Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Olulisemad sisendseadmed: klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks magnetkirjalugeja magnetkaardilugeja valguspliiats puuteekraan (touch-screen) digitaator (graafikatahvel)
Kanapimedus: inimene ei näe hämaras ja pimedas, sest kepikeste töö on häiritud. Värvipimedus tähendab seda, et kolvikesed ei toimi. Kuulmine Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna sattunud helid kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Seejärel liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alusi ja jalus, mis asuvad keskkõrvas), mis võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muudavad võnked impulssideks, mis liiguvad kuulmisnärvi mööda peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse. Inimene kuuleb helisid sagedusega 16-20 000 Hz . Infraheli on alla 16 Hz. Ultraheli on üle 20 000 Hz. Kuulmisteravus sõltub suures osas vanusest, vanemas eas kuulmisteravus langeb. Valuaistingu tekitab heli, mis on umbes 120 dB. Kuulmishäired: illusioonid (kuuleme midagi valesti) ja hallutsinatsioonid (kuuleme midagi, mida tegelikult pole. Maitsmine ja haistmine
· Skaneerimise kiirus · Lisatud tarkvara. Skanneriga peavad kaasas olema draiverid, mis võimaldavad arvutil ja skanneril "suhelda" ning kasutada uuemate skannerite puhul standardit nimega TWAIN, värvi kalibeerimisprogrammid (sellega saab monitori värve paika sättida), OCR tarkvara (võimaldab teksti skaneerimist). Automaatne teksti tuvastamine ja pilditöötlus (OCR) Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Need on teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heledusväärtustele defineeritud väärtused. Pärast tuvastus - ja
võimendasid nende hääli. KUIDAS LOOMAD KUULEVAD? Et "aru saada" loomade poolt tekitatud häältest, on vaja teada, kuidas loomad kuulevad. Tegelikult on mehhanism, mis võimaldab helisid kuulda, üsna sarnane selle mehhanismiga, mis võimaldab helisid tekitada. See tähendab, mingi kehaosa või organ hakkab võnkuma. Lõpuks kandub see võnkumine edasi meelerakkudele, mis kodeerivad võnkumise elektrilisteks impulssideks närvides. Loomadele on oluline ka muu heliga kaasnev info: heli tugevus (kauguse määramiseks), sagedus, heli suund, faas. Erinevatel loomaliikidel on erinevad võimed nende heli omaduste tajumiseks. Putukate kuulmiselundid on enamasti üsna lihtsad, paljudel kahetiivalistel on kuulmiselundeiks lihtsalt tillukesed tundekarvakesed tundlatel, mis helilaineist võnkuma hakkavad ja nii putuka kuulma panevad. Väga paljudel
vastandusest suhtub Stelarc inimese kehasse kui juba olemuslikult mitteadekvaatsesse, tema jaoks ei ole asi lihtsalt prillides ning kontrollis vaid eksperimendis. Kunstnik on Jaapani teadlastega koostöös loonud endale kolmanda käe, mis on kinnitatav parema käe õlavarrele ja ühendatud selle musklitega sensorite abil milliste kaudu saadud inimese lihaste elektrilised signaalid muundatakse ümber impulssideks mis võimaldavad robot-käel funktsioneerida nagu inimkäsi, “Kolmas käsi” on inimkäega identsetes mõõtudes. Et kaitsta sensoreid, on robotkäsi kaetud lateksist kattega. “See on saanud kunstnikule tuntuimaks ja kauem kasutatuimaks perfomance`i objektiks.” ( http://stelarc.org/?catID=20265 ) ”Kolmas käsi” on saanud töödeseeria tuumaks “mis uuris tehnoloogia ja proteesilise juurdekasvu lähedast liidest, mitte kui asendust vaid kui täiendust kehale
eestvedajaks, (leiutatud 19. sajandi algul) polnud võimalik kiiresti edastada sõnumeid ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid kriipsude või punktidega (Morse kood, 1835). Telefonide ja raadio kasutamine nõudis veelgi paremat elektriimpulsside kasutamise oskust, sest vaja oli teada, kuidas muundada heli elektrilisteks impulssideks ja omakorda kuidas muundada elektrilisi impulsse heliks. Informatsiooni töötlemine ehk elektromehaaniline arvutamine Esimene elektromehaaniline tabulaator perfolintidelt info lugemiseks Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele
õhuvoolud. Tekib õhurõhu vahe – tuul Föön: Soe ja kuiv tuul, mis puhub mägedelt alla orgu või madalikule Tuult iseloomustavad suurused: Suund – ilmakaare järgi, millisest suunast puhub Kiirus – m/s, km/h Puhangulisus – kui maksimaalne on üle 5 m/s suurem kui keskmine Tuule mõõtmine: Anemorumbomeeter – elektriline, muudab mehaanilise liikumise energia elektri impulssideks. Kiirust mõõdetakse tiivikuga – mida tugevam tuul, seda kiiremini tiivik pöörleb Veeringluse põhiosad: Vee aurustumine maapinnalt Veeaur moodustab piisad ja lõpuks sademed Sademed langevad tagasi maapinnale Õhuniiskus: Iseloomustavad suurused: Absoluutne niiskus – veeauru hulk õhus Veeauru rõhk – osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt Suhteline niiskus – ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut
Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta-
klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon,joystick jms. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.)
