Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20
Dixieland Jass Band'i poolt 1917 aasta alguses. Dzässmuusikutest on kuulsamad trompetimängija ja laulja Louis Armstrong, kes sai kuulsaks oma innovaatilise trompetimängu ja imepärase ande tõttu, pianist ja helilooja Duke Ellington ja viiuldaja ning orkestrijuht Paul Whiteman, keda dzässi kuldajastul (20'ndad) kutsuti Dzässikuningaks. Irooniaseisneb selles, et Whiteman ei olnud traditsioonilise dzässi, mis koosnes suures osas improvisatsioonist, pooldaja. Kõik eelpool nimetatud muusikud jätsid dzässmuusika olemusse oma sügava ja ainulaadse jälje. Dzässi plahvatuslik levik sünnitas ka "Harlemi renessansi", inspireerituna muusikast nende ümebr, hakkasid ka mustanahalised kirjanikud, näitlejad, filosoofid ja luuletajad usinalt kultuuri sünnitama. Varsti peale seda hakkas ka haritlaskond ja jõukas rahvas dzässi suhtes leebuma. Sel perioodil kolis dzäss üle suitsustest ja
Looming Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme. Looming Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. http://www.youtube.com/watch?v=BukSUkVapDI AITÄH TÄHELEPANU EEST!
detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti staarile alla, julgen arvata, et meil Eestis on maailmatasemel artist Kadri näol
Käisin 12.10.2014 kell 16.00-17.50 kuulamas saksafonikvartett quasari kontserti, mille pilet oli 3.00€. Kontsert toimus Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis. Seal esinesid Marie-Chantal Leclaire, Mathieu Leclair, André Leroux ja Jean-Marc Bouchard. Nad kõik on pärit Kanadast ja tulid Eestisse, et esineda. Oma energia, hulljulguse ja väljapaistvate tehniliste võimete poolest tuntud Quasar uurib kunstmuusika eri tahke instrumentaalmuusikast live-elektroonikani ja improvisatsioonist instrumentaalteatrini. Quasari eesmärk on aidata kaasa meie muusikalise keele arengule ja kindlustada platvorm uue muusika eksperimentideks, uuringutteks ja tegemisteks. Kvartett on esiettekandele toonud üle saja teose. Kvartett on üles astunud kõikjal Kanadas ja teinud kontserdireise ka mitmes Euroopa riigis,nt: Holland, Saksamaa, Rootsi, Šveits, Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Leedu. Quaser tegi Ameerika-debüüdi 2008.aastal Seattle´is ja esines 2012.aastal New Yorgis
Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve
.................................................................................................................9 Kokkuvõte................................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................................11 Sissejuhatus Jazz on esitajate kunst-see sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada- oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev
India klassikaline ,muusika põhineb 3-st põhi elemendist: a) Meloodia, mida esitab sitar või laulja; meloodia on rikkalikult kaunistatud ja nüansirikas b) Burdoon (pikad püsihelid, mis kõlavad üheaegselt meloodiaga), mida esitab tanpura (lakkamatult kõlav burdoon sümboliseerib ühte algheli, millest iidsete pärimuste kohaselt on kogu maailm loodud) c) Rütm, mida esitavad tablad Teos võib kesta 5min- paari tunnini. Algab solisti improvisatsioonist raaga astetelt, mida saadab burdoon. Seejärel tempo elavneb ja hakkab välja kujunema kindel meetrum. Edasi lisanduvad tablad ja järgnebsolist raaga põhikujundiga, mida ta improviseerides arendama hakkab. Teos lõppeb tihti elava kulminatsiooniga Sitar- india pillidest tuntum 4-7 põhikeele ja nenede all paiknevate resonankeeltega pill Vina- keelpill, mille kauni kõla tõttu nimetatakse Indias kas
- Wynton Marsalis. Smooth jazz - Ajaviiteline, lõõgastav ja rahustav instumentaalne taustamuusika. - Tantsuline, peamiselt stuudios toodetud. - Boney James, George Benson. Nu-jazz - 2000- - House-muusika, elektroonilise tantsumuusika ja jazzi elementide sümbioos. - Peetakse ka acid jazz’i järeltulijaks. - Cinematic Orchestra Drum’n’bass jazz - Segu elektroonilistest bassirütmidest ja improvisatsioonist. - Kasutavad paljud muusikud - Herbie Hancock, Courtney Pine, John Coltrane Jazz-muusika Eestis - Jõudis Eestisse 1920.aastatel. - Esimene avalik jazz-muusika kontsert toimus 1936.aastal Estoias - Priit Veebeli juhatusel. - Algul halvustati jazzi. - Enne II maailmasõda viljeles üle maailma levinud svingi orkester Kuldne Seitse. - Selles osalesid Boris Kõrver ja Raimond Valge.
Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne
imperatrix mundi - saatus , maailma valitseja. Teos on ladina ja keskülem saksa keeles. "Schulwerk" on pedagoogiline kogumik, mis pakub musitseerimisvõimalusi laulu alal, rütmipillidel, plaatpillidel, plokkflöödil, hiljem lisanduvad ka klaver ja keelpillid. Selle teosega pani Orff aluse originaalsele õpetussüsteemile, kus on ühendatud kõne, liikumine ja muusika. Selle aluseks on laste mängud, intonatsioonid, rahvalaulud ja instrumentaarium. Süsteem lähtub lapse enda loomingust ja improvisatsioonist, ei eelda kindlat muusikalise andekuse astet ega ettevalmistust. Orffi õpetus ei taotle mitte üksnes muusikalise ande väljaarendamist, vaid on suunatud inimese kui terviku kujundamisele. Arthur Honegger (1892-1955) sai süsteemse muusikahariduse sai Pariisi konservatooriumis (1911-1914). Sensatsiooniline menu saatis juba sümfoonilise pildi "Pacific 231" (1923) esiettekannet. Teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri hääli: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet
imperatrix mundi - saatus , maailma valitseja. Teos on ladina ja keskülem saksa keeles. "Schulwerk" on pedagoogiline kogumik, mis pakub musitseerimisvõimalusi laulu alal, rütmipillidel, plaatpillidel, plokkflöödil, hiljem lisanduvad ka klaver ja keelpillid. Selle teosega pani Orff aluse originaalsele õpetussüsteemile, kus on ühendatud kõne, liikumine ja muusika. Selle aluseks on laste mängud, intonatsioonid, rahvalaulud ja instrumentaarium. Süsteem lähtub lapse enda loomingust ja improvisatsioonist, ei eelda kindlat muusikalise andekuse astet ega ettevalmistust. Orffi õpetus ei taotle mitte üksnes muusikalise ande väljaarendamist, vaid on suunatud inimese kui terviku kujundamisele. Arthur Honegger (1892-1955) sai süsteemse muusikahariduse sai Pariisi konservatooriumis (1911-1914). Sensatsiooniline menu saatis juba sümfoonilise pildi "Pacific 231" (1923) esiettekannet. Teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri hääli: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet
Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka jazz muusiku helikõne on erinev
annaabi.ee 
