perekondliku võimu all (personae alieni iuris). Status' te kaotamine või muutumine 1. Capitis deminutio minima isiku perekondliku seisundi muutumine. 2. Capitis deminutio media status civitatis' e kaotamine. 3. Capitis deminutio maxima status libertatis' e kaotamine. Teovõime 1. Puberes (suguküpsed) omavad täielikku teovõimet. Naistel alates 12 a. ja meestel alates 14 a. 2. Impuberes (mittesuguküpsed) jagati omakorda: 1. Infantes kuni 7 aastased. Teovõime puudub, 2. Infantiae maiores 714 aastased. Piiratud teovõime. Rooma kodanikud (Cives Romani) Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks (ingenui) ja vabakslastuiks (libertini). Rooma kodanikuks sai: 1. sündimisega Rooma kodanikkude abielust, 2. esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, 3
Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14. Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku perekondliku seisundi muutumine. 15. Puberes-suguküps 16. Impuberes-mitte suguküps /inimesed kuni 14.a kahte rühma: a. Infantes- lapsed kuni 7.a vanuseni b. Infantiae maiores- lapsed 7-14.a vanused 17. Inimesed jaotati Roomas: vabadeks: Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud [Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalsed] ja orjadeks 18. Clientela-kliendi ja patroodi vahekord[Võõrastele kaupmeestele anti võimalus
Capitis deminutio maxima – täielik õigusvõime kaotus Capitis deminutio media – osaline õigusvõime kaotus Capitis deminutio minima – isiku perekondlik seisund muutus Cives Romani – Rooma kodanik Materfamilias – perekonna pead Filius (filii) familias – perelapsed Persona sui iuris – isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all Persona alieni iuris – isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all Puberes – suguküpsed isikud Impuberes – mittesuguküpsed isikud Infantes – lapsed kuni 7 a. vanused Infantiae maiores – lapsed 7-14 a. vanused Koloon – sõltuv maarahvastik Ius commercii – õigustehingute sõlmimise õigus Ius connubii – õigust sõlmida abielu Servi populi Romani – orjade kuulumine üksikutele eraisikutele Servi publici - riigi ori Servi res sunt – Rooma orja asi Peculium – orjale majandamiseks lubatud teatud osa isanda varandusest Manumissio – orjusest vabastamine Fiscus – riik, kui pärija
kaotada vabadust, kodakondsust ja muuta oma perekond seisundit) rooma kodanikud võisid oma õigusvõimet kaotada(hiljem looda selle alusel staatused) 1. CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA- status liberatis(vabad mittevabad e orjad) 2. CAPITIS DEMINUTIO MEDIA- status civitatis(kodanikud- mittekodanikud) 3. CAPITIS DEMINUTIO MINIMA- status familiae (persona sui iuris- persona alieni iuris, paterfamilias filius familias) Teovõime 1. Infantes- väikelapsed- 7a 2. Impuberes- noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. Puberes- täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid · Kuni aastani 190 ekr alates vanusest 12/14 · Aastast 190 ekr MINORES- alla 25 a kaitsti teatud tehingute tegemisel · Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20.a ja naistel 18.a Juriidilised isikud · Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus · Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused
Rooma kodanikel olid staatused (õigusvõime): 1) Status libertatis (vabad – mittevabad e orjad) CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2) Status civitatis (kodanikud – mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3) Status familiae (persona sui iuris – persona alieni iuris; Paterfamilias – filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA Rooma isikuõigus (teovõime): 1) INFANTES – väikelapsed – 7.eluaasta 2) IMPUBERES – noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3) PUBERES – täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid Kuni aastani 190 eKr al vanusest 12/14 Aastast 190 eKr MINORES – alla 25-aastaseid kaitsti teatud tehingute tegemisel Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20-aastaselt ja naistel 18- aastaselt. Juriidilised isikud Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus
Selle alusel on hilisemas traditsioonis leitud, et Rooma kodanikel olid järgmised staatused: 1. Status libertatis (vabad mittevabad e. Orjad CAPITIS DEMINUTIO MAXIMA 2. Status civitatis (kodanikud mittekodanikud) CAPITIS DEMINUTIO MEDIA 3. Status familiae (persona sui iuris persona alieni iuris; Paterfamilias filius familias) CAPITIS DEMINUTIO MINIMA TEOVÕIME 1. INFANTES väikelapsed 7. eluaasta 2. IMPUBERES noored vanuses 7-12/14, võisid teha tehinguid enda kasuks 3. PUBERES täisteovõime, võisid teha kõiki tehinguid Kuni aastani 190 eKr alates vanusest 12/14 Aastast 190 eKr MINORES alla 25. aastaseid kaitsti teatud tehingute tegemisel Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20. aastaselt ja naistel 18. aastaselt JURIIDILISED ISIKUD Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus
staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid. 12.Teovõime mõiste. Teovõime piiramine Teovõimele avaldab mõju inimese iga ja alaealisus, viimane oli ka kõige sagedasem teovõimetuse juhtum Roomas. Juba vanimad õigussüsteemid seovad isiku teovõime teadva füüsilise ja psüühilise küpsuse saavutamisega. Vanimas õiguses oli selleks kriteeriumiks suguline küpsus. Rooma õiguses puberes-suguküpsed ja impuberes-mitte suguküpsed. Käibe arenemine sunnib tarvitusele võtma ea ühtse määramise. Naiste jaoks oli see Roomas 12a vanus ja meestel 14a. Rooma õigus mitte suguküpsete s.o isikud kuni 14a vanuseni jagunes kahte rühma 1.lapsed kuni 7a ei saa üldse tsiviilkäibest osa võtta. Lapsed 7-14 omasid piiratud teovõimet. 13.Rooma kodanike ja teiste vabade isikute õiguslik seisund. Rooma kodanikud privintsides elada ei saanud. Et olla Rooma kodanik peab olema 3 seisundit.
