territooriumile(mõnikord isegi elamu põranda alla)/hauda pandi ka mõni noake,kõõvits,ehteid,kihvadest amulette, luust kujukesi, merevaiku(seda kõike nõ eluks teises ilmas)///pärit Läänemere idarannikult/meist idapoolgi/sisemaal kuni Uuraliteni(sarnased kultuurid) Nöörkeraamika kultuur (Venekirveste kultuur) u2200a. eKr/pärit Dnepri ja Reini kandist(karjadele usi rohumaid otsides liiguti põhjapoole)///muistseid leidub kõigis Läänemeremaades/tegemist oli indoeurooplastega/venet(paati meenutav/hästi lihvitud/puuritud silmaaukudega sõjakirves)/algelise loomakasvatamisega/maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili,kägardatud asendis,põlv vastu rinda, üks käsi pea all/kalmistud asulast väljas veekogude lähedal kõrgemal künkal/haudadesse kaasapandud loomaludest esemed///kasvatati kitsi,lambaid,veiseid,sigu/tunti algeliselt kultuurtaimi, võiks seostada maaviljeluse algusega Eestis...
välja. Kuna haudades on need uued ja kasutamata, arvatakse, et need olid religioosse tähendusega. EESTLASTE PÄRITOLU XX sajandi keskpaiga seisukoht XX sajandi lõpuks kujunenud seisukoht Kolm suurt rahvasterännet: Üks suur rahvasteränne: Kunda kultuur lõunast, kammkeraamika lõunast tulid soome-ugrilased Ukraina kultuur soome-ugrilastega idast, refuugiumist. nöörkeraamika kultuur indoeurooplastega lõunast. Iga uus arheoloogiline kultuur tuli koos uue Uued arheoloogilised kultuurid olid rahvasterändega. kultuurilaenud või kaasa toodud väiksemate inimgruppide poolt. Igale arheoloogilisele kultuurile on Antropoloogilisi inimtüüpe ei saa iseloomulik oma antropoloogiline inimtüüp. arheoloogiliste kultuuridega kindlalt
6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 eKr jõudsid Eestisse uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel näärij'ljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed.Kalmitud ise paikensid veekogu lähedal künkal. Hoimud tegelesid juba algelise loomakasvatusega. Sammuti seostatakse maaviljeluse algust Eestis venekirveste kultuuriga. Tegemis on indoeurooplastega. Uued hõimud elasid kammkeraamika rahvastikuga mitmeid sajandeid kõrvuti ja rahumeelselt. Eestlastele iseloomulikud sinised silmad ja heledad jooksed on tunnus mille kujunemisel mängis teatud rolli ka venekirvestekultuur. 7. Pronksiaeg Kolm ja pooltuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed. Mitmelpool mujal tõi pronksi kasutuselevõtt kaasa majanduse arengu ja ühiskondlike suhete elavnemise, Eestis ei toonud aga antud ajastu
komponendiks eestlaste kujunemisloos. Venekirveste kultuur sai alguse u III at algul e.Kr. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate kästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Tegeleti juba algelise karjakasvatuse ning maaviljelusega, kuid tähtsal kohal olid siiski ka jaht ja kalapüük. Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed). 2. Millised muutused toimusid: a) Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega)
Tänu euroopa keelte mõjule on ka eesti keeles hakatud kasuta- dest võrsunud ugrilased, soomeperm- või neenetsi keelest. Säärase ma muutelõppude ja tunnuste asemel grammatilisi sõnu, näiteks lased ja soomevolgalased kokku vanade suure erinevuse põhjuseks on üle omanisuhete väljendamiseks peame eesti keeles kasutama eraldi indoeurooplastega ja nendest võrsunud 6000-aastane eraldiolek pärast uurali esivanemate väljarännet sõnu (minu, sinu jne). Võib kindlalt väita, et eesti keel kasutab indoiraanlastega ning laenasid neilt algkodust. Keel teiseneb aga
uued hõimud. Seda kultuuri nimetatakse nii nende hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste pärast. Neile oli iseloomulik ka nõõrijäljendiga kaunistatud keraamika. Surnud maeti külili, käsi pea all, põlved vastu rinda surutud. Kalmistud paiknesid asulast eemal, sagely veekogu ääres või künkal. Hauda pandi asju kaasa. Tegeleti juba algelise loomakasvatusega (kitsed, lambad, sead). Maaviljeluse algus Eestis. Levik, päritolu: Esines kõigil Läänemeremaadel. Tegemist on indoeurooplastega. Kammkeraamika kultuuri elanikega elati rahulikult kõvuti. Nad on tugevalt mõjutanud meie rahva arenemist. LOODUSUSUNDID 5. Asva kultuur 9.-6. saj e-Kr. Karjatamine, küttimine, kalapüük, maaviljelus. Pronksi valati ise umber. Aletamine: Mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli väetiseks. 6. Kalmete liigid Läänepoolsed kontaktid mõjutasid eestlaste kombeid ja uskumusi. Varem maeti inimesed maasse tehtud haudadesse
nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti eluhoonete põrandate alla ning selili ja väljasirutatud asenditesse, hauda pandi kaasa ehteid, tööriistu ja jahitarbeid.) Kammkeraamikas olid tööriistad arnenenumad kui Kunda kultuuris, sest osati kivi lihvida ja võeti kasutusele savinõud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR - Nöörkeraamika kultuur algas umbes 3000 eKr, see kultuur on pärit lõunast ja tegemist oli indoeurooplastega. Nendest kujunesid balti hõimud, kellest sai arvatavasti leedulaste ja lätlaste eelkäijad. Suurenes maaviljeluse tähtsus ja alepõllundus, mille tõttu algas rahvastiku paikseks muutumine. Peamine tegevusala oli siiski loomakasvatus (kitsed, lambad, veised). Tegeleti ka savinõude valmistamisega, mille muster oleks nagu nööriga tehtud, sellest tulenebki kultuuri nimi. Nelinurksed majad ehitati nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti kalmistutele, mis
komponendiks eestlaste kujunemisloos. Venekirveste kultuur sai alguse u III at algul e.Kr. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate kästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Tegeleti juba algelise karjakasvatuse ning maaviljelusega, kuid tähtsal kohal olid siiski ka jaht ja kalapüük. Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed). 4 2. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva
püsima vaid üksikud metsavahi- ja turismitalud ja suvituskülad. Igatahes Lääne- ja Põhja-Euroopa arenevad just selles suunas. Rahvastiku etniline koosseis Põlisrahvastik koosneb valdavalt eestlastest. Eestlased on selle ala tõeline põlisrahvastik, nende esivanemad ilmusid siia juba mandrijää sulamise järel. Kuid aastatuhandete jooksul on eestlased segunenud teiste etnostega, peamiselt lõunast ja läänest saabunud indoeurooplastega. Segunemine on jätkunud ka ajaloolisel ajal, mil selle kohta on olemas kindlaid tõendeid. Eestlased on küll säilitanud oma esivanemate uurali keelkonna keele, rassiliselt aga euroopastunud. XIII sajandil eestlasi ühtse etnosena veel ei olnud. Eesti ala, aga ka suuri alasid sellest lõunas ja idas asustasid hõimud, kes vaid üsna ähmaselt tajusid üksteise keelelist ja kultuurilist lähedust: saarlased ja sakalased, liivlased ja ugandlased, harjulased ja vadjalased.
Hiljem usurpeerisid nad valdava osa valitsejate positsioonidest. Sel perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja
surutud ja sageli üks käsi peaall. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal. o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis. o Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega. VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG o Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed. o Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi. o Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina.
annaabi.ee 
