhkemist. Saksamaal oli Prantsuse diplomaatia suureks võiduks Reini Liidu loomine, mis ühendas nii katoliiklikke kui protestantlike vürste ja kuhu kuulusid ka Prantsusmaa ja Rootsi (omas tollal valdusi Saksas) ning mille eesmärgiks oli Vestfaali rahuga fikseeritud Status Q säilitamine ning Habsburgide mõju piiramine. 3. Rootsi ülemvõim Põhja-Euroopa XVII teisel poolel
annaabi.ee 