Ultraheli, infraheli Ultraheli: Sagedus üle 20 000 Hz. Lainepikkus väljendub kui kiirus 330 m/s. Sageduse suurenedes (λ lühenedes) muutuvad takistused suhteliselt suuremaks ja difraktsiooni (lainete paindumine tõkete taha) osatähtsus väheneb Mida lühem λ, seda sirgjoonelisemalt levib laine Ultraheli kasutamine: 1. Ultrahelilokaator - objektide asukoha mittekontaktne määramine. 2 põhiplokki: UH- signaalide kiirgur ja peegeldunud UH-signaalide vastuvõtja. Kasutab impulssideks tükeldatud ultraheli. Arvutatakse peegeldunud ja kiirgunud signaalide ajaline erinevus. 2. Autode parkimisandurid 3. UHL merenduses: vee sügavus, kalaparve avastamine (hüdroakustik), udus ja sadamates navigeerimine. Infraheli: Elastsuslained sagedusega alla 16 Hz. Minimaalne lainepikkus u. 20,6m Ei nõrgene eriti levides, kuid paindub – tungib kõikjale. Infraheli allikad: Vulkaanipursked Maavärinad
Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks. Selleks võib olla kondensaator, induktiivpool. 60. Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust? Tänapäeval kasutatakse laialdaselt võrgutrafota toitelülitusi (impulsstoide). Võrgupinge alaldatakse ja silutakse. Seejärel muundab vaheldi alaldatud ja silutud võrgupinge kõrge sagedusega impulssideks (20…40 kHz), mis suunatakse kõrgsagedustrafo primaarmähisele, kus indutseeritakse magnetvoog, mis indutseerib sekundaarmähises vajaliku pinge. 61. Impulsstoiteseadme võrdlus võrgutrafoga toiteaseadmega. Eelised, puudused. Kõrgsagedustrafo on võrreldes võrgutrafoga tunduvalt väiksem. Kasutatav mähisetraadi kogus on kordades väiksem. Südamikuna kasutatakse ferriiti. Trafo miinuseks on suuremõõtmeline võrgutrafo, trafo hind ja kasutegur. 62. Pinge stabiliseerimine.
Lindi pikkus on kuni 10 m. Mõõtesüsteemid on peamiselt magnetoelektrilised või ferrodünaamilised. 27 Sarnaselt paljude teiste mõõteseadmetega on energia arvestamise süsteemide areng toimunud digiteerimise suunas. Täielikult digitaalsete ja nende eelkäijate analoogseadmete vahepealseks etapiks võib lugeda seadmeid, kus induktsioonenergiaarvesti ketta pöörlemine teisendatakse elektrilisteks impulssideks, mida loendatakse, ja saadud tulemusi töödeldakse mikrokontrolleri abil. Sellise lisaseadme sisendimpulsside tekitamise üheks võimaluseks on joonisel 2.105 esitatud põhimõtteskeem [49]. Et arvesti pöörleva ketta serval on tavaliselt värviline riba, siis vastava kiirguri ja peegeldunud kiirguse vastuvõtja abil on või- Joonis 2.105. Elektrienergiaarvesti ketta pöörete muunduri tööpõhimõte malik tekitada ketta pöörete arvule vastava loendatavate impulsside jada. Kiirgurina
Sisekõrva kahjustus – Weber lateraliseerub tervesse kõrva. Kuulmislanguse kirurgilise rehabilitatsiooni võimalused. Sisekõrva implantaat, BAHA –luukuulmisimplantaat (Paigaldamise põhjuseks väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Heli viiakse sisekõrva läbi luu. Sisekõrva implantatsiooni näidustused. Sisekõrvaimplantaat on elektriline seade, mis muudab helisignaalid elektrilisteks impulssideks, need impulsid stimuleerivad kuulmisnärvi, kuulmisnärvi kaudu jõuab info aju kuulmiskeskusesse, seega implantaat võtab kahjustunud kohlea ülesande endale. Audioloogiliseks kriteeriumiks on sügav kahepoolne kuulmislangus üle 90 dB. Lapsi, kelle kuulmislangus on kõnetsoonis 70-90 dB, peetakse samuti implantatsiooniks sobivateks kandidaatideks. Üle 7 aastaste laste valik peab olema väga hoolikas, sest tulemused võivad olla loodetust tagasihoidlikumad