nõrgamõistuslikele lastele eestkostja. Sel ajal pole eestkoste kohustuslik, vaid eestkostja õigus. Hiljem aga lisandub sellele kohustuslik moment ja hilisemad allikad määravad eestkostet juba kui teatavat ühiskondlikku koormust. Riigivõim peab hoolitsema eestkostja määramise eest. Nüüd valvab riik ka eestkostjate tegevuse üle. Eestkoste liike: Eestkoste alaealiste üle Rooma õigus jagas mittesguküpsed (impuberes) kahte rühma lapsed kuni 7 a. vanuseni (infantes) ja lapsed 7-14 a. vanuses (infantiae maiores). Lapsi kuni 7 a. asendas täielikult eestkostja. Lapsed 7-14 a. vanuses omasid piiratud teovõimet, näiteks võisid nad sõlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks. Isikud üle 14 a. loeti Roomas üldreeglina täiskasvanuks. Hiljem muudeti lisaks liigitust isikud alla 25 a. ja kõik üle 25 a. olid täisealised. Imperaatorite ajal leiti, et mõnel juhul on 25 aastane
Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14. Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku perekondliku seisundi muutumine. 15. Puberes-suguküps 16. Impuberes-mitte suguküps /inimesed kuni 14.a kahte rühma: a. Infantes- lapsed kuni 7.a vanuseni b. Infantiae maiores- lapsed 7-14.a vanused 17. Inimesed jaotati Roomas: vabadeks: Rooma kodanikud v mitte Rooma kodanikud [Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalsed] ja orjadeks 18. Clientela-kliendi ja patroodi vahekord[Võõrastele kaupmeestele anti võimalus
riigiametites jne. CIC-s tahtis inimesi võrdsustada, aga samas ta ikkagi tegi inimeste seisustel vahet. Nt Senaator ei tohtinud abielluda vabakslastuga. Senaatori tütar, kes abiellus vabaks lastud mehega, kaotas oma seisuse. 2. Teovõime Vanimas Rooma õiguses oli teovõimelisuseks vajalik füüsiline ja vaimne küpsus.Aluseks võeti suguküpsus, millega jaotati isikud vastavalt impuberes ja puberes. Hiljem võeti kasutusele ühtne süsteem, mis tulenes vanusest. Teovõimelised olid naised vanuses 12.a ja mehed vanuses 14. a. a) infantes ei omanud teovõimet, neile oli vaja täielikku esindajat tutor'it. b) lapsed vanuses 7-14 (infantiae maiores) olid piiratud teovõimega. Nad võisid teha tehinguid oma kasuks. c) puberes on täiskasvanud isikud, kes vanust arvestades ei vaja eestkostjat. 190.a.eKr jagati täiskasvanud:
Tänapäevane õigusteooria eristab sellest deliktivõimet ehk võimet vastutada õigusega mittekooskõlas olevate tegude eest. Roomas jagunesid teovõime astmed järgmiselt (Ilusa liigitus erineb minu omast): 1) Eristati väikelapsi – infantes, kes ei olnud võimelised õiguslikke vormeleid täpselt välja ütlema ja olid täiesti teo- ja deliktivõimetud. Justinianuse õiguses oli lapseiga 7-nda eluaastani. 2) Suuremad lapsed – impuberes olid nö noored enne suguküpseks saamist. Vanemal ajal mõõdeti seda iga lapse puhul eraldi (sabiniaanidel ja prokuliaanidel oli siingi eri arvamus), Justinianus määras aga kindlaks, et poistel on täisealiseks saamise iga 14. aastaselt, tüdrukutel 12. aastaselt (Inst. 1, 22). Nad võisid teha tehinguid ainult enda kasuks. Kui neile oli määratud eestkostja või hooldaja, pidid need andma oma nõusoleku või
annaabi.ee 
