Määruse puhul on oluline see, et üldjuhul antakse määrus seaduse alusel ja täitmiseks. St, et määrust ei saa anda, kui seadus ei näe ette. Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid(ainult see,kes juhib ministeeriumi),kohalike omavalitsuste valla või linnavolikogu ja linna- või vallavalitsus. Üldaktid sisaldavad alati õigunorme. Nad ei ole kellegile kunagi konkreetselt suunatud. Üldiselt kõigile kohustuslik. Üksikaktid e. individuaalaktid Seadused on ainukesed asjad, mida võetakse vastu. Seadusi ja määrusi antakse. Õigussuhtes on oluline: • Isikute vahel • Tahteline • Õigusnormi alusel Juriidilised isikud: 1.avalikõiguslikud juriidilised isikud (on loodud avlikust huvidest ja luuakse tema kohta käiva seaduse alusel). Ntx. Rahvusraamatukogu, notarite koda, kohalik omavalitsuste üksused e vallad ja linnad, mida on kokku 215. 2
Sündmus kui juriidiline fakt on ka näiteks inimese suremine. Tegu on aga juriidiline fakt, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest. Teod võivad olla õiguspärased või õigusvastased. Õiguspäraste tegude puhul käituvad subjektid vastavuses õigusnormidega. Õigusvastaste tegude puhul ei vii subjektid oma käitumist vastavusse õigusnormidega. Juriidilised teod võivad olla õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mis on otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Alati pole individuaalaktid suunatud tagajärje saavutamisele, sellist käitumist nimetatakse juriidiliseks tegevuseks. Juriidilisi fakte võib liigitada ka õigusliku tagajärje iseloomu alusel. Õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Õigustmoodustavad juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsetel õiguse subjektidel. Tegemist ei ole õiguse loomisega
ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad: 1. Sündmused –juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest 2. Teod-juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest. a. Teod võivad olla õiguspärased v õigusvastased. b. Teod võivad olla Õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mison otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Juriidilised teod-mis ei ole otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Võib liigitada juriidilisi fakte õigusliku tagajärje iseloomu alusel: 1. Õigustmoodustavad-kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsel õiguse subjektidel. 2. Õigustmuutvad-muudavad olemasolevaid subjektiivseid õigusi ja kohustusi 3
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise
erinevad. Täiesti omaette kehtivad kohtu jurisdiktsioonilistele aktidele ehk vastava kohtu otsusele. Tänapäeval on õigusaktid kujunenud kontinentaalses õigussüsteemis põhiliseks õiguse allikaks. Punkt 2 Õigusaktide liigid: üld-ja üksikaktid Õigusaktid võib liigitada: 13 Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1. üldaktid (normatiivaktid). 2. üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsiooniline põhitunnus): 1. seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused), 2. täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 3. kohaliku omavalitsusebõigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), 4
Kõrge õiguskultuuri puhul tunnevad neid nii kodanikud kui riigiametnikud (L. Friedman „legal culture”, „popular legal culture”). Õigusnormi loojast sõltub, millele anda juriidilise fakti tähendus ja seega ka tähtsus. Juriidilised faktid sõltuvalt inimese teadvusest ja tahtest: sündmused (ei sõltu subjekti tahtest), teod. Teod jagunevad õiguspärasteks ja õigusvastasteks. Juriidilised teod võivad olla kas õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mis on otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele (kõik tsiviiltehingud, õiguse rakendusaktid jne), või sellised, mis ei ole otseselt suunatud tagajärje saabumisele (juriidilised tegevused). Juriidilised faktid sõltuvalt tagajärje iseloomu alusel: - õigustmoodustavad – tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused konkreetsetel subjektidel. Tegu pole õiguse loomisega, vaid õigustmoodustava elulise
Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi
Leping on üldjuhul vabatahtlik kokkulepe kahe või enama poole vahel. Õigusteadlaste arvamused on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse nt pretsedentide rakendamise praktikas, misläbi need ka ise juurduvad. Põhineb profesionaalsuse tunnetatud autoriteedil. Kanooniline õigus koondab endas usudogmasid, lähtub sotsiaalsest normist teadvuse tasandil. Õigusaktide liigid: Tunnuse alusel: a) üldaktid (normatiivaktid); b) üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena aluseks, millise primaarse või sekundaarse riigiorgani poolt antud: 1) seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislaktiivaktid; 2) täidesaatva riigivõimu õigusaktid e haldusaktid e eksekutiivaktid; 3) kohaliku omavalitsuse õigusaktid e haldusaktid; 4) juristiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid Üldaktid Üldakt - normatiivakt - õigustloov akt.
ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad: 1. Sündmused juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest 2. Teod-juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest. a. Teod võivad olla õiguspärased v õigusvastased. b. Teod võivad olla Õiguse subjektide käitumise individuaalaktid, mison otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Juriidilised teod-mis ei ole otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele. Võib liigitada juriidilisi fakte õigusliku tagajärje iseloomu alusel: 1. Õigustmoodustavad-kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsel õiguse subjektidel. 2. Õigustmuutvad-muudavad olemasolevaid subjektiivseid õigusi ja kohustusi 3
fakt võib olla millegi hävimine, inimese surm. Teod juriidilised faktid, mis on sõltuvad õiguse subjektide teadvusest ja tahtest võivad olla õiguspärased või õigusvastased. Õiguspäraste tegude puhul käituvad õiguse subjektid õiguslikku tähendust omavas olukorras vastavuses objektiivse õiguse nõuetega. Õigusvastaste tegude puhul ei vii õiguse subjektid oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutusega. Juriidilised teod võivad olla ka käitumise individuaalaktid otseselt suunatud õigusliku tagajärje saavutamisel, nt tsiviilõiguslikud tehingud. Ka juriidiline tegevus. Juriidilisi fakte võib liigitada ka selle õigusliku tagajärje iseloomu alusel, mille nende esinemine kaasa toob. Juriidilised faktid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Õigustmoodustavad juriidilised faktid kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise konkreetsetel õiguse subjektidel
Nt otsus, käskkiri, korraldus 4) Ei laiene kõigile, ainult teatud isikutele. Kohustuslik ainult subjektile. 27. Õigusaktide mõiste ja liigid. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mis tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusaktid võib liigitada : Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: üldaktid (normatiivaktid) ja üksikaktid (individuaalaktid) Põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus): 1) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused); 2) Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad); 3) KOV õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad);
annaabi.ee 