Võnkeringide lahkuhäälestusega. Ka siin kaasneb ribalaiuse muutus. 3.Võnkeringide sumbuvuse muutmisega viies võnkeringi sisse muudetavad takistused. Kaasneb selektiivsuse halvenemine. Lisaks ülalvaadeldud viisidele kasutatakse ka impulssregulaatoreid. Üks sellistest võimalustest on toodud (joonisel 5.3.2.) Signaal (a) lastakse läbi katkesti, mis töötab AE sulgemisele- avanemisele. Sellejärgselt muutub signaal impulssideks (b, c, d). Impulsside harvendus on siin määratud võtmele antavate impulssidega. Pärast impulsside silumist madalpääsfiltris saadakse pinge, mis on võrdeline võtme väljundsignaali pinge keskväärtusega. See aga sõltub impulsside harvendusest. Lühikeste impulsside (d) korral on filtri väljundsignaal tunduvalt väiksem kui laiade impulsside (a) korral. Nii saadakse küllalt efektiivne reguleersüsteem, mille peamiseks puuduseks on aga tekkiv lai häiresignaalispekter. 5.3.1.2
Tüürimpulss võib olla kas ristkülikukujuline või forsseeritud esifrondiga ristkülikukujuline, (vt. joonis 3.32) mis tagab türistori kiirema sisselülitumise ja väiksema tüürimisvõimsuse. Tüürimpulsid moodustatakse juhtseadmes. Tüürimpulsside vastava kuju formeerib aga samuti ka võimendab tüürimpulsse tüürlüli. Levinumaks tüürlüliks on impulsstrafoga tüürlüli, mis muudab ristkülikimpulsid forsseeritud esifrondiga impulssideks (joonis 3.32). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 38 Joonis 3.32. Türistoride tüürimpulsside kujud [2]. 3.6.2 Dioodtüristor Türistori eriliigiks on dioodtüristor e. dinistor e. neljakihiline diood. Dioodtüristor on kahe elektroodiga neljakihiline pnpn-struktuuriga seadis. Ta erineb tavalisest ehk
Seda tehakse keerupaariga. Keerupaariga lülitus ei vaja maasiini, häirete suhtes vähetundlik kui koaksiaalkaabel. Frondid määravad ära bittide vahelise seisundi NRZI-kood A binary encoding and transmission scheme that inverts the signal on a one and leaves the signal unchanged for a zero. A change in voltage state signals a one bit, and the absence of a change signals a zero bit. Manchesteri kood Esmalt kodeeritakse signaal kahendkoodi ja seejärel formeeritakse biti seisund ümber impulssideks, mis järgnevad üksteisele perioodiga T. Biti seisund seatakse järgnevalt: The device driver software receives a frame of IP, IPX, NetBIOS, or other higher-layer protocol data. From this data, the device driver constructs a frame, with appropriate Ethernet header information and a frame check sequence at the end. The circuitry on the adapter card then takes the frame and converts it into an electrical signal. The voltage transitions in the
Rullikuga varustatud hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut. Rullikud on ühendatud kahe teineteisest 90º võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi - tagasi ja vasakule paremale. Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane tuluke, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Juhthoob - igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist
andmetöötlussüsteemi optiliste meetoditega ning nende muundamist arvutile mõistetavateks märkideks. Skannerid ja tekstituvastussüsteemid koos võimaldavad masinakirja-, trükitud ja isegi käsitsi kirjutatud tekstide lugmist ja muundamist järeltöödeldud märkideks (näiteks tähtedeks), ilma et tekste peaks vaevarikkalt käsitsi töötlema. Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada digitaalkujule. Needon teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-, halltoon- ja heldedusväärtustele defineeritud väärtused.
annaabi.ee 
